Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. juuni 2017, kell 23:52

Heliplaadiks nimetatakse kettakujulist enamasti plastist helikandjat.

Aegade jooksul on heliplaadi salvestuskihina kasutatud ka mitmesuguseid metalle. Enam levinud helisalvestusmeetodid on mehaaniline salvestusviis ning uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud optiline salvestusviis.^[viide?] Esimesed eestikeelsed heliplaadid salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.^[1]

Mehaaniline salvestusviis

Helivõnkumine salvestatakse heliplaadile, selle pinda lõigatud või kuumalt pressitud lainelise spiraalvaona – mehaanilise fonogrammina. Selle lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu, see tähendab amplituudi muutumist ajas analoogsignaalina. Kõrgemale sagedusele vastab tihedam, lühema lainepikkusega looklemine, kui madalamale sagedusele. Kõrgemale helinivoole (samaks jäänud sageduse juures) vastab suurem amplituud (hälve) kui madalamal helinivool.

Heli taasesitamiseks mehaaniliselt fonogrammilt pannakse heliplaat grammofoni ajuri poolt ühtlaselt pöörlema normitud nimisagedusel. Heli taasesitatakseks kasutatakse helipead, mis taastab spiraalvaos oleva helipildi.

Monofooniline ja stereofooniline salvestus

Monofooniliselt salvestatud fonogramm on püsiva sügavuse ja laiusega vagu, mis lookleb teatava sammuga spiraalse keskjoone ümber. Kahekanalisel stereofoonilisel salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni – ühe kanali signaal salvestatakse vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise nõlva looklemisena.

Kvadrofooniline salvestus

Puhtakujulise (diskreetse) kvadrofoonia puhul, tuleb simultaanselt salvestada neli täiesti iseseisvat signaali nii, et neid saab ka lahus taasesitada. Et tavalise stereoplaadi vakku ei saa salvestada mehaaniliselt, see tähendab võnkesuundade poolest eraldatuna, rohkem kui kaht sõltumatut signaali, rakendatakse kvadroheliplaadil ultrahelisageduspiirkonda kuuluvat 30 kHz kandevõnkumise sagedusmoduleerimist (süsteem CD-4). Salvestatava signaali sagedusala küünib seetõttu 20 hertsist 45 kilohertsini. Selle taasesitamiseks vajatakse aga kahekanalist stereohelipead, mille talitlusagedusala peab küündima 45 kilohertsini. See saavutatakse vastava konstruktsiooniga ja erikujulise nn shibata-astla kasutamisega.

Heliplaatide tüübid

Šellakplaat

Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega 78^-1 on valmistatud šellaki ja mitmesuguste täidisainete nagu nõgi, peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, paigutustihedus raadiuse sihis umbes 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühe külje mängimiskestuseks kuni 3 min 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul 4 minutit ja 30 sekundit.

Vinüülplaat

Pöörlemiskiirusega 33 1/3^-1 ja 45^-1 pöörlevad plaadid, nende hulgas kõik kahekanaliselt salvetatud stereofoonilised plaadid on valmistatud vinüliidist või muust sobivate omadustega plastist. Nendel on šellakplaatidega võrreldes märksa väiksemate mõõtmete ja lainelisusamplituudiga salvestusvagu, mistõttu neid hakati nimetama kauamängivateks ehk mikrokiriplaatideks.

Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45 μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8 ... 12 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühekülje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30 cm läbimõõdu puhul isegi üle 30 minuti. Selliste vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine mõeldav vaid astla väikese survejõu juures (helipea konstruktsioonist olenevalt 70...5 mN, see on 7...0,5 grammi) ja elektrilise helipea vahendusel.

Painuv heliplaat ehk lastik

Painduvat heliplaati ehk lastikut kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada.

Vaata ka

Viited

↑ 1961, ERR, "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku" , saadetejuht ja toimetaja Ülo Vinter, saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja Harri Kõrvits, laulja Artur Rinne ja RAM-i laulja Georg Metssalu. 26' 50"

[1] 1961, ERR, "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku" , saadetejuht ja toimetaja Ülo Vinter, saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja Harri Kõrvits, laulja Artur Rinne ja RAM-i laulja Georg Metssalu. 26' 50"

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{Viitamata}}
 [[Pilt:3 vinyl singles.jpg|pisi|Vinüülplaadid]]
-'''Heliplaadiks''' nimetatakse [[Ketas|kettakujulist]] enamasti [[plastmass]]ist [[helikandja]]t.
+'''Heliplaadiks''' nimetatakse [[Ketas|kettakujulist]] enamasti [[plastmass|plast]]ist [[helikandja]]t.
-Aegade jooksul on heliplaadi salvestuskihina kasutatud ka mitmesuguseid metalle. Enam levinud [[helisalvestus]]<nowiki></nowiki>meetodid on mehaaniline salvestusviis ning uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud optiline salvestusviis.{{lisa viide}} Esimesed eestikeelsed heliplaadid salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku"] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 26' 50"</ref>
+Aegade jooksul on heliplaadi salvestuskihina kasutatud ka mitmesuguseid metalle. Enam levinud [[helisalvestus]]<nowiki/>m<nowiki></nowiki>eetodid on mehaaniline salvestusviis ning uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud optiline salvestusviis.{{lisa viide}} Esimesed eestikeelsed heliplaadid salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku"] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 26' 50"</ref>
 == Mehaaniline salvestusviis ==
-Helivõnkumine salvestatakse heliplaadile, selle pinda lõigatud või kuumalt pressitud lainelise spiraalvaona — mehaanilise [[Fonogramm|fonogrammina]]. Selle lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu, see tähendab [[Amplituud|amplituudi]] muutumist ajas [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]]. Kõrgemale sagedusele vastab tihedam, lühema [[Lainepikkus|lainepikkusega]] looklemine, kui madalamale sagedusele. Kõrgemale helinivoole (samaks jäänud sageduse juures) vastab suurem amplituud (hälve) kui madalamal helinivool.
+Helivõnkumine salvestatakse heliplaadile, selle pinda lõigatud või kuumalt pressitud lainelise spiraalvaona – mehaanilise [[Fonogramm|fonogrammina]]. Selle lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu, see tähendab [[Amplituud|amplituudi]] muutumist ajas [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]]. Kõrgemale sagedusele vastab tihedam, lühema [[Lainepikkus|lainepikkusega]] looklemine, kui madalamale sagedusele. Kõrgemale helinivoole (samaks jäänud sageduse juures) vastab suurem amplituud (hälve) kui madalamal helinivool.
 Heli taasesitamiseks mehaaniliselt fonogrammilt pannakse heliplaat [[Grammofon|grammofoni]] ajuri poolt ühtlaselt pöörlema normitud nimisagedusel. Heli taasesitatakseks kasutatakse [[Helipea|helipead]], mis taastab spiraalvaos oleva helipildi.
 === Monofooniline ja stereofooniline salvestus ===
-[[Monofoonia|Monofooniliselt]] salvestatud fonogramm on püsiva sügavuse ja laiusega vagu, mis lookleb teatava sammuga spiraalse keskjoone ümber. Kahekanalisel stereofoonilisel salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni — ühe kanali signaal salvestatakse vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise nõlva looklemisena.
+[[Monofoonia|Monofooniliselt]] salvestatud fonogramm on püsiva sügavuse ja laiusega vagu, mis lookleb teatava sammuga spiraalse keskjoone ümber. Kahekanalisel stereofoonilisel salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni – ühe kanali signaal salvestatakse vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise nõlva looklemisena.
 === Kvadrofooniline salvestus ===
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 === Šellakplaat ===
-Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega  78<sup>-1</sup> on valmistatud [[šellak]]i ja mitmesuguste täidisainete nagu [[nõgi]], peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, paigutustihedus raadiuse sihis ca 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühe külje mängimiskestuseks kuni 3 min 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul 4 minutit ja 30 sekundit.
+Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega 78<sup>-1</sup> on valmistatud [[šellak]]i ja mitmesuguste täidisainete nagu [[nõgi]], peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, paigutustihedus raadiuse sihis umbes 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühe külje mängimiskestuseks kuni 3 min 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul 4 minutit ja 30 sekundit.
 === Vinüülplaat ===
@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45 μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8 ... 12 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühekülje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30 cm läbimõõdu puhul isegi üle 30 minuti. Selliste vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine mõeldav vaid astla väikese survejõu juures (helipea konstruktsioonist olenevalt 70...5 mN, see on 7...0,5 grammi) ja elektrilise helipea vahendusel.
-=== Painuv heliplaat e. lastik ===
+=== Painuv heliplaat ehk lastik ===
-Mida kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada.
+Painduvat heliplaati ehk lastikut kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada.
 == Vaata ka ==
-* [[Grammofoniplaat]], [[Hologramm]]
+* [[Grammofoniplaat]], [[hologramm]]
 * [[CD (andmekandja)]], [[DVD]], [[BRD]]
 * [[Videoplaat]]