Neuron: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} |
{{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} |
||
'''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ka '''neurotsüüt''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast νεῦρον ''neũron'') on enamikel [[loomad]]el [[närvisüsteem]]i funktsionaalne üksus. <ref |
'''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ka '''neurotsüüt''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast νεῦρον ''neũron'') on enamikel [[loomad]]el [[närvisüsteem]]i funktsionaalne üksus. <ref name="Dz1yt" /> [[närvikude|Närvikoe]] [[rakk]]udel on mitmeid ülesandeid, nad toodavad [[neurohormoonid|neurohormoone]] ja võtavad vastu, muundavad ja kannavad üle [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]], mida nimetatakse [[närviimpulss]]ideks. Närvirakkude võrgustikku ja selle uuenemist aga ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suuresti [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Närvirakud hakkavad organismis elama ja arenema [[loode|looteeas]]: [[embrüogenees]]is [[looteleht|lootelehe]] välise kihi [[ektoderm|ektodermaalset]] päritolu rakkudest – [[neuroblast]]idest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest närvirakud pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] oma [[elu]] jooksul rohkem ei [[Mitoos|jagune]]. {{Neuroni ehitus|}} |
||
Igal närvirakul on [[rakutuum|tuuma]] sisaldav [[rakukeha]] ehk [[perikaarüon]], [[dendriit]]ideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja [[akson]] – pikk jätke, mis juhib signaale läbi [[sünaps]]i närvirakust välja. |
Igal närvirakul on [[rakutuum|tuuma]] sisaldav [[rakukeha]] ehk [[perikaarüon]], [[dendriit]]ideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja [[akson]] – pikk jätke, mis juhib signaale läbi [[sünaps]]i närvirakust välja. |
||
42. rida: | 42. rida: | ||
Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. |
Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. |
||
Membraanivalgud aga moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad membraaniretseptorite (näiteks [[opioidretseptorid]]), -kanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref |
Membraanivalgud aga moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad membraaniretseptorite (näiteks [[opioidretseptorid]]), -kanalite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> |
||
==Närvirakkude klassifikatsioon== |
==Närvirakkude klassifikatsioon== |
||
Närvirakke võib eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeni ekspressiooni, morfoloogia, neurotransmitterite profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste, erutuvuse ja muude tunnuste põhjal <ref |
Närvirakke võib eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeni ekspressiooni, morfoloogia, neurotransmitterite profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste, erutuvuse ja muude tunnuste põhjal <ref name="fw037" />. |
||
=== Morfoloogiline klassifikatsioon === |
=== Morfoloogiline klassifikatsioon === |
||
Närvirakud jagunevad väga erinevateks rühmadeks. Jätkete olemasolu ja nende koguse järgi liigitatakse närvirakud: <ref |
Närvirakud jagunevad väga erinevateks rühmadeks. Jätkete olemasolu ja nende koguse järgi liigitatakse närvirakud: <ref name="fT7Qt" /> |
||
*[[unipolaarne|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline|ainujätkelised]] neuronid – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne, neid leidub [[silm]]a [[võrkkest]]as; |
*[[unipolaarne|unipolaarsed]] ehk [[ainujätkeline|ainujätkelised]] neuronid – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne, neid leidub [[silm]]a [[võrkkest]]as; |
||
64. rida: | 64. rida: | ||
=== Neurotransmitterite kasutus === |
=== Neurotransmitterite kasutus === |
||
Närvirakke võib eristada kasutatava neurotransmitteri ehk neurovirgatsaine alusel <ref |
Närvirakke võib eristada kasutatava neurotransmitteri ehk neurovirgatsaine alusel <ref name="dyIpL" /> |
||
* Glutamatergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad erutusvirgatsainet [[Glutamaat neurotransmitterina|glutamaati]]. |
* Glutamatergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad erutusvirgatsainet [[Glutamaat neurotransmitterina|glutamaati]]. |
||
* GABAergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad pidurdusvirgatsainet [[GABA]] (gamma-aminovõihape). |
* GABAergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad pidurdusvirgatsainet [[GABA]] (gamma-aminovõihape). |
||
71. rida: | 71. rida: | ||
* Serotonergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurovirgatsainena [[Serotoniin|serotoniini]]. |
* Serotonergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurovirgatsainena [[Serotoniin|serotoniini]]. |
||
* Peptidergilised neuronid – närvirakud, mis sünteesivad ning vabastavad [[Neuropeptiidid|neuropeptiide]] (näiteks [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]] jne.). |
* Peptidergilised neuronid – närvirakud, mis sünteesivad ning vabastavad [[Neuropeptiidid|neuropeptiide]] (näiteks [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]] jne.). |
||
Oluline on rõhutada, et üks närvirakk võib kasutada mitut neurotransmitterit/neuropeptiidi. Näiteks toitumiskäitumist reguleerivad [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA <ref |
Oluline on rõhutada, et üks närvirakk võib kasutada mitut neurotransmitterit/neuropeptiidi. Näiteks toitumiskäitumist reguleerivad [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA <ref name="hQMkU" />. |
||
== Närvi-tüvirakud == |
== Närvi-tüvirakud == |
||
77. rida: | 77. rida: | ||
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei [[jagunemine|jagune]]. Närvirakke vahetavad välja närvi-[[tüvirakk|tüvirakud]], mis liiguvad [[hipokampus]]e ([[hammaskäär]]u) ja [[haistmissibul]]a kaudu peajju ja mis valmistatakse seal ette uuteks närvirakkudeks. |
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei [[jagunemine|jagune]]. Närvirakke vahetavad välja närvi-[[tüvirakk|tüvirakud]], mis liiguvad [[hipokampus]]e ([[hammaskäär]]u) ja [[haistmissibul]]a kaudu peajju ja mis valmistatakse seal ette uuteks närvirakkudeks. |
||
Areng jätkub ka pärast (kuni kuu ja kauem) närvipesasse asumist ja järk-järgult ka [[organism]]i kasvades.<ref |
Areng jätkub ka pärast (kuni kuu ja kauem) närvipesasse asumist ja järk-järgult ka [[organism]]i kasvades.<ref name="LvwtC" /> |
||
Katsed närvi-tüvirakkudega on näidanud, et need võivad teatud närvirakkude kahjustumise korral spetsialiseeruda ka [[neurogliia]] hulka liigitatud rakkudeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks, [[Schwanni rakk]]udeks jne. |
Katsed närvi-tüvirakkudega on näidanud, et need võivad teatud närvirakkude kahjustumise korral spetsialiseeruda ka [[neurogliia]] hulka liigitatud rakkudeks, näiteks [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks, [[Schwanni rakk]]udeks jne. |
||
83. rida: | 83. rida: | ||
== Patoloogia == |
== Patoloogia == |
||
Inimestel seostatakse närvirakkudega mitmesuguseid patoloogilisi ja haiguslikke seisundeid. [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] põhjustavad uurijate arvates [[peaaju]] erinevates piirkondades hävivad närvirakud.<ref |
Inimestel seostatakse närvirakkudega mitmesuguseid patoloogilisi ja haiguslikke seisundeid. [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] põhjustavad uurijate arvates [[peaaju]] erinevates piirkondades hävivad närvirakud.<ref name="MtI1B" /> |
||
Inimeste nakatumisel [[inimese herpesviirus 1]]-ga (HSV-1) säilivad viiruseosakesed närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerudes liiguvad herpesviiruse osakesed [[närvikiud]]u pidi nahale ja võivad põhjustada osadel inimestel [[huuleohatis]]e teket. <ref |
Inimeste nakatumisel [[inimese herpesviirus 1]]-ga (HSV-1) säilivad viiruseosakesed närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerudes liiguvad herpesviiruse osakesed [[närvikiud]]u pidi nahale ja võivad põhjustada osadel inimestel [[huuleohatis]]e teket. <ref name="HK0YB" /> |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
96. rida: | 96. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited |
{{viited|allikad= |
||
<ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> |
|||
<ref name="JwZaQ">[http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
|||
<ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> |
|||
<ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> |
|||
<ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN:0126603030</ref> |
|||
<ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> |
|||
<ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
|||
<ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
|||
<ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> |
|||
}} |
|||
==Välisallikad== |
==Välisallikad== |
Redaktsioon: 21. juuni 2017, kell 15:11
See artikkel räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit Tehisneuron |
Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt (kreekakeelsest sõnast νεῦρον neũron) on enamikel loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. [1] Närvikoe rakkudel on mitmeid ülesandeid, nad toodavad neurohormoone ja võtavad vastu, muundavad ja kannavad üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvirakkude võrgustikku ja selle uuenemist aga ka patoloogilisi seisundeid reguleerib suuresti neurohumoraalne regulatsioon. Närvirakud hakkavad organismis elama ja arenema looteeas: embrüogeneesis lootelehe välise kihi ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest närvirakud pärast diferentseerumist oma elu jooksul rohkem ei jagune.
Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson – pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja.
Närviraku anatoomia
Praegu kehtivas inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomicas kuulub neuron närvisüsteemi.
Närviraku ehitus
- Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum
- polüribosoom
- ribosoom
- Golgi kompleks
- rakutuum
- nukleool
- rakumembraan
- mikrotuubul
- mitokonder
- siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum
- aksonikoonus (inglise keeles axon hillock)
- Schwanni raku tuum
- sünaps (aksonsomaatiline)
- sünapsid (aksondendriidiline)
- dendriit
- akson
- neurotransmitter sünapsipilus
- retseptor
- sünaps
- aktiinifilamendid
- Schwanni raku müeliintupp
- Ranvier' kitsend (ingl. k. node of Ranvier)
- aksoni lõpp (soome k Aksonin pääte)
- sünaptilised vesiiklid
- sünaps (aksonaksoniline)
- sünapsipilu (ingl. k. synaptic cleft)
Närviraku membraan
Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' (ingl communication centers) kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse.
Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiididest, glükolipiididest ja kolesteroolist.
Membraanivalgud aga moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad membraaniretseptorite (näiteks opioidretseptorid), -kanalite ja ensüümidena.[2]
Närvirakkude klassifikatsioon
Närvirakke võib eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeni ekspressiooni, morfoloogia, neurotransmitterite profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste, erutuvuse ja muude tunnuste põhjal [3].
Morfoloogiline klassifikatsioon
Närvirakud jagunevad väga erinevateks rühmadeks. Jätkete olemasolu ja nende koguse järgi liigitatakse närvirakud: [4]
- unipolaarsed ehk ainujätkelised neuronid – üheainsa jätkega, millel on nii dendriidi kui ka aksoni ülesanne, neid leidub silma võrkkestas;
- bipolaarsed ehk kahejätkelised neuronid – üks dendriit ja üks akson, neid leidub silma võrkkestas;
- multipolaarsed neuronid – palju dendriite ja üks akson, levinuim neuronite vorm inimesel.
- pseudounipolaarsed neuronid – dendriit ja akson on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad, neid leidub spinaalganglionites;
-
Morfoloogilised närvirakutüübid:
1. Unipolaarne neuron
2. Bipolaarne neuron
3. Multipolaarne neuron
4. Pseudounipolaarne neuron
Signaalitöötlus
- Aferentsed neuronid – vahendavad informatsiooni väliskeskkonnast ja organitest kesknärvisüsteemis. Vahel nimetatakse ka sensoorseteks neuroniteks.
- Interneuronid – ühendavad närvirakke kesknärvisüsteemis. Siia kuuluvad kõik rakud mis ei ole aferentsed ega eferentsed neuronid.
- Eferentsed neuronid – vahendavad informatsiooni närvisüsteemist effektorrakkudele (lihased). Vahel nimetatakse ka motoorseteks neuroniteks.
Neurotransmitterite kasutus
Närvirakke võib eristada kasutatava neurotransmitteri ehk neurovirgatsaine alusel [5]
- Glutamatergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad erutusvirgatsainet glutamaati.
- GABAergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad pidurdusvirgatsainet GABA (gamma-aminovõihape).
- Kolinergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurovirgatsainena atsetüülkoliini. Näiteks alfamotoneuronid, mis kontrollivad lihasrakkude tegevust, on kolinergilised neuronid.
- Dopaminergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurotransmitterina dopamiini. Näiteks mustaines (ladina k. Substantia nigra) paiknevad närvirakud, mis Parkinsoni tõve vältel degenereeruvad, on dopaminergilised neuronid.
- Serotonergilised neuronid – närvirakud, mis kasutavad neurovirgatsainena serotoniini.
- Peptidergilised neuronid – närvirakud, mis sünteesivad ning vabastavad neuropeptiide (näiteks neuropeptiid Y, oksütotsiin, oreksiin jne.).
Oluline on rõhutada, et üks närvirakk võib kasutada mitut neurotransmitterit/neuropeptiidi. Näiteks toitumiskäitumist reguleerivad hüpotalamuse neuropeptiid Y positiivsed neuronid vabastavad ka pidurdusvirgatsainet GABA [6].
Närvi-tüvirakud
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Närvirakke vahetavad välja närvi-tüvirakud, mis liiguvad hipokampuse (hammaskääru) ja haistmissibula kaudu peajju ja mis valmistatakse seal ette uuteks närvirakkudeks.
Areng jätkub ka pärast (kuni kuu ja kauem) närvipesasse asumist ja järk-järgult ka organismi kasvades.[7]
Katsed närvi-tüvirakkudega on näidanud, et need võivad teatud närvirakkude kahjustumise korral spetsialiseeruda ka neurogliia hulka liigitatud rakkudeks, näiteks astrotsüütideks, oligodendrotsüütideks, Schwanni rakkudeks jne.
Patoloogia
Inimestel seostatakse närvirakkudega mitmesuguseid patoloogilisi ja haiguslikke seisundeid. Parkinsoni tõve põhjustavad uurijate arvates peaaju erinevates piirkondades hävivad närvirakud.[8]
Inimeste nakatumisel inimese herpesviirus 1-ga (HSV-1) säilivad viiruseosakesed närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerudes liiguvad herpesviiruse osakesed närvikiudu pidi nahale ja võivad põhjustada osadel inimestel huuleohatise teket. [9]
Vaata ka
Viited
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 181, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane, veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (inglise keeles)
- ↑ Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035
- ↑ Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", lk 182, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
- ↑ Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN:0126603030
- ↑ Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009
- ↑ J.O. Malva, Interaction between neurons and glia in aging and disease, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (inglise keeles)
- ↑ George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders, veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (inglise keeles)
- ↑ Liis Velsker, Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks, 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)
Välisallikad
- R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, New Insights into Neuron-Glia Communication, Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon (vaadatud 12.10.2014) (inglise keeles)
- Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
- The Neuroscience Lexicon, veebiversioon (vaadatud 23.05.2014) (inglise keeles)
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s, A14.0.00.002: Neuron. Neuron
- Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets, Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu, Horisont, 1/2010, veebiversioon (vaadatud 19.10.2014)
Video
- YouTube'i video: Neuronite tüübid (inglise keeles) )