Eesti raudteetransport: erinevus redaktsioonide vahel
| 246. rida: | 246. rida: | ||
27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu-Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas Piusani.<ref>[https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> |
27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu-Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas Piusani.<ref>[https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> |
||
1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu">[http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> |
1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu">[http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> |
||
Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS Elroni kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> |
Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS Elroni kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> |
||
Redaktsioon: 19. juuni 2017, kell 15:25
Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.
Eesti raudteede kogupikkus on 2164 kilomeetrit,[1] millest elektrifitseeritud on 132 km[2]. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Tehnilise Järelevalve Amet.
Avaliku raudtee sirge teeosa rööpmelaius rööpapeade sisemiste servade vahel on Eestis 1520 või 1524 mm. Olemasolevatel peateedel on alates 1990. aastate teisest poolest järk-järgult üle mindud rööpmelaiusele 1524 mm.[3] Vabariigi Valitsuse otsusega võib kasutusele võtta ka muu rööpmelaiusega avalikuks kasutamiseks määratud raudteid.
Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis peamiselt kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal.
Ajalugu
Laiarööpmelise raudtee areng
Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal Paldiski – Tallinn – Narva – Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi – Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus Venemaa keisririigi, Nikolai raudteega (Николаевская железная дорога).
Balti raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinnasse Balti Raudtee Peatehased ja vagunite valmistamiseks Dvigateli vagunitehas. Tapa-Tartu raudtee valmis 1876. aastal, Tartu-Valga raudteeliin 1887 ja Valga-Võru-Pihkva raudtee 1889. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati 1880. aastal Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool. 1898. aastal valmis ka Pihkva-Bologoje raudteeliin, mis ühendas Eesti Venemaa sisekubermangudega (läbi Valga). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.
1927 rajati otseühenduseks Petseriga Tartu–Petseri raudtee. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Irboska raudteepiiripunkti.
Peale transiitteena toimiva Valga–Petseri raudtee on Eesti raudtee laiemas Euroopa raudteestikus tupiktee. [4]
2011. aastal valmis Koidula raudteepiirijaam. [5]
Pikemalt artiklis Balti raudtee
Kitsarööpmelise raudtee areng
Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud Liivimaa kubermangus Esimene Juurdeeveoraudteede Selts (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja 1898. aastal asutatud Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts.
- Pikemalt artiklis Kitsarööpmeline raudtee Eestis
Eestis ehitatud raudteed
| Eestis ehitatud raudteed.[6] | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Aasta | Raudtee nimetus | Rööpmelaius avamisel | Pikkus km | Märkused | |||
| 1896 | Pärnu–Mõisaküla–Viljandi | kitsarööpmeline | 94,6 | vt. Valga–Ruhja–Pärnu raudtee koos Mõisaküla-Viljandi haruteega | |||
| 1870 | Paldiski-Tallinn-Narva-Vene piir (Balti raudtee) | laiarööpmeline | 269 | vt. Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva_raudtee. | |||
| 1876 | Tapa–Tartu | laiarööpmeline | 112 | ||||
| 1889 | Pihkva–Riia raudtee: Tartu–Valga raudteeharu Valga–Petseri raudtee lõik |
laiarööpmeline | 208 | Osa Peterburi–Varssavi raudteest Pihkvas hargnenud Pihkva–Riia raudteest Valga ja Tartu vahel, mis ühendas läbi Tapa–Tartu raudtee Põhja-Eesti, Eestimaa kubermanguga ja Valga ja Petseri vahel, mis ühendas Liivimaa kubermangu Pihkva kubermangu, Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega | |||
| 1901 | Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse) | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel 1971–1973 laiarööpmelise raudteega | |||
| 1902 | Läti piir-Koikküla-Mõniste-Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteest | |||
| 1906 | Keila–Haapsalu | laiarööpmeline | 85 | ||||
| 1913 | Liiva–Vääna | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva–Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971. | |||
| 1918 | Paide–Tamsalu | kitsarööpmeline | 48 | ||||
| 1923 | Valga–Koikküla | kitsarööpmeline | 15 | ||||
| 1923 | Riisselja–Orajõe | kitsarööpmeline | 44 | 1930.aastal pikendati (5,6 km) Iklani | |||
| 1926 | Sonda–Mustvee | kitsarööpmeline | 63 | ||||
| 1928 | Lelle–Papiniidu (haruga Viluverest Vana-Vändrasse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks Lelle-Pärnu raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127m pikkune Sindi raudbetoonsild, 32m pikkune terassild. | |||
| 1931 | Rapla–Virtsu | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. Raikkülani (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. | |||
| 1931 | Tartu–Petseri | laiarööpmeline | 88 | ||||
| 1981 | Pärnu-Mõisaküla raudtee | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa Tallinn-Pärnu-Riia raudteeliinist. Pärnu-Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000. | |||
Raudtee elektrifitseerimine
Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele Tallinna–Pääsküla raudteeliin elektrifitseerimiseks 34 miljonit Eesti marka, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema Turba raudteejaama lähedale Ellamaa elektrijaam, mis hakkas elektriga varustama Tallinn-Haapsalu liini raudteeobjekte, Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektriraudteed ja hiljem ka Nõmmet Tallinna lähedal 35 kV vahelduvpingega.
| Aeg | Sündmus | Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |
|---|---|---|
| 19. august 1924 | Tallinn-Pääsküla raudteelõigul valminud kontaktvõrk pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister Karl Karki osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit mootorvaguniga M1. | 11 km |
| 1939/1940 | alustati elavhõbealalditega veoalajaama rajamist Järvele | |
| 1942–1944 | kontaktvõrk demonteeriti | −11 km |
| 11. august 1946 | esimene elektrirongi proovisõit taastatud Tallinna–Pääsküla raudteeliinil, mille kontaktliin oli lülitatud alalispingele 1100 V | 11 km |
| 19. juuli 1958 | avati Pääsküla-Keila elektrifitseeritud raudteelõik | 15,7 km |
| 30. detsember 1958 | Tallinnast Balti jaamast väljus rong Kloogale, et avada Keila-Klooga elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti Keilas paiknenud ajutisest rändalajaamast. | 9 km |
| 17. juuni 1960 | avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud Klooga – Klooga-Ranna raudteelõik | 3 km |
| 4. november 1961 | avati Klooga-Paldiski elektrifitseeritud raudteelõik | 11,8 km |
| 15. juuli 1965 | avati Keila-Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik | 10,6 km |
| 31. detsember 1967 | Keilas pingestati uus statsionaarne veoalajaam | |
| 30. jaanuar 1974 | algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kehra. Valminud lõiku toideti uuest Raasikul paiknevast veoalajaamast. | 39 km |
| 3. august 1978 | avati Kehra-Aegviidu elektrifitseeritud raudteelõik | 17 km |
| 4. september 1981 | avati Vasalemma-Riisipere elektrifitseeritud raudteelõik | 14 km |
Kontaktvõrgu piiratud ulatuse tõttu kasutatakse seniajani elektervedu üksnes Tallinna ümbruse reisirongiliikluses. Kontaktvõrk töötab Eestis (ka Lätis ja Peterburi ümbruses) alalispingega 3,3 kV. Eesti Raudtee Elektrivõrkudel on kolm veoalajaama – Tallinnas Järvel, Keilas ja Raasikul.[7]
Raudtee Eesti Vabariigis
15. novembril 1918 teatas teedeminister Ferdinand Peterson ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener Karl Ipsberg. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal omandas riik ostu teel 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi kitsarööpmelist raudteed. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks.
Iseseisvusajal oli eraisikutel võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) sõidurahaga 4 krooni kilomeetrilt, minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga[8].
1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9 km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3 km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga.
Raudtee Eesti NSV-s
1940. aastal, kui Eesti raudtee lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest
- 772 km laiarööpmelist ja
- 675 km kitsarööpmelist raudteed.
Raudtee Eesti taasiseseisvumise järel
1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 elektrirongi koosseisu ja üle 20 diiselrongi.
15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse liinil Riisipere-Haapsalu.
30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse Pärnu ja Mõisaküla vahel.
1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23 km 1000 km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.[9]
30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte Edelaraudtee AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise Tallinnast Pärnu, Viljandi, Narva, Tartu, Valga ja Orava suunal.
3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega.
12. novembril 1997 erastati Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee Aarne Taalile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla linil tegevust OÜ Haapsalu Raudtee.[10]
22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise.
2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus Mõisaküla ja Riia vahel katkes.
29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast Lelleni ja sealt Pärnusse (ja Mõisakülla) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega.
4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti Kagu-Eestis Tartu-Jõgeva liinil ning vähendas reise Tallinna-Tartu liinil, sest Teede- ja Sideministeeriumi korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.[11] [12]
2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.[13]
2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.[14]
2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.[15]
27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu-Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas Piusani.[16]
1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.[17]
Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS Elroni kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.[17]
| Aasta | Veosekäive, tuhat tonn-km | Sõitjakäive, tuhat sõitja-km |
|---|---|---|
| 1991 | 6545000 | 1273000 |
| 1992 | 3617500 | 952800 |
| 1993 | 3813300 | 722411 |
| 1994 | 3716800 | 537153 |
| 1995 | 3850700 | 408223 |
| 1996 | 4177400 | 308685 |
| 1997 | 5143200 | 261864 |
| 1998 | 6057500 | 236311 |
| 1999 | 7276600 | 237957 |
| 2000 | 8185700 | 260542 |
| 2001 | 8525708 | 182375 |
| 2002 | 9736061 | 177693 |
| 2003 | 9685364 | 181452 |
| 2004 | 10648419 | 192484 |
| 2005 | 10629397,4 | 246951 |
| 2006 | 10504252,9 | 255861 |
| 2007 | 8425351,2 | 271735 |
| 2008 | 5960905,5 | 274432 |
| 2009 | 5934113,4 | 249446 |
| 2010 | 6642314,1 | 247900 |
| 2011 | 6260586,8 | 241309 |
| 2012 | 5126399,6 | 235821 |
| 2013 | 4721558,2 | 224859 |
| 2014 | 3255842,8 | 281876 |
| 2015 | 3114066,1 | 288685 |
| 2016 | 2339164,1 | 315653 |
Ohutus
2014. aastal toimus Eesti raudteedel 20 õnnetusjuhtumit – 5 rongi kokkupõrget maanteesõidukiga raudteeülesõidukohal, mille tõttu hukkus 5 inimest ning 15 otsasõitu raudteel viibinud jalakäijatele, mille tõttu hukkus 7 ja sai vigastada samuti 7 inimest. Kõigist raudteeõnnetustest toimus 75% raudteeületuskohtadel – 5 raudteeülesõidu- ja 10 raudteeülekäigukohtadel. Ülejäänud viiel juhul toimusid jalakäijatele otsasõidujuhtumid piirkondades, kus raudtee ületamine on rangelt keelatud. Liiklusseaduse kohaselt peavad raudteeületuskohti kasutavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud ning sõidukijuhid peavad arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Eeskirju järgides on võimalik oluliselt vähendada või ära hoida ohuolukordi raudteel. Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt autojuhtide ja jalakäijate hooletus ja ohutusnõuete eiramine. Õnnetustes jalakäijatega esines juhtumeid, kus raudteed ületanud inimene ei märganud lähenevat rongi segavate tegurite tõttu, nagu muusika kuulamine kõrvaklappidega, mobiiltelefoni kasutamine, jalgrattaga sõites ülekäigukoha ületamine.[19]
Maanteetranspordiga võrreldes on raudteetransport õnnetuste ja ohvrite üldarvu poolest oluliselt ohutum. Meie maanteedel toimus 2014. aastal 1435 liiklusõnnetust (alla 1,6 liiklusõnnetuse tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta), mille tõttu sai vigastada 1746 (alla 2 vigastatu tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta) ja hukkus 78 inimest (alla 10 hukkunu saja tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta).[20] Transprodivahendite arvu arvestades on aga rong mitu suurusjärku ohtlikum kui maantee liiklusvahendid tervikuna või ükski maantee liiklusvahendite kategooria eraldi võttes. Arvestades seda, et Eestis on igapäevaselt kasutusel kõigest 38 Stadleri rongi [21] (võrrelduna üle 900 000 maanteel liikuva mootorsõidukiga [22]) ja viimasel 11 aastal on aastas keskmiselt toimunud 25 kokkupõrget rongiga (valdav enamus reisirongiga), milles on hukkunud keskmiselt 9 inimest ja viga saanud 11 inimest aastas, on keskmiselt rongi kohta tomunud õnnetuste hulk väga suur. [23]
| Aasta | Õnnetusi | Vigastatuid | Hukkunuid | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 2006 | 47 | 21 | 16 | |
| 2007 | 46 | 19 | 13 | |
| 2008 | 25 | 10 | 9 | |
| 2009 | 19 | 7 | 10 | sh hukkus 2 raudteetöötajat |
| 2010 | 30 | 14 | 11 | |
| 2011 | 28 | 7 | 9 | |
| 2012 | 16 | 7 | 7 | |
| 2013 | 15 | 4 | 4 | |
| 2014 | 20 | 19 | 12 | |
| 2015 | 19 | 5 | 9 | |
| 2016 | 13 | 7 | 1 | |
| Kokku | 278 | 120 | 101 | |
| Keskm. | 25 | 11 | 9 |
Vaata ka
Viited
- ↑ Tehnilise Järelevalve Amet → Raudteeliiklusregister
- ↑ Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
- ↑ AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.
- ↑ EE: Eesti entsüklopeedia, 8. [köide], Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. Lk 53
- ↑ "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011
- ↑ Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949. Lk. 128–129
- ↑ Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)
- ↑ "Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr. 148, lk. 2.
- ↑ Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond" Vaadatud 25.04.2017
- ↑ Seal, kus rongid enam ei sõida Tehnikamaailm, 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)
- ↑ Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)
- ↑ Valgalased lapivad talvel teed. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)
- ↑ "Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.
- ↑ Kerli Kivistu. Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)
- ↑ Urmas Saard. Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)
- ↑ Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata. Võrumaa Teataja, 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)
- ↑ 17,0 17,1 AS Eesti Liinirongid koduleht Vaadatud 26.04.2017
- ↑ Statistikaameti andmebaas Vaadatud 26.04.2017
- ↑ Jalakäijate hooletus raudteel liigeldes põhjustas otsasõidujuhtumite järsu tõusu
- ↑ Statistika andmebaas: Majandus − Transport → Liiklusõnnetused
- ↑ Elroni kodulehekülg Vaadatud 25.04.2017
- ↑ Maanteeameti sõidukite statistika Vaadatud 25.04.2017
- ↑ 23,0 23,1 Tehnilise Järelvalve Ameti kodulehekülg Vaadatud 25.04.2017
Välislingid
- 22.mai 2016 14:12, Ester Vaitmaa, Heiki Suurkask, Liisi Viskus, INTERAKTIIVNE KAART: Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine, forte.delfi.ee