Ooper: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
|||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Ooperi esitamisel kasutatakse [[teater|teatri]] vahendeid, sealhulgas [[lavakujundus]]t, [[kostüüm]]e ja [[näitlemine|näitlemist]]. Laulu [[saade (muusika)|saadab]] [[instrumentaalmuusika]], mille koosseis ulatub [[kammeransambel|kammeransamblist]] [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrini]]. |
Ooperi esitamisel kasutatakse [[teater|teatri]] vahendeid, sealhulgas [[lavakujundus]]t, [[kostüüm]]e ja [[näitlemine|näitlemist]]. Laulu [[saade (muusika)|saadab]] [[instrumentaalmuusika]], mille koosseis ulatub [[kammeransambel|kammeransamblist]] [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrini]]. |
||
Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: [[retsitatiiv]]i ja [[aaria]]id. |
Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: [[retsitatiiv]]i ja [[aaria]]id. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt [[dialoog]]ides ja [[süžee]] arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, lauldes täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse [[ariooso]]deks. Laulul on alati instrumentaalsaade. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Redaktsioon: 18. juuni 2017, kell 11:37
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja.
Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini.
Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, lauldes täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade.
Ajalugu
Ooperi algeid leidus juba vanakreeka tragöödiates, milles muusikal oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegset liturgilist draamat, müsteeriumi ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat.
Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet", mille nad kirjutasid aastatel 1594–1597 ja mis kanti ette 1597. aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine.
Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (bel canto stiil). 17. ja 18. sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid (Alessandro Scarlatti, Jean-Baptiste Lully, Henry Purcell, Georg Friedrich Händel) ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper. See koosneb iseseisvaist muusikanumbreist: aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest (avamäng, intermezzo jt) ning tantsudest.
1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater.
19. sajandil hakati numbriooperist loobuma. Giuseppe Verdi ja Richard Wagneri ooperites areneb sündmustik ja muusika katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid.
Vaata ka
| Ajalugu |  | |
|---|---|---|
| Heliteos | ||
| Haridus | ||
| Produktsioon | ||
| Loendid | ||