Germanicus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. juuni 2017, kell 06:08

Germanicus Julius Caesar (24. mai 15 eKr – 10. oktoober 19), tuntud lihtsalt kui Germanicus, oli Rooma keisririigi armee tuntud väejuht. Liignimi Germanicus omistati talle pärast surma, võitude eest Germaanias.

Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas Vana-Rooma keiser (27 eKr – 14 pKr) Augustuse naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning Vana-Rooma poliitiku ja väejuhi Marcus Antoniuse tütre peres. Marcus Antonius oli olnud Gaius Julius Caesari oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite Cassiuse ja Brutuse leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis Octavianus Egiptusse ning jõudis Aleksandriasse ja vallutas selle.

Germanicus Julius Caesar oli abielus Agrippina Vanemaga, (14 eKr – 33) keiser Augustuse lapselapse, riigimehe Marcus Vipsanius Agrippa tütre, Vana-Rooma keiser (14–37) Tiberiuse naiseõe ja kasutütega.

Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis ta isegi keisriks kuulutada. 4. aastal eKr lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning 7. aastal nimetas ta kvestoriks ning sai 12. aastal senaatoriks Rooma Senatisse.

Aastatel 7–9 teenis ta Tiberiuse alluvuses Rooma vägedes Doonau piirkonnas ning seejärel Tiberiusega Reinil. 1. sajandi algusaastatel oli Rooma korraldanud pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. 7. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning Publius Quinctilius Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud Tiberius lahkus piirkonnast, et tegeleda Illyricumis puhkenud ülestõusuga. Augustuse määratud Publius Quinctilius Varuse tegi katse tungida kaugemale Germaaniasse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate Weseri ja Elbe jõgede suunas, mis lõppes kaotusega Teutoburgi lahingus Teutoburgi metsas. 9. aasta sügisel varitses Arminius koos oma germaani hõimude liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX leegioni, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste kohorti. Kokku langes umbes 20 000 roomlast.

14. aastal nimetati Julius Caesar Germanicus Rooma armee juhatajaks Germaania piirialadel. Samas on teada, et väejuhina ei olnud ta eriti andekas. Aastal 15 kutsus Segestes Germanicuse Arminiuse vastu Germaaniasse. Julius Caesar Germanicus tungis kattide aladele Weseri jõe ülemjooksul, päästis ta piiramisrõngast ning lubas talle ja tema poolehoidjaile varjupaiga Rooma riigis. 16. aastal ehitas Julius Caesar Germanicus suure laevastiku ja püüdis ebaõnnestunult hõivata Reini deltat.

18. aastal naasis Julius Caesar Germanicus Rooma ja valiti taas senaatoriks. Tiberius nimetas ta Aadria merest ida pool asuvate alade kõrgeimaks võimukandjaks maius imperium'iks.

Pärast mitut konflikti Tiberiusega suri Germanicus 19. aastal Antiookias. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul.

Vaata ka

Arminius, germaanlased

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuni}}
 [[Pilt:MSR - Germanicus Inv. 30010.jpg|pisi|Germanicuse büst]]
 '''Germanicus Julius Caesar''' ([[24. mai]] [[15 eKr]] – [[10. oktoober]] [[19]]), tuntud lihtsalt kui '''Germanicus''', oli [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Vana-Rooma armee|armee]] tuntud väejuht. Liignimi Germanicus omistati talle pärast surma, võitude eest [[Germaania]]s.
-Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas [[Vana-Rooma keiser]] (27 eKr–14 pKr) [[Augustus]]e naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning [[Vana-Rooma]] [[poliitik]]u ja väejuhi [[Marcus Antonius]]e tütre peres. Marcus Antonius oli olnud [[Gaius Julius Caesar]]i oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite [[Cassius]]e ja [[Brutus]]e leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis [[Octavianus]] Egiptusesse ning jõudis [[Aleksandria]]sse ning vallutas selle.
+Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas [[Vana-Rooma keiser]] (27 eKr – 14 pKr) [[Augustus]]e naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning [[Vana-Rooma]] [[poliitik]]u ja väejuhi [[Marcus Antonius]]e tütre peres. Marcus Antonius oli olnud [[Gaius Julius Caesar]]i oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite [[Cassius]]e ja [[Brutus]]e leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis [[Octavianus]] Egiptusse ning jõudis [[Aleksandria]]sse ja vallutas selle.
 [[File:Augusto 30aC - 6dC 55%CS jpg.JPG|right|thumb|300px|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]]
-Germanicus Julius Caesar oli abielus [[Agrippina Vanem]]aga, ([[14 eKr]]–[[33]]) keiser [[Augustus]]e lapselapse, riigimehe [[Marcus Vipsanius Agrippa]] tütre, [[Vana-Rooma keiser]] (14-37) [[Tiberius]]e naiseõe ja kasutütega.
+Germanicus Julius Caesar oli abielus [[Agrippina Vanem]]aga, ([[14 eKr]] – [[33]]) keiser [[Augustus]]e lapselapse, riigimehe [[Marcus Vipsanius Agrippa]] tütre, [[Vana-Rooma keiser]] (14–37) [[Tiberius]]e naiseõe ja kasutütega.
-Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis teda isegi keisriks kuulutada. [[4 eKr|4. aastal eKr]] lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning [[7]]. aastal nimetas ta [[kvestor]]iks ning sai [[12]]. aastal [[senaator]]iks [[Rooma Senat]]isse.
+Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis ta isegi keisriks kuulutada. [[4 eKr|4. aastal eKr]] lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning [[7]]. aastal nimetas ta [[kvestor]]iks ning sai [[12]]. aastal [[senaator]]iks [[Rooma Senat]]isse.
-Aastatel [[7]]–[[9]] teenis ta Tiberiuse alluvuses Rooma vägedes [[Doonau]] piirkonnas ning seejärel Tiberiusega [[Rein]]il. [[1. sajand]]i algusaastatel oli Rooma korraldanud pika sõjalise kampaania [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed [[germaanlased|germaani]] hõimud. [[7]]. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning Publius Quinctilius Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria#Rooma Illyricumi provints|Illyricumi]]s puhkenud ülestõusuga. Augustuse poolt määratud [[Publius Quinctilius Varus]]e tegi katse tungida kaugemale [[Germaania]]sse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõgede suunas, mis lõppes kaotusega [[Teutoburgi lahing]]us, [[Teutoburgi mets]]a. [[9]]. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased|Germaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste [[kohort]]i. Kokku langes umbes 20 000 roomlast.
+Aastatel [[7]]–[[9]] teenis ta Tiberiuse alluvuses Rooma vägedes [[Doonau]] piirkonnas ning seejärel Tiberiusega [[Rein]]il. [[1. sajand]]i algusaastatel oli Rooma korraldanud pika sõjalise kampaania [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed [[germaanlased|germaani]] hõimud. [[7]]. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning Publius Quinctilius Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria#Rooma Illyricumi provints|Illyricumi]]s puhkenud ülestõusuga. Augustuse määratud [[Publius Quinctilius Varus]]e tegi katse tungida kaugemale [[Germaania]]sse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõgede suunas, mis lõppes kaotusega [[Teutoburgi lahing]]us [[Teutoburgi mets]]as. [[9]]. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased|germaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste [[kohort]]i. Kokku langes umbes 20 000 roomlast.
 [[14]]. aastal nimetati Julius Caesar Germanicus Rooma armee juhatajaks Germaania piirialadel. Samas on teada, et väejuhina ei olnud ta eriti andekas. Aastal [[15]] kutsus [[Segestes]] Germanicuse Arminiuse vastu Germaaniasse. Julius Caesar Germanicus tungis [[katid|kattide]] aladele [[Weser]]i jõe ülemjooksul, päästis ta piiramisrõngast ning lubas talle ja tema poolehoidjaile varjupaiga Rooma riigis. [[16]]. aastal ehitas Julius Caesar Germanicus suure laevastiku ja püüdis ebaõnnestunult hõivata [[Rein]]i deltat.
-[[18]]. aastal naases Julius Caesar Germanicus Rooma ning valiti taas senaatoriks ja nimetati  Tiberiuse poolt [[Aadria meri|Aadria merest]] idapool asuvate alade kõrgeimaks võimukandjaks  ''maius imperium''iks.
+[[18]]. aastal naasis Julius Caesar Germanicus Rooma ja valiti taas senaatoriks. Tiberius nimetas ta [[Aadria meri|Aadria merest]] ida pool asuvate alade kõrgeimaks võimukandjaks ''maius imperium''<nowiki>'</nowiki>iks.
-Pärast mitmeid konfliktseid situatsioone Tiberiusega suri Germanicus aastal [[19]]. aastal [[Antiookia]]s. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul.
+Pärast mitut konflikti Tiberiusega suri Germanicus [[19]]. aastal [[Antiookia]]s. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul.
 ==Vaata ka==
-*[[Arminius]], [[germaanlased]],
+*[[Arminius]], [[germaanlased]]
 [[Kategooria:Vanarooma inimesed]]