Igor Tamm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
28. rida: 28. rida:


====Valitud teadusakadeemiate liikmeks====
====Valitud teadusakadeemiate liikmeks====
*1933 – [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] (korrespondentliige)
*1933 – [[NSVL Teaduste Akadeemia]] (korrespondentliige)
*1953 – NSV Liidu Teaduste Akadeemia (akadeemik)
*1953 – NSVL Teaduste Akadeemia (akadeemik)
*1959 – Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]]
*1959 – Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]]
*1959 – [[Poola Teaduste Akadeemia]]
*1959 – [[Poola Teaduste Akadeemia]]

Redaktsioon: 15. juuni 2017, kell 05:50

 See artikkel räägib füüsikust, viroloogi kohta vaata artiklit Igor Tamm (viroloog)

Igor Tamm

Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta oli 1930. aastast Moskva Riikliku Ülikooli professor. Tema peamised teadushuvid olid seotud kvantmehaanika, tahkisefüüsika, kiirgusteooria, tuumafüüsika ja osakestefüüsikaga. Ta pälvis 1958. aastal Nobeli füüsikaauhinna koos Pavel Tšerenkovi ja Ilja Frankiga Tšerenkovi efekti avastamise ja tõlgendamise eest.

Päritolu

Tema vanaisa oli Theodor Tamm, kes asus 19. sajandi keskel ümber Tüüringist Venemaale ja abiellus Ukrainas maaomaniku tütrega. Igor Tammi vanemad olid Olga Davõdova ja Jevgeni Tamm. Viimane töötas Trans-Siberi raudtee ehitusel sillaehitusinsenerina. Seetõttu elas pere mõnda aega Vladivostokis. 1898. aastal kolis pere Ukrainasse Jelizavetgradi, kus perepea töötas aastaid linna veevarustuse juhina ja tema juhtimisel ehitati linna elektrijaam. Pärast Teist maailmasõda istus ta vangis selle eest, et jäi sõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Kiievisse.[1]

Haridustee ja töökäik

Õppides gümnaasiumis, huvitus Igor Tamm tõsiselt poliitikast. Ta vihkas tsaarirežiimi ja pidas end veendunud marksistiks. Mures poja saatuse pärast, saatsid vanemad ta välismaale õppima. Kuid ka ülikooliõpingute ajal Edinburghis osales ta poliitilistel üritustel. Tollal teadus talle veel huvi ei pakkunud.[1] Vahetult enne Esimese maailmasõja algust naasis Tamm kodumaale ja jätkas õpinguid Moskva ülikooli matemaatika-füüsika teaduskonnas. 1918. aastal lõpetas ta ülikooli füüsiku diplomiga.

Tamm sai 1930. aastal Moskva Riikliku Ülikooli teoreetilise füüsika kateedri professoriks ja juhatajaks. 1933. aastal kaitses ta doktorikraadi ja samal aastal valiti ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks. 1934. aastast töötas ta lisaks ülikoolile ka NSV Liidu TA Lebedevi-nimelises Füüsikainstituudis, kus ta juhatas enda rajatud teoreetilise füüsika osakonda.

Teadus

Teadusse sukeldus Tamm 1920. aastate alul. Üks tema esimesi teadusartikleid, mis käsitles relatiivsusteooriat, sai Albert Einsteinilt kiitva hinnangu ning artikkel võeti vastu avaldamiseks saksa teadusajakirjas. Tuntud hollandi füüsik Paul Ehrenfest, tutvunud Tammi töödega, aitas tal hankida stipendiumi. Nii tekkis Tammil võimalus töötada poole aasta vältel Hollandi ja Saksamaa suuremates füüsikalaboratooriumites. Ehrenfestriga said nad sõpradeks. Tamm tutvus isiklikult ka Paul Diraci ja Albert Einsteiniga.[1]

Aastail 1930–1931 tuletas Tamm valguse vabalt elektronilt hajumise kvantmehaanilise valemi ja lõi valguse kristallis hajumise kvantmehaanilise teooria. 1934. aastal lõi ta tuumajõudude väljateooria alused. Aastal 1937 andis ta koos Ilja Frankiga Tšerenkovi-Vavilovi kiirguse teoreetilise seletuse.

Tamm töötas aastatel 1950–1953 koos Andrei Sahharoviga termotuumareaktsiooni teooria alal, luues plasma magnetisoleerimise meetodi ja plahvatusenergiast ülitugevate magnetväljade saamise meetodi. Tamm ja Sahharov esitasid 1951. aastal termotuumareaktori teoreetilised alused, milles plasma omaks toroidaalse kuju ja mida sulustatakse magnetväljaga. Nende väljapakutud tehnoloogia nimega Tokamak võimaldaks Maa peal saavutada stabiilse plasma, mille temperatuur oleks võrreldav Päikse omaga ja mille abil saaks ehitada uut tüüpi tuumareaktori.

Talle kuuluvad ka põhjapanevad tööd kosmilise kiirguse alal (sekundaarosakeste kaskaadne paljunemine).

Tunnustus

Lomonossovi kuldmedal

Valitud teadusakadeemiate liikmeks

Isiklikku

Igor Tammi vend, juhtiv insener Leonid Tamm, arreteeriti ja lasti maha 1937. aastal kui "rahvavaenlane".[1]

Igor Tammi poeg Jevgeni Tamm oli füüsik ja alpinist.

Välislingid

Viited