Stabiilne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 18 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q878130 (translate me) |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Stabiilne isotoop''' on [[keemiline element|keemilise elemendi]] püsiv [[isotoop]], mis ei lagune madalama [[massiarv]]uga elementideks ega ole [[radioaktiivsus|radioaktiivne]] või on nii pika [[poolestusaeg|poolestusajaga]], et see pole mõõdetav. |
'''Stabiilne isotoop''' on [[keemiline element|keemilise elemendi]] püsiv [[isotoop]], mis ei lagune madalama [[massiarv]]uga elementideks ega ole [[radioaktiivsus|radioaktiivne]] või on nii pika [[poolestusaeg|poolestusajaga]], et see pole mõõdetav. |
||
Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused [[keemilised omadused]], on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. [[Aatomituum]] koosneb [[prooton]]itest ja [[neutron]]itest, mida hoiavad koos tugevad [[tuumajõud]]. Et prootonid on positiivse [[elektrilaeng]]uga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist [[tõukejõud]]u ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit tuumaks [[tuumareaktsioon| |
Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused [[keemilised omadused]], on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. [[Aatomituum]] koosneb [[prooton]]itest ja [[neutron]]itest, mida hoiavad koos tugevad [[tuumajõud]]. Et prootonid on positiivse [[elektrilaeng]]uga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist [[tõukejõud]]u ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit uueks tuumaks [[tuumareaktsioon|ühineda]] (ega tuum stabiilne olla) ilma neutroniteta. Ent kui aatomituumas on liiga palju neutroneid, muutub tuum ebastabiilseks. |
||
[[Kategooria:Keemia]] |
[[Kategooria:Keemia]] |
||
Redaktsioon: 13. juuni 2017, kell 14:03
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused keemilised omadused, on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tugevad tuumajõud. Et prootonid on positiivse elektrilaenguga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist tõukejõudu ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit uueks tuumaks ühineda (ega tuum stabiilne olla) ilma neutroniteta. Ent kui aatomituumas on liiga palju neutroneid, muutub tuum ebastabiilseks.