Jüri Luik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] käigus kaaluti [[Riigikogu]]s pärast [[valimiskogu]]s presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i ja [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, kuid [[EKRE]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformierakond-astub-sammu-tagasi-ja-presidendikandidaadiks-saab-kersti-kaljulaid?id=75743727 Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid], epl.ee, 28. september 2016.</ref> fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/74b28d51-f507-4462-8d4e-aa8991658483/fraktsioonid-kinnitavad-toetust-kaljulaiule-reformierakond-otsustab-homme Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme], ERR, 27. september 2016.</ref> |
[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] käigus kaaluti [[Riigikogu]]s pärast [[valimiskogu]]s presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i ja [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, kuid [[EKRE]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformierakond-astub-sammu-tagasi-ja-presidendikandidaadiks-saab-kersti-kaljulaid?id=75743727 Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid], epl.ee, 28. september 2016.</ref> fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/74b28d51-f507-4462-8d4e-aa8991658483/fraktsioonid-kinnitavad-toetust-kaljulaiule-reformierakond-otsustab-homme Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme], ERR, 27. september 2016.</ref> |
||
17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina. |
|||
[[2017]]. aasta juunis nimetati ta [[Eesti kaitseminister|EV kaitseministri]] kandidaadiks<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kaitseministriks-saav-juri-luik-tulin-poliitikasse-tagasi-kohusetundest?id=78483061 DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest], Delfi, 7. juuni 2017</ref> ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017. |
[[2017]]. aasta juunis nimetati ta [[Eesti kaitseminister|EV kaitseministri]] kandidaadiks<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kaitseministriks-saav-juri-luik-tulin-poliitikasse-tagasi-kohusetundest?id=78483061 DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest], Delfi, 7. juuni 2017</ref> ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017. |
Redaktsioon: 12. juuni 2017, kell 23:49
See artikkel räägib diplomaadist ja poliitikust; ettevõtja kohta vaata artiklit Jüri Luik (ettevõtja) |
Jüri Luik (sündinud 17. augustil 1966) on Eesti diplomaat ja poliitik.
Jüri Luik on alates 12. juunist 2017 kaitseminister Jüri Ratase valitsuses.
Jüri Luik lõpetas 1989. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.[1]
Ta kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu.[2] Ta oli ühenduse Res Publica asutajaliige ning kuulus Vabariiklaste Koonderakonda.
Töökäik
Luik asus 1991. aastal tööle toona Lennart Meri juhitud Eesti välisministeeriumisse, tõustes juba järgmiseks aastaks selle poliitikaosakonna peadirektoriks. Enne seda jõudis ta lühikest aega olla ka Eesti saadik Suurbritannias.
Sügisel 1992 valiti ta Riigikokku ning peagi sai temast Mart Laari valitsuse portfellita minister, hiljem kaitseminister.
Andres Tarandi valitsuses (1994–1995) oli ta välisministri kohal.
Aastatel 1996–1999 oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Beneluxi maade ja NATO juures, saades 1999. aastal taas kaitseministriks (kuni 2002).
Aastal 2003 sai temast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides.
Septembris 2007 asus ta tööle Eesti esindajana NATO juures. 11. juunil 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves ta sellelt ametikohalt tagasi ja nimetas Eesti Vabariigi suursaadikuks Venemaal. 24. jaanuaril 2013 andis ta Venemaa presidendile Vladimir Putinile üle oma volikirja.
Alates 1. augustist 2015 juhtis Luik Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust.
2016. aasta presidendivalimiste käigus kaaluti Riigikogus pärast valimiskogus presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena Reformierakonna, IRL-i ja Vabaerakonna fraktsioon, kuid EKRE ja Keskerakonna[3] fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha.[4]
17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina.
2017. aasta juunis nimetati ta EV kaitseministri kandidaadiks[5] ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017.
Isiklikku
Tema isa oli onkoloog Aleksander Gavrilov[viide?]. Tema ema on röntgenoloog Lilian Luik, emapoolne vanaisa Karl Luik (1891–1942) oli Eesti sõjaväelane (major).
Tunnustused
Publikatsioonid
- Jüri Luik: NATO piiril ja piiri taga – Eesti viis aastat NATOs Postimees.ee, 26. veebruar 2009
Viited
- ↑ http://kodu.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM
- ↑ Äriregistri otsing, 28.09.2016.
- ↑ Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid, epl.ee, 28. september 2016.
- ↑ Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme, ERR, 27. september 2016.
- ↑ DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest, Delfi, 7. juuni 2017
Välislingid
- Jüri Luige CV (pdf)
Eelnev Hain Rebas |
Eesti kaitseminister 1993–1994 |
Järgnev Indrek Kannik |
Eelnev Trivimi Velliste |
Eesti välisminister 1994–1995 |
Järgnev Riivo Sinijärv |
Eelnev Andrus Öövel |
Eesti kaitseminister 1999–2002 |
Järgnev Sven Mikser |
Eelnev Margus Tsahkna |
Eesti kaitseminister 2017– |
Järgnev praegu ametis |