Jüri Luik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu
27. rida: 27. rida:


[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] käigus kaaluti [[Riigikogu]]s pärast [[valimiskogu]]s presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i ja [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, kuid [[EKRE]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformierakond-astub-sammu-tagasi-ja-presidendikandidaadiks-saab-kersti-kaljulaid?id=75743727 Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid], epl.ee, 28. september 2016.</ref> fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/74b28d51-f507-4462-8d4e-aa8991658483/fraktsioonid-kinnitavad-toetust-kaljulaiule-reformierakond-otsustab-homme Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme], ERR, 27. september 2016.</ref>
[[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] käigus kaaluti [[Riigikogu]]s pärast [[valimiskogu]]s presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]-i ja [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, kuid [[EKRE]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]]<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformierakond-astub-sammu-tagasi-ja-presidendikandidaadiks-saab-kersti-kaljulaid?id=75743727 Reformierakond astub sammu tagasi ja presidendikandidaadiks saab Kersti Kaljulaid], epl.ee, 28. september 2016.</ref> fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/74b28d51-f507-4462-8d4e-aa8991658483/fraktsioonid-kinnitavad-toetust-kaljulaiule-reformierakond-otsustab-homme Fraktsioonid kinnitavad toetust Kaljulaiule, Reformierakond otsustab homme], ERR, 27. september 2016.</ref>

17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina.


[[2017]]. aasta juunis nimetati ta [[Eesti kaitseminister|EV kaitseministri]] kandidaadiks<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kaitseministriks-saav-juri-luik-tulin-poliitikasse-tagasi-kohusetundest?id=78483061 DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest], Delfi, 7. juuni 2017</ref> ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017.
[[2017]]. aasta juunis nimetati ta [[Eesti kaitseminister|EV kaitseministri]] kandidaadiks<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-kaitseministriks-saav-juri-luik-tulin-poliitikasse-tagasi-kohusetundest?id=78483061 DELFI VIDEO | Kaitseministriks saav Jüri Luik: tulin poliitikasse tagasi kohusetundest], Delfi, 7. juuni 2017</ref> ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017.

Redaktsioon: 12. juuni 2017, kell 23:49

 See artikkel räägib diplomaadist ja poliitikust; ettevõtja kohta vaata artiklit Jüri Luik (ettevõtja)

Jüri Luik kaheksandal Lennart Meri konverentsil
Foto: Ave Maria Mõistlik, 25. aprill 2015
Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jüri Luik annab USA Kongressi liikmele Dennis Kucinichile üle Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi

Jüri Luik (sündinud 17. augustil 1966) on Eesti diplomaat ja poliitik.

Jüri Luik on alates 12. juunist 2017 kaitseminister Jüri Ratase valitsuses.

Jüri Luik lõpetas 1989. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.[1]

Ta kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu.[2] Ta oli ühenduse Res Publica asutajaliige ning kuulus Vabariiklaste Koonderakonda.

Töökäik

Luik asus 1991. aastal tööle toona Lennart Meri juhitud Eesti välisministeeriumisse, tõustes juba järgmiseks aastaks selle poliitikaosakonna peadirektoriks. Enne seda jõudis ta lühikest aega olla ka Eesti saadik Suurbritannias.

Sügisel 1992 valiti ta Riigikokku ning peagi sai temast Mart Laari valitsuse portfellita minister, hiljem kaitseminister.

Andres Tarandi valitsuses (19941995) oli ta välisministri kohal.

Aastatel 19961999 oli ta Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Beneluxi maade ja NATO juures, saades 1999. aastal taas kaitseministriks (kuni 2002).

Aastal 2003 sai temast Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides.

Septembris 2007 asus ta tööle Eesti esindajana NATO juures. 11. juunil 2012 kutsus president Toomas Hendrik Ilves ta sellelt ametikohalt tagasi ja nimetas Eesti Vabariigi suursaadikuks Venemaal. 24. jaanuaril 2013 andis ta Venemaa presidendile Vladimir Putinile üle oma volikirja.

Alates 1. augustist 2015 juhtis Luik Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust.

2016. aasta presidendivalimiste käigus kaaluti Riigikogus pärast valimiskogus presidendi valimata jäämist Jüri Luige kandidatuuri. Teda toetasid esimese eelistusena Reformierakonna, IRL-i ja Vabaerakonna fraktsioon, kuid EKRE ja Keskerakonna[3] fraktsioon olid tema vastu. Sellepärast võeti tema kandidatuur maha.[4]

17. mail 2017 asus ta tööle välisministeeriumi asekantslerina.

2017. aasta juunis nimetati ta EV kaitseministri kandidaadiks[5] ning Jüri Luik asus kaitseministri ametisse esmaspäeval, 12. juunil 2017.

Isiklikku

Tema isa oli onkoloog Aleksander Gavrilov[viide?]. Tema ema on röntgenoloog Lilian Luik, emapoolne vanaisa Karl Luik (1891–1942) oli Eesti sõjaväelane (major).

Tunnustused

Publikatsioonid

Viited

Välislingid

Eelnev
Hain Rebas
Eesti kaitseminister
19931994
Järgnev
Indrek Kannik
Eelnev
Trivimi Velliste
Eesti välisminister
19941995
Järgnev
Riivo Sinijärv
Eelnev
Andrus Öövel
Eesti kaitseminister
19992002
Järgnev
Sven Mikser
Eelnev
Margus Tsahkna
Eesti kaitseminister
2017
Järgnev
praegu ametis