Ürgloodus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuni 2017, kell 18:46

See artikkel räägib loodusest; filmi kohta vaata artiklit Metsik loodus (film)

Ürgloodus ehk metsik loodus ehk põlisloodus on väga vähesel määral või täiesti puutumata looduslik ala. Metsistunud liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid^[küsitav], veekogud, sood, rabad ja metsad.

Alal puudub täielik või osaline inimtegevus. Metsistunud looduses on keeruline liikuda ühest sihtkohast teise. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. Metsistunud aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.

Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud erinevate seadustega. Näiteks Jõgeva maakonnas asuv Laiuse siniallikas, mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks Tuhala nõiakaevu keemine.

Ahja jõe ürgorg

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{See artikkel| räägib loodusest; filmi kohta vaata artiklit [[Metsik loodus (film)]]}}
 {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2017}}{{vaidlustatud}}{{viita}}
-'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on meie ümber looduslikel aladel. Pidevas muutumises olev looduslik protsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimel. Eluta ja elus maastiku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid,rändrahnud, järved ja jõed- Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist.
+'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on väga vähesel määral või täiesti puutumata [[loodus]]lik [[ala]]. Metsistunud liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja [[ohutus]]e eesmärgil [[looduskaitse]] valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud [[taluhoov]]id, {{kas|[[park|pargid]]}}, [[veekogu]]d, [[soo]]d, [[raba]]d ja [[mets]]ad.
-Oluline on säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohta. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on inimegevus keerukate liikumistrajetooride tõttu vähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. Ürglooduse aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.
+Alal puudub täielik või osaline [[inimtegevus]]. [[Metsistunud loodus]]es on keeruline liikuda ühest sihtkohast teise. [[Torm]]id murravad [[puu|puid]], [[taim]]ed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad [[loom]]ad võivad osutada inimestele [[oht]]likuks. Metsistunud aladel tekkinud [[veesil]]mad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.
-Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud seadustega. Näiteks Jõgeva maakonnas asuv Laiuse siniallikas, mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks Tuhala Nõiakaevu keemine.
+Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud erinevate [[seadus]]tega. Näiteks [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] asuv [[Laiuse siniallikas]], mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks [[Tuhala nõiakaev]]u keemine.
+{{Panoraam |Ahja jõe ürgorg.jpg |800px |[[Ahja jõe ürgorg]]}}
-Veel näiteid Eesti ürgloodusest:
-- Pakri neem - on pärjatud suurejoonelise pangaga, mis püstloodselt tõuseb otse merest. Selles värvikirevas veerandsaja meetri kõrguses pangas avaneb ligi viiskümmend miljonit aastat Maa kivistunud ajalugu.
-- Lüsingi karstiala- asub Ambla lähedal loopealses metsas. Suurvee ajal ei mahu kogu vesi enam maa alla ja seega tekib karstijärvestik.
-- Sopa allikas- on Eesti sügavaim allikas. Lehti sügavus ligi 5 meetrit.
-- Tolkuse raba- asub Luitemaal. Merelahe osa, mille eraldumisel algas kiire soostumine.
-{{Panoraam |Ahja jõe ürgorg.jpg |800px |Ahja jõe ürgorg}}
 == Vaata ka ==
-*[[Ürgmets]]
+* [[Ürgmets]]
-*[[Kõnnumaa]]
+* [[Kõnnumaa]]
+* [[Pakri neem]]
-*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.thefreedictionary.com/wilderness|Pealkiri=Looduse tegurid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+* [[Lüsingi karstiala]]
-*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://kellygillernatureblog.wordpress.com/2011/05/29/wilderness-vs-nature/|Pealkiri=Wilderness vs. Nature|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+* [[Sopa allikas]]
-*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://philosophytalk.org/blog/nature-wilderness|Pealkiri=THE NATURE OF WILDERNESS|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
+* [[Tolkuse raba]]
-*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.atlasobscura.com/places/tuhala-witchs-well|Pealkiri=Tuhala Witch's Well|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
-*<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=9%3B-754447606%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dyrg&obj_id=1834171942|Pealkiri=Ürglooduse objektide andmete kuvamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 [[Kategooria:Loodus]]