Vana-Vändra mõisa kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel
P parandasin skripti abil kriipsud |
P säiluma > säilima |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Kalmistu rajasid [[Vändra mõis]]a tollased omanikud [[Ditmar]]id millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 [[Uue-Vändra mõis|Uue-]] ja [[Vana-Vändra mõis]]aks, |
Kalmistu rajasid [[Vändra mõis]]a tollased omanikud [[Ditmar]]id millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 [[Uue-Vändra mõis|Uue-]] ja [[Vana-Vändra mõis]]aks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna. |
||
Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>[[Ketlin Pekko|Ketlin Sirge]]. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68</ref> |
Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka [[Kruedener]]ide ja [[Tiesenhausen]]ite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.<ref>[[Ketlin Pekko|Ketlin Sirge]]. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68</ref> |
||
Redaktsioon: 5. juuni 2017, kell 15:23
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015
Foto: Robert Treufeldt, 25. juuli 2015
Vana-Vändra mõisa kalmistu on kalmistu Vändra kihelkonnas Pärnumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Vändra alevis Pärnu maakonnas.
Ajalugu
Kalmistu rajasid Vändra mõisa tollased omanikud Ditmarid millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 Uue- ja Vana-Vändra mõisaks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna.
Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal. Hiljem on kalmistule maetud lahkunuid ka Kruedeneride ja Tiesenhausenite suguvõsast. Viimane teadaolev matus toimus 1934. aastal. Kalmistule on kokku maetud 32 lahkunut.[1]
Kohaliku Nõukogude võimu algatusel püüti 1960. aastatel kalmistut hävitada. Osa hauatähiseid hävitati, kalmistule tehti tantsuplats ja istepingid. Kohanimena püüti juurutada Kureparki. Kalmistu on 2008. aastast riiklik ajaloomälestis.
Kirjeldus
Kalmistu jääb Vana-Vändra mõisa südamest linnulennult umbes 600 m kaugusele kagusse. Kalmistu on ümbritsed maakivimüüriga, mis praegu on üsna lagunenud. Säilinud on värava graniitpostid ja sepisvärava vasakpoolne leht. Kalmistuni viib vanalt maanteelt puiestee, millest praegu on alles ainult idapoolne osa.
Kalmistu kabel
Kalmistul paiknes ka matusekabel, mis tänaseks maa pealt täielikult hävinenud.
Kalmistule maetuid
- 1837 – Woldemar Adolph von Ditmar (8. september (vkj 28. august) 1770 – 4. veebruar (vkj 23. jaanuar) 1837)
- 1852 – Caroline Johanna von Ditmar (sündinud von Kruedener; 11. august (vkj 31. juuli) 1768 – 16. märts (vkj 4. märts) 1852), tema abikaasa
Vaata ka
Viited
- ↑ Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013. Leht 68
Käsikirjad
- Taavi Pae. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. // Magistritöö Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis. Tartu 2002
- Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013
Kirjandus
- Valdo Praust. "Mõisakalmistud". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 68
- Valdo Praust. "Vana-Vändra mõis (Alt-Fennern)". – Pärnumaa mõisad. Tänapäev. Tallinn 2009. Lk 229 ja 231
- Alo Särg. "Vana-Vändra (Alt-Fennern)". – Pärnumaa mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2011. Lk 107–109
Välislingid
- Kultuurimälestis nr 28753 "Vändra mõisa kalmistu"
- Ketlin Sirge. Eesti mõisakalmistud. // Magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse õppetoolis. Tartu 2013