AIDS: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: eemaldatud Kategooria:AIDS; lisatud Kategooria:HIV |
|||
| 57. rida: | 57. rida: | ||
* Tavares Marques MA, Alves V, Duque V, Botelho MF., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17492233 Deep lung--cellular reaction to HIV.], Rev Port Pneumol. märts-aprill 2007 ;13(2):175-212., veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> |
* Tavares Marques MA, Alves V, Duque V, Botelho MF., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17492233 Deep lung--cellular reaction to HIV.], Rev Port Pneumol. märts-aprill 2007 ;13(2):175-212., veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:AIDS| ]] |
||
Redaktsioon: 3. juuni 2017, kell 01:38
| Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom | |
|---|---|
| Syndroma Immunodefectus Acquisiti | |
 | |
|
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega. | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | BB.24 |
| RHK-9 | 042 |
| DiseasesDB | 5938 |
| MedlinePlus | 000594 |
| eMedicine | emerg/253 |
| MeSH | D000163 |
AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.
Nimetus
AIDS on lühend ingliskeelsest nimetusest Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immunodeficiency syndrome.
Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.
Kaasuvad haiguslikud seisundid
Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.
Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HI-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esilekutsuvate ravimite pikemajaline tarvitamine.
Oportunistlikud mükoosid
AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton'i liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[1]
Ajalugu
AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tollal Belgia Kongo). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
- ↑ "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:HIV |
- MTÜ AIDSi tugikeskus
- HIV ja AIDS – sotsiaalministeeriumi info ja programmid
- AIDSi ennetamine Euroopa Liidus
- Aidsmap
- HIV infections in Estonia five times European average
- HIV InSite
- Estonia and the Global Fund to Fight AIDS, Tuberculosis and Malaria
- Aids-tukikeskus
- Women, Children, and HIV
- Tavares Marques MA, Alves V, Duque V, Botelho MF., Deep lung--cellular reaction to HIV., Rev Port Pneumol. märts-aprill 2007 ;13(2):175-212., veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)(inglise keeles)