Keskmine paleoliitikum: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
[[Kliima]] muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas [[korilus]]e osatähtsust ja rohkem peeti jahti [[suuruluk]]itele ([[põhjapõder|põhjapõdrad]], [[koopakaru]]d, [[mammut]]id). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine. |
[[Kliima]] muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas [[korilus]]e osatähtsust ja rohkem peeti jahti [[suuruluk]]itele ([[põhjapõder|põhjapõdrad]], [[koopakaru]]d, [[mammut]]id). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine. |
||
Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus [[1856]]. aastal [[Neanderi org|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier' kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. [[paleoantropoloogia|Paleoantropoloogid]], [[arheoloog]]id ja [[geneetik]]ud on jõudnud järeldusele, et [[ |
Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus [[1856]]. aastal [[Neanderi org|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier' kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. [[paleoantropoloogia|Paleoantropoloogid]], [[arheoloog]]id ja [[geneetik]]ud on jõudnud järeldusele, et [[neandertallane]] ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liik. |
||
[[Fülogeenia|Fülogeneetiliselt]] on [[viimane ühine esivanem]] (MRCA – ''Most Recent Common Ancestor'') ''[[homo sapiens]]'''il emaliinis [[Mitokondriaalne Eeva]] (mt-MRCA), kes elas [[Aafrika]]s umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis [[Aadama Y-kromosoom]] (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi. |
[[Fülogeenia|Fülogeneetiliselt]] on [[viimane ühine esivanem]] (MRCA – ''Most Recent Common Ancestor'') ''[[homo sapiens]]'''il emaliinis [[Mitokondriaalne Eeva]] (mt-MRCA), kes elas [[Aafrika]]s umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis [[Aadama Y-kromosoom]] (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[https://www3.nationalgeographic.com/genographic/atlas.html National |
*[https://www3.nationalgeographic.com/genographic/atlas.html National Geographicu atlas] |
||
[[Kategooria:Esiaeg]] |
[[Kategooria:Esiaeg]] |
||
Redaktsioon: 30. mai 2017, kell 21:52
| Kiviaeg |
|---|
|
Paleoliitikum (Vanem kiviaeg) Neoliitikum (Noorem kiviaeg) |
| ↓ Pronksiaeg |
Keskmine paloliitikum ehk keskpaleoliitikum on paleoliitikumi teine periood (150 000–40 000 aastat tagasi).
Kliima muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas koriluse osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (põhjapõdrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.
Ajavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris Homo neanderthalensis. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et neandertallane ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liik.
Fülogeneetiliselt on viimane ühine esivanem (MRCA – Most Recent Common Ancestor) homo sapiens'il emaliinis Mitokondriaalne Eeva (mt-MRCA), kes elas Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis Aadama Y-kromosoom (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi.