Mihhail Kutuzov: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
4. rida: | 4. rida: | ||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Mihhail Kutuzov |
Mihhail Kutuzov asus 1759. aasta juulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas [[1. jaanuar]]il [[1761]] insener-[[praporštšik]]u auastmes ning suunati [[28. veebruar]]il 1761 teenistusse Insenerikorpusse. |
||
== Seosed Eestimaaga == |
== Seosed Eestimaaga == |
||
Mihhail Kutuzov oli [[1. märts]]ist [[1761]] kuni [[1762]]. aastani [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]u [[kindralkuberner]] [[hertsog]] [[Peter August Friedrich|Peter August Friedrich Holstein-Becki ]][[tiibadjutant|tiibadjutandiks]] ja [[kantselei]] juhatajaks. |
Mihhail Kutuzov oli [[1. märts]]ist [[1761]] kuni [[1762]]. aastani [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]u [[kindralkuberner]] [[hertsog]] [[Peter August Friedrich|Peter August Friedrich Holstein-Becki ]][[tiibadjutant|tiibadjutandiks]] ja [[kantselei]] juhatajaks. |
||
[[21. august]]il [[1762]] |
[[21. august]]il [[1762]] määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood]]ukomandöriks. |
||
[[1764]]. aastast teenis Venemaa vägedes [[Poola|Poolas]] ja osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. |
[[1764]]. aastast teenis Venemaa vägedes [[Poola|Poolas]] ja osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. |
||
16. rida: | 16. rida: | ||
== Sõjaväekarjäär== |
== Sõjaväekarjäär== |
||
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armee juures ober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]]. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõdades]] õppis ta [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust [[Türgi]] kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille |
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armee juures ober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]]. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõdades]] õppis ta [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust [[Türgi]] kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille tagajärjel kaotas parema silma. |
||
Kutuzov oli ka edukas diplomaat, Venemaa saadik [[Osmani impeerium]]is [[Konstantinoopol]]is. |
Kutuzov oli ka edukas diplomaat, Venemaa saadik [[Osmani impeerium]]is [[Konstantinoopol]]is. |
||
20. augustil 1812 |
20. augustil 1812 määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganeva Vene armee ülemjuhatajaks. Kutuzovi juhtimisel purustas Vene vägi [[Napoleon]]i armee. Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref> |
||
==Surm== |
==Surm== |
||
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. |
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. Tema põrm toodi [[Peterburi]] ja maeti Peterburi [[Kaasani katedraal (Peterburi)|Kaasani katedraal]]<nowiki/>i juurde. |
||
⚫ | Pärast Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma südame Vene vägede juurde Sileesias [[Bolesławiec]]i linnas. 4. septembril [[1933]] avati [[VK(b)P]] Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri [[Sergei Kirov]]i korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud [[Religiooni ajaloo muuseum|Religiooniajaloo muuseum]]iks, levinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, misjärel hauakamber suleti<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1016 Сердце фельдмаршала Кутузова]</ref>. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal kasutati [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati [[Kutuzovi orden]], mis oli üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid. |
||
Peale surma toodi ta põrm [[Peterburi]], kus ta maeti Peterburi [[Kaasani katedraal (Peterburi)|Kaasani katedraal]] juurde. |
|||
⚫ | Pärast sõda loodi Poolas Nõukogude vägede ([[Nõukogude armee Põhjagrupp|Nõukogude armee Põhjagrupi]]) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium]]i valdusse. Esemed on nüüd eksponeeritud Peterburis asuvas Suurtükiväe, Inseneri- ja Sidevägede muuseumi (''Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге'') Kutuzovi saalis. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
== Perekond == |
== Perekond == |
||
Abiellus Jekaterina Ilinitšna [[Bibikov]]aga |
Abiellus Jekaterina Ilinitšna [[Bibikov]]aga (1754–1824), kes oli [[Tuula relvatehas]]e ülema, insener-kindral-porutšik [[Ilja Aleksandrovitš Bibikov]]i (1698–1784) tütar. Abielust sündisid: |
||
*Nikolai (suri noorelt) |
*Nikolai (suri noorelt) |
||
*Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik [[Matvei Fjodorovitš Tolstoi]]ga (1772–1815), 11 lapse ema |
*Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik [[Matvei Fjodorovitš Tolstoi]]ga (1772–1815), 11 lapse ema |
||
*Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor [[Nikolai Zaharovitš Hitrovo]]ga (1779–1826) |
*Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor [[Nikolai Zaharovitš Hitrovo]]ga (1779–1826) |
||
*Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal vene armee |
*Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal vene armee tiibadjutandi krahv [[Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen]]iga (1782–1805) ja aastal 1811 kindralmajor [[Nikolai Fjodorovitš Hitrovo]]ga (surnud 1819) |
||
*Jekaterina (1787–1826), abiellus |
*Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindrali krahv [[Nikolai Danilovitš Kudašev]]iga (1784–1813) ja pärast tema surma kindralmajor [[Ilja Stepanovitš Sarotšinski]]ga (1788–1854) |
||
*Darja (1788–1854), abiellus |
*Darja (1788–1854), abiellus Peterburi asekuberneri [[Fjodor Petrovitš Opotšinin]]iga (1779–1852), kes sai [[Püha Andrease orden]]i (1850) |
||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
Redaktsioon: 30. mai 2017, kell 15:15
Krahv Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) ( 5. vkj 16. september 1745 – 28. aprill 1813) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal.
Elulugu
Mihhail Kutuzov asus 1759. aasta juulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas 1. jaanuaril 1761 insener-praporštšiku auastmes ning suunati 28. veebruaril 1761 teenistusse Insenerikorpusse.
Seosed Eestimaaga
Mihhail Kutuzov oli 1. märtsist 1761 kuni 1762. aastani Eestimaa ja Peterburi kubermangu kindralkuberner hertsog Peter August Friedrich Holstein-Becki tiibadjutandiks ja kantselei juhatajaks.
21. augustil 1762 määrati Kutuzov juba kapteni auastmes Aleksandr Suvorovi juhitava Astrahani jalaväepolgu roodukomandöriks.
1764. aastast teenis Venemaa vägedes Poolas ja osales sõjategevuses Rzeczpospolitaga.
1767. aastal määrati ta Senati seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks, kindralprokurör A.Vjazemski käsutusse ja 17. augustist 1767 uue seadusandluse loomiskomisjoni.
Sõjaväekarjäär
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses aastatel 1768–1774: 1769. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta Pjotr Rumjantsevi armee juures oberkindralkortermeistriks. Vene-Türgi sõdades õppis ta Aleksandr Suvorovilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse Izmaili ründamisel 1790. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille tagajärjel kaotas parema silma.
Kutuzov oli ka edukas diplomaat, Venemaa saadik Osmani impeeriumis Konstantinoopolis.
20. augustil 1812 määras Aleksander I Kutuzovi Barclay de Tolly asemel Napoleoni eest taganeva Vene armee ülemjuhatajaks. Kutuzovi juhtimisel purustas Vene vägi Napoleoni armee. Tema adjutandiks 1812 oli Raasiku ja Kambi mõisnik ooberstleitnant Woldemar von Löwenstern (1776–1858).[1]
Surm
Mihhail Kutuzov suri Napoleon I vastase sõjakäigu ajal Sileesias 13. juunil 1813. Tema põrm toodi Peterburi ja maeti Peterburi Kaasani katedraali juurde.
Pärast Kutuzovi surma levisid kuulujutud, et ta olevat käskinud matta oma südame Vene vägede juurde Sileesias Bolesławieci linnas. 4. septembril 1933 avati VK(b)P Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri Sergei Kirovi korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud Religiooniajaloo muuseumiks, levinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, misjärel hauakamber suleti[2]. Suure Isamaasõja ajal kasutati 1812. aasta isamaasõja kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati Kutuzovi orden, mis oli üks NSV Liidu tähtsamaid sõjaväelisi autasusid.
Pärast sõda loodi Poolas Nõukogude vägede (Nõukogude armee Põhjagrupi) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi valdusse. Esemed on nüüd eksponeeritud Peterburis asuvas Suurtükiväe, Inseneri- ja Sidevägede muuseumi (Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге) Kutuzovi saalis.
Perekond
Abiellus Jekaterina Ilinitšna Bibikovaga (1754–1824), kes oli Tuula relvatehase ülema, insener-kindral-porutšik Ilja Aleksandrovitš Bibikovi (1698–1784) tütar. Abielust sündisid:
- Nikolai (suri noorelt)
- Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik Matvei Fjodorovitš Tolstoiga (1772–1815), 11 lapse ema
- Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor Nikolai Zaharovitš Hitrovoga (1779–1826)
- Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal vene armee tiibadjutandi krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhauseniga (1782–1805) ja aastal 1811 kindralmajor Nikolai Fjodorovitš Hitrovoga (surnud 1819)
- Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindrali krahv Nikolai Danilovitš Kudaševiga (1784–1813) ja pärast tema surma kindralmajor Ilja Stepanovitš Sarotšinskiga (1788–1854)
- Darja (1788–1854), abiellus Peterburi asekuberneri Fjodor Petrovitš Opotšininiga (1779–1852), kes sai Püha Andrease ordeni (1850)
Kirjandus
- "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" (1945)
Viited
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2, Görlitz, 1930, lk.123
- ↑ Сердце фельдмаршала Кутузова
Välislingid
- Perekonnast (vene keeles)
- Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича
- известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов
Eelnev Moritz von Lacy |
Leedu kindralkuberner 1799 – 1801 |
Järgnev Levin August von Bennigsen |
Eelnev Peter Ludwig von der Pahlen |
Peterburi sõjakuberner 1801 – 1802 |
Järgnev Mihhail Kamenski |
Eelnev Aleksander Tormasov |
Kiievi sõjakuberner 1806 – 1809 |
Järgnev Jakov Lobanov-Rostovski |
Eelnev Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov |
Leedu kindralkuberner 1809 – 1811 |
Järgnev Ivan Stepanovitš Guriel |