Een-reaktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 30. mai 2017, kell 13:12

Een-reaktsioon (mõnes allikates Alder-een-reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus liidab alkeen allüülse vesinikuga (een) ühendit, mis sisaldab kordset sidet (enofiil). Tulemusena moodustab alkeen, mille kaksikside on allüülses asendis. ^[1]

See on rühma ülekannega peritsükline reaktsioon^[2] mis, tavaliselt nõuab väga aktiveeritud substraati ja/või kõrget temperatuuri. ^[3] Samas võib see reaktsioon toimuda mitmete erinevate funktsionaalsete rühmadega ja ei ole eriti selektiivne eeni või enofiili suhtes. Lisaks on olemas mitmeid Lewise happeid, mis katalüüsivad eeni reaktsiooni ning võimaldavad saada suuremad saagised ja selektiivsused madalamal temperatuuril.

Een-reaktsiooni abil on võimalik suhteliselt kergesti moodustada C-C side, mis teeb selle reaktsiooni oluliseks vahendiks mitmete keeruliste ja looduslike molekulide sünteesis.

Eenid ja enofiilid

Eenid on π-sidemetega molekulid, mis sisaldavad vähemalt üht aktiivset vesinikku allüülses, propagüülses või α-positsioonis. π-side eenis võib olla väga erinevates vormides; sobivad alkeensed, alküünsed, aromaatsed ja süsinik-heteroaatom kaksiksidemed. ^[4]

Enofiilid on π-sidemetega molekulid. Võimalikud enofiilid sisaldavad süsinik-süsinik korduvsidemed (alkeenid, alküünid, areenid), süsinik-hetero aatom korduvsidemed (C=O kabonüül-een-reaktsiooni korral, C=N, C=S, C≡P), hetro-hetro korduvad sidemed (N=N, O=O, Si=Si, N=O, S=O), kumuleenid (N=S=O, N=S=N, C=C=O, C=C=S, SO₂) ja laetud π süsteemid (C=N⁺, C=S⁺, C≡O⁺, C≡N⁺). Tugevatel enofiilidel on kaksiksideme juures elektronegatiivne rühm, mis väheneb π-sideme madalama vaba orbitali (LUMO) energiat. ^[4]

Mehhanism

Kooskõlareaktsioonitee

Pea piir-orbitaalide interaktsioon een-reaktsioonis toimub eeni kõrgema täidetud orbitaali (HOMO) ja enofiili madalama vaba orbitaali (LUMO) vahel (joonis 2). ^[5] Eeni HOMO moodustavad vinüüli siduv pi-orbitaal ja allüülse vesiniku C-H siduv orbitaal. Üldiselt, kõikidel süsinik-een-reaktsioonidel on suur aktivatsioonibarjäär, propeeni ja eteeni korral umbes 33 kcal/mol (arvutatud M06-2X/def2-TZVPP teooria tasemel). ^[6] Siiski, kui enofiil muutub polaarsemaks (asendades eteni formaldehüüdiga), tema LUMO amplituud suureneb C juures, võimaldades parem C-C ja halvema H-O orbitaalide ülekattumist. Need muutused vähendavad reaktsiooni barjääri 14,7 kcal/mol-ni (M06-2X/def2-TZVPP), kui S asendab O enofiilis. Uurides arvutuslikult aktivatsioonibarjääre, Fernandez ja kaastöötajad ^[6] leidsid, et barjäär enofiilide jaoks alaneb reas H₂C=CH₂ > H₂C=NH > H₂C=CH(COOCH₃) > H₂C=O > H₂C=PH > H₂C=S.

6-lülilist üleminekuolekut on leitud ka eksperimentaalselt.^[7]

Lewise hapetega katalüüsitud karbonüül-een-reaktsioonide uuring, nagu alumiiniumiga katalüüsitud glükosaat-een protsess (joonis 3), andis uurijatele idee, et mõnel een-reaktsioonil võib eksisteerida ka tooli-sarnast üleminekuolekut. ^[2] Selle mudeli abil on võimalik visualiseerida 1,3-aksiaalsed ja 1,2-ekvatoriaalsed tõukumised ja täpsemalt ennustada rektsioonide stereokeemiat.^[2]

Joonis 3. Tooli-sarnane üleminekuolek pakutud Lewise-happega katalüüsitud een-reaktsioonide jaoks

Radikaalne mehhanism

Kui kooskõlaline mehhanism on geomeetriliselt ebasoodne, termaalne een rektsioon võib toimuda biradikaalse tee kaudu.^[8] Teiseks võimaluseks on vaba-radikaalne protsess, mis võib toimuda kui reaktsioonisegus on radikaalide initsiaatorid. Näiteks, tsüklopenteeni ja tsüklohekseeni reaktsioonid dietüülse azodikarboksülaadiga võivad olla katalüüsitud vaba radikaalide initsiaatoridega. Nagu on näha joonisel 4, sammsammuline tee on eelistatud selle tõttu, et tsüklopenteenil ja tsüklohekseenil on raskusi optimaalse geomeetria saavutumisega ja nende radikaalid on hästi stabiliseeritud.^[9]

Regioselektiivsus

Eeni liitumise orientatsioon sõltub osalaengute stabilisatsioonist üleminekuolekus. Suurima kaaluga stereoisomeer hakkab tekkima sellest üleminekuolekust, milles osalaengud on kõige paremini stabiliseeritud eeni ja enofiili orientatsioonidega.^[4]

Intramolekulaarsed een-reaktsioonid

Intramolekulaarsed eeni reaktsioonid toimuvad tüüpiliselt paremini, kuna nendega kaasnevad entroopia muutused on vähem negatiivsed. Seega, nad toimuvad tihti ka lihtsamate enofiilide korral, nagu mitte-aktiveeritud alkeenid ja alküünid. ^[10] Suur regio- ja sterioselektiivsus, mis on sellistes reaktsioonides saavutatav, pakub suurt huvi keeruliste bioloogiliste tsükliliste süsteemide sünteesil.

Sõltuvalt molekuli osast eeni ja enofiili vahel, Oppolzer ^[2] klassifitseeris intramolekulaarsed een-reaktsioonid (sõltumata nende katalüsaatorist) kolmeks tüübiks, ja Sinder ^[3] lisas neljanda reaktsioonitüübi (joonis 6). Nendes reaktsioonides ülekattumine eeni ja enofiili vahel sõltub suuresti komponendide geomeetriast.^[4]

Joonis 6. Intramolekulaarsete eeni reaktsioonide tüübid.

Lewise happega katalüüsitud een-reaktsioonid

Eelised ja põhjendus

Termilistel een-reaktsioonidel on mitu puudust: vajadus suurte temperatuuride järele ja mõnede kõrvalreaktsioonide oht – nagu polümeerisatsioon või isomerisatsioon. Kuna enofiilid on elektronpuudulikud, siis nende komplekseerumine Lewise happega katalüüsib een-reaktsiooni (vaata joonis 7).

Alumiiniumi halogeniidid on tuntud ja lihtsad elektronpaari aktseptorid; nad võimaldavad läbi viia mitmeid een-reaktsioonid pehmemates tingimustes.^[3]

Kuna Lewise hape võib otseselt seostuda karbonüülse hapnikuga, siis on enofiilide jaoks välja töötatud mitmeid C=O-sidet sisaldavaid alküülalumiiniumkatalüsaatoreid. Näiteks, Me₂AlCl katalüüsib sellised een-reaktsioone, milles osalevad α, β-küllastamata karbonüülsed ühendid või mõned teised alifaatsed ja aromaatsed aldehüüdid. Selle katalüüsi põhjus seisneb selles, et eeni ja Me₂AlCl kompleks võib edasi reageerida, tekitades metaani ja alumiinium-alkoksiidi, mis võivad põhjustada prooton-katalüüsitud isomeriseeriseerimise vältimist (joonis 8).^[3]

Joonis 8. Me₂AlCl-katalüüsitud karbonüül-een raktsioon

Reaktsioonitingimused

Seni kuni alküülrühma nukleofiilsus ei põhjusta kõrvalreaktsiooni, on katalüütilised Lewise happe kogused piisavad mitmete een-reaktsioonide läbiviimiseks. Sellest hoolimata võib Lewise happe kogus suurtes piirides varieeruda, kuna see sõltub suuresti eeni ja enofiili suhtelisest aluselisusest.

Kõige paremad solvendid katalüüsitud een-reaktsioonide jaoks on tavaliselt haloalkaanid; polaarsed solvendid nagu eetrid üldiselt ei sobi, kuna nad komplekseerivad Lewise happe ja muudavad katalüsaatori passiivseks.^[3]

Mehhanism

Nagu on näha joonisel 9, Lewise happega katalüüsitud een-reaktsioonid võivad toimuda kooskõlalise mehhanismi kaudu, mil on polaarne üleminekuolek, või sammsammulise mehhanismi kaudu, läbi tsvitterioonse intermediaadi. Nii een, enofiil kui ka katalüsaator võivad mõjutada reaktsiooni tee valiku. Tavaliselt, mida reaktiivsem een- ja enofiil-Lewise happe kompleks on, seda suurema tõenäosusega hakkab reaktsioon toimuma samm-sammult.^[3]

Kiraalsed katalüsaatorid

Kiraalsed dialkoksütitaanikompleksid

Kaasaegne katalüüsitud een-reaktsioonide uuring on suunatud selliste katalüsaatorite väljatöötamisele, mis võimaldaksid stereoselektiivset C-C sideme moodustamist. Mikami ^[11] teatas kiraalse titaanikompleksi (joonis 10) kasutamisest asümmeetrilises een-reaktsioonis glüoksülaatse estriga. Katalüsaator on valmistatud reaktsioonisegus (i-PrO)₂TiX₂-st ja optiliselt puhtalt bifenoolist. Meetod võimaldab sünteesida kõrge puhtusega α-hüdroksüestreid – ühendeid, millel on suur bioloogiline ja sünteetiline tähtsus (joonis 10).^[11]

Joonis 10. Asümmeetriline glüoksülaat-een-reaktsioon.

Corey ja kaastöötajad ^[12] pakkusid ennatlikku üleminekuolekut selle reaktsiooni jaoks (joonis 11), eeldades, et reaktsioon on ekstoremiline. Nende mudel pakub, et aldehüüd seondub (R)-BINOL-TiX₂ kiraalse katalüsaatoriga, moodustades pentakoordineeritud Ti kompleksi. Aldehüüdne vesinik seostab stereoelektrooniliselt kõige kättesaadavama hapniku vaba elektronpaariga BINOL ligandil. Sellises struktuuris een võib liita ainult aldehüüdse rühma ülaosale, kuna aldehüüdi alus on kaitstud suure orgaanilise ligandiga. See efektide kombinatsioon võimaldab nähtava konfiguratsiooniga produkti moodustamist.

Joonis 11. Üleminekuolek 10 joonisel oleva reaktsiooni jaoks.

Kiraalsed Cu(II) kompleksid

Evans ja kaastöötajad ^[13] töötasid välja uut tüüpi enantioselektiivse Cu(II) katalüsaatori, mille juurde substraadid liituvad kahe karbonüülse rühma abil. Mõnes reaktsioonis annab see katalüsaator suured saagised, näiteks etüül glüoksülaadi een-reaktsioon mitmete aktiveerimata olefiinidega. Joonis 12 näitab kolme katalüsaatorit, mis olid kõige efektiivsemad. Teine katalüsaator on eriti huvitav, kuna ta on stabiilne ja teda on võimalik säilitada määramatult kaua aega.

Joonis 12. Kiraalsed Cu(II) katalüsaatorid een-reaktsiooni jaoks

Viited

↑ Alder, K.; Pascher, F; Schmitz, A. (1943). Ber. dtsch. chem. Ges 76: 27.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Mikami, K.; Shimizu, M. (1992). Chem. Rev. 92: 1021.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 Snider, B. B. (1980). Acc. Chem. Res. 13: 426.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Paderes, G. D.; Jorgensen, W. L. (1992). J. Org. Chem. 57: 1904
↑ Inagaki, S.; Fujimoto, H; Fukui, K. J. (1976). J. Am. Chem. Soc. 41: 4693.
↑ ^6,0 ^6,1 Fernandez, I.; Bickelhaupt, F. M. (2011). Journal of Computational Chemistry ASAP.
↑ Stephenson, L. M.; Mattern, D. L. (1976). J. Org. Chem. 41: 3614.
↑ Hoffmann, H. M. R. (1969). Angew. Chem. Int. Ed. 8: 556.
↑ Thaler, W. A.; Franzus, B. J. (1964). J. Org. Chem. 29: 2226.
↑ Oppolzer, W.; Snieckus, V. (1978). Angew. Chem. Int. Ed. Engl. 17: 476.
↑ ^11,0 ^11,1 Mikami, K.; Terada, M.; Takeshi, N. (1990). J. Am. Chem. Soc. 112: 3949.
↑ Corey, E.J.; Barnes-Seeman, D.; Lee, T. W.; Goodman, S. N. (1997). Tetrahedron Letters 37: 6513.
↑ Evans, D.A.; Tregay, S. W.; Burgey C. S.; Paras, N. A.; Vojkovsky, T. (2000). J. Am. Chem. Soc. 122: 7936.

[Alder-1] Alder, K.; Pascher, F; Schmitz, A. (1943). Ber. dtsch. chem. Ges 76: 27.

[MikamiRev-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Mikami, K.; Shimizu, M. (1992). Chem. Rev. 92: 1021.

[Snider-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 Snider, B. B. (1980). Acc. Chem. Res. 13: 426.

[Paderes-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 Paderes, G. D.; Jorgensen, W. L. (1992). J. Org. Chem. 57: 1904

[Inagaki-5] Inagaki, S.; Fujimoto, H; Fukui, K. J. (1976). J. Am. Chem. Soc. 41: 4693.

[Fernandez-6] 6,0 ^6,1 Fernandez, I.; Bickelhaupt, F. M. (2011). Journal of Computational Chemistry ASAP.

[Stephenson-7] Stephenson, L. M.; Mattern, D. L. (1976). J. Org. Chem. 41: 3614.

[Hoffmann-8] Hoffmann, H. M. R. (1969). Angew. Chem. Int. Ed. 8: 556.

[Thaler-9] Thaler, W. A.; Franzus, B. J. (1964). J. Org. Chem. 29: 2226.

[Oppolzer-10] Oppolzer, W.; Snieckus, V. (1978). Angew. Chem. Int. Ed. Engl. 17: 476.

[MikamiTi-11] 11,0 ^11,1 Mikami, K.; Terada, M.; Takeshi, N. (1990). J. Am. Chem. Soc. 112: 3949.

[Corey-12] Corey, E.J.; Barnes-Seeman, D.; Lee, T. W.; Goodman, S. N. (1997). Tetrahedron Letters 37: 6513.

[Evans-13] Evans, D.A.; Tregay, S. W.; Burgey C. S.; Paras, N. A.; Vojkovsky, T. (2000). J. Am. Chem. Soc. 122: 7936.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{keeletoimeta}}
 '''Een-reaktsioon''' (mõnes allikates '''Alder-een-reaktsioon''') on [[keemiline reaktsioon]], mille käigus liidab [[alkeen]] [[Allüülne asend|allüülse]] [[vesinik]]uga (een) [[ühend]]it, mis sisaldab [[kordne side|kordset sidet]] (enofiil). Tulemusena moodustab alkeen, mille [[keemiline side|kaksikside]] on allüülses asendis.
+<ref name="Alder" />
-<ref name=Alder>Alder, K.; Pascher, F; Schmitz, A. (1943). Ber. dtsch. chem. Ges 76: 27.</ref>
 [[Image:Een_reaktsioon.png|frame|center|Joonis 1. Een-reaktsioon]]
-See on [[rühma ülekanne]]ga [[peritsükline reaktsioon]]<ref name=MikamiRev>Mikami, K.; Shimizu, M. (1992). Chem. Rev. 92: 1021.</ref> mis, tavaliselt nõuab väga aktiveeritud [[substraat|substraati]] ja/või kõrget temperatuuri.
+See on [[rühma ülekanne]]ga [[peritsükline reaktsioon]]<ref name="MikamiRev" /> mis, tavaliselt nõuab väga aktiveeritud [[substraat|substraati]] ja/või kõrget temperatuuri.
-<ref name=Snider>Snider, B. B. (1980). Acc. Chem. Res. 13: 426.</ref> Samas võib see reaktsioon toimuda mitmete erinevate[[funktsionaalne rühm| funktsionaalsete rühmadega]] ja ei ole eriti [[Selektiivsus (keemia)|selektiivne]] eeni või enofiili suhtes. Lisaks on olemas mitmeid [[Lewisi happed ja alused|Lewise happeid]], mis katalüüsivad eeni reaktsiooni ning võimaldavad saada suuremad [[saagis]]ed ja selektiivsused madalamal temperatuuril.
+<ref name="Snider" /> Samas võib see reaktsioon toimuda mitmete erinevate[[funktsionaalne rühm| funktsionaalsete rühmadega]] ja ei ole eriti [[Selektiivsus (keemia)|selektiivne]] eeni või enofiili suhtes. Lisaks on olemas mitmeid [[Lewisi happed ja alused|Lewise happeid]], mis katalüüsivad eeni reaktsiooni ning võimaldavad saada suuremad [[saagis]]ed ja selektiivsused madalamal temperatuuril.
 Een-reaktsiooni abil on võimalik suhteliselt kergesti moodustada C-C side, mis teeb selle reaktsiooni oluliseks vahendiks mitmete keeruliste ja looduslike molekulide [[süntees]]is.
@@ 13. rida: / 13. rida: @@
 Eenid on π-sidemetega molekulid, mis sisaldavad vähemalt üht aktiivset vesinikku allüülses, [[propagüül]]ses või α-positsioonis. π-side eenis võib olla väga erinevates vormides; sobivad alkeensed, [[Alküünid|alküünsed]], [[Aromaatsed ühendid|aromaatsed]] ja süsinik-[[heteroaatom]] kaksiksidemed.
-<ref name=Paderes>Paderes, G. D.; Jorgensen, W. L. (1992). J. Org. Chem. 57: 1904</ref>
+<ref name="Paderes" />
 Enofiilid on π-sidemetega molekulid. Võimalikud enofiilid sisaldavad süsinik-süsinik korduvsidemed (alkeenid, alküünid, areenid), süsinik-hetero aatom korduvsidemed (C=O kabonüül-een-reaktsiooni korral, C=N, C=S, C≡P), hetro-hetro korduvad sidemed (N=N, O=O, Si=Si, N=O, S=O), kumuleenid (N=S=O, N=S=N, C=C=O, C=C=S, SO<sub>2</sub>) ja laetud π süsteemid (C=N<sup>+</sup>, C=S<sup>+</sup>, C≡O<sup>+</sup>, C≡N<sup>+</sup>). Tugevatel enofiilidel on kaksiksideme juures elektronegatiivne rühm, mis väheneb π-sideme madalama vaba orbitali (LUMO) energiat.
-<ref name=Paderes/>
+<ref name="Paderes" />
 ==Mehhanism==
 ===Kooskõlareaktsioonitee===
 Pea piir-orbitaalide interaktsioon een-reaktsioonis toimub eeni kõrgema täidetud orbitaali (HOMO) ja enofiili madalama vaba orbitaali (LUMO) vahel (joonis 2).
+<ref name="Inagaki" /> Eeni HOMO moodustavad vinüüli siduv pi-orbitaal ja allüülse vesiniku C-H siduv orbitaal. Üldiselt, kõikidel süsinik-een-reaktsioonidel on suur aktivatsioonibarjäär, propeeni ja eteeni korral umbes 33&nbsp;kcal/mol (arvutatud M06-2X/def2-TZVPP teooria tasemel).
-<ref name=Inagaki>
+<ref name="Fernandez" /> Siiski, kui enofiil muutub polaarsemaks (asendades eteni formaldehüüdiga), tema LUMO amplituud suureneb C juures, võimaldades parem C-C ja halvema H-O orbitaalide ülekattumist. Need muutused vähendavad reaktsiooni barjääri 14,7&nbsp;kcal/mol-ni (M06-2X/def2-TZVPP), kui S asendab O enofiilis. Uurides arvutuslikult aktivatsioonibarjääre, Fernandez ja kaastöötajad <ref name="Fernandez" /> leidsid, et barjäär enofiilide jaoks alaneb reas H<sub>2</sub>C=CH<sub>2</sub> > H<sub>2</sub>C=NH > H<sub>2</sub>C=CH(COOCH<sub>3</sub>) > H<sub>2</sub>C=O > H<sub>2</sub>C=PH > H<sub>2</sub>C=S.
-Inagaki, S.; Fujimoto, H; Fukui, K. J. (1976). J. Am. Chem. Soc. 41: 4693.
-</ref> Eeni HOMO moodustavad vinüüli siduv pi-orbitaal ja allüülse vesiniku C-H siduv orbitaal. Üldiselt, kõikidel süsinik-een-reaktsioonidel on suur aktivatsioonibarjäär, propeeni ja eteeni korral umbes 33&nbsp;kcal/mol (arvutatud M06-2X/def2-TZVPP teooria tasemel).
-<ref name=Fernandez>
-Fernandez, I.; Bickelhaupt, F. M. (2011). Journal of Computational Chemistry ASAP.
-</ref> Siiski, kui enofiil muutub polaarsemaks (asendades eteni formaldehüüdiga), tema LUMO amplituud suureneb C juures, võimaldades parem C-C ja halvema H-O orbitaalide ülekattumist. Need muutused vähendavad reaktsiooni barjääri 14,7&nbsp;kcal/mol-ni (M06-2X/def2-TZVPP), kui S asendab O enofiilis. Uurides arvutuslikult aktivatsioonibarjääre, Fernandez ja kaastöötajad <ref name=Fernandez/> leidsid, et barjäär enofiilide jaoks alaneb reas H<sub>2</sub>C=CH<sub>2</sub> > H<sub>2</sub>C=NH > H<sub>2</sub>C=CH(COOCH<sub>3</sub>) > H<sub>2</sub>C=O > H<sub>2</sub>C=PH > H<sub>2</sub>C=S.
 [[File:Een_reaktsiooni_orbitaalide_interaktsioon.png|frame|center| Joonis 2. Kooskõlaline mehhanism]]
--lülilist üleminekuolekut on leitud ka eksperimentaalselt.<ref name=Stephenson>
+-lülilist üleminekuolekut on leitud ka eksperimentaalselt.<ref name="Stephenson" />
-Stephenson, L. M.; Mattern, D. L. (1976). J. Org. Chem. 41: 3614.
-</ref>
 Lewise hapetega katalüüsitud karbonüül-een-reaktsioonide uuring, nagu alumiiniumiga katalüüsitud glükosaat-een protsess (joonis 3), andis uurijatele idee, et mõnel een-reaktsioonil võib eksisteerida ka tooli-sarnast üleminekuolekut.
-<ref name=MikamiRev/>
+<ref name="MikamiRev" />
-Selle mudeli abil on võimalik visualiseerida 1,3-aksiaalsed ja 1,2-ekvatoriaalsed tõukumised ja täpsemalt ennustada rektsioonide stereokeemiat.<ref name=MikamiRev/>
+Selle mudeli abil on võimalik visualiseerida 1,3-aksiaalsed ja 1,2-ekvatoriaalsed tõukumised ja täpsemalt ennustada rektsioonide stereokeemiat.<ref name="MikamiRev" />
 [[File:Tooli-sarnane_üleminekuolek_pakutud_Lewisi-happega_katalüüsitud_een_reaktsioonide_jaoks.png|frame|center| Joonis 3. Tooli-sarnane üleminekuolek pakutud Lewise-happega katalüüsitud een-reaktsioonide jaoks]]
@@ 42. rida: / 36. rida: @@
 ===Radikaalne mehhanism===
-Kui kooskõlaline mehhanism on geomeetriliselt ebasoodne, termaalne een rektsioon võib toimuda biradikaalse tee kaudu.<ref name=Hoffmann>
+Kui kooskõlaline mehhanism on geomeetriliselt ebasoodne, termaalne een rektsioon võib toimuda biradikaalse tee kaudu.<ref name="Hoffmann" />
+Teiseks võimaluseks on vaba-radikaalne protsess, mis võib toimuda kui reaktsioonisegus on [[radikaal]]ide initsiaatorid. Näiteks, tsüklopenteeni ja tsüklohekseeni reaktsioonid dietüülse azodikarboksülaadiga võivad olla katalüüsitud vaba radikaalide initsiaatoridega. Nagu on näha joonisel 4, sammsammuline tee on eelistatud selle tõttu, et tsüklopenteenil ja tsüklohekseenil on raskusi optimaalse geomeetria saavutumisega ja nende radikaalid on hästi stabiliseeritud.<ref name="Thaler" />
-Hoffmann, H. M. R. (1969). Angew. Chem. Int. Ed. 8: 556.
-</ref>
-Teiseks võimaluseks on vaba-radikaalne protsess, mis võib toimuda kui reaktsioonisegus on [[radikaal]]ide initsiaatorid. Näiteks, tsüklopenteeni ja tsüklohekseeni reaktsioonid dietüülse azodikarboksülaadiga võivad olla katalüüsitud vaba radikaalide initsiaatoridega. Nagu on näha joonisel 4, sammsammuline tee on eelistatud selle tõttu, et tsüklopenteenil ja tsüklohekseenil on raskusi optimaalse geomeetria saavutumisega ja nende radikaalid on hästi stabiliseeritud.<ref name=Thaler>
-Thaler, W. A.; Franzus, B. J. (1964). J. Org. Chem. 29: 2226.
-</ref>
 [[File:Eeni_reaktsiooni_radikaalne_mehanism.png|frame|center|Joonis 4. Eeni reaktsiooni radikaalne mehhanism]]
@@ 53. rida: / 43. rida: @@
 ==Regioselektiivsus==
-Eeni liitumise orientatsioon sõltub osalaengute stabilisatsioonist üleminekuolekus. Suurima kaaluga stereoisomeer hakkab tekkima sellest üleminekuolekust, milles osalaengud on kõige paremini stabiliseeritud eeni ja enofiili orientatsioonidega.<ref name=Paderes/>
+Eeni liitumise orientatsioon sõltub osalaengute stabilisatsioonist üleminekuolekus. Suurima kaaluga stereoisomeer hakkab tekkima sellest üleminekuolekust, milles osalaengud on kõige paremini stabiliseeritud eeni ja enofiili orientatsioonidega.<ref name="Paderes" />
 ==Intramolekulaarsed een-reaktsioonid==
 Intramolekulaarsed eeni reaktsioonid toimuvad tüüpiliselt paremini, kuna nendega kaasnevad entroopia muutused on vähem negatiivsed. Seega, nad toimuvad tihti ka lihtsamate enofiilide korral, nagu mitte-aktiveeritud alkeenid ja alküünid.
+<ref name="Oppolzer" /> Suur regio- ja sterioselektiivsus, mis on sellistes reaktsioonides saavutatav, pakub suurt huvi keeruliste bioloogiliste tsükliliste süsteemide sünteesil.
-<ref name=Oppolzer>
-Oppolzer, W.; Snieckus, V. (1978). Angew. Chem. Int. Ed. Engl. 17: 476.
-</ref> Suur regio- ja sterioselektiivsus, mis on sellistes reaktsioonides saavutatav, pakub suurt huvi keeruliste bioloogiliste tsükliliste süsteemide sünteesil.
-Sõltuvalt molekuli osast eeni ja enofiili vahel, Oppolzer <ref name=MikamiRev/> klassifitseeris intramolekulaarsed een-reaktsioonid (sõltumata nende katalüsaatorist) kolmeks tüübiks, ja Sinder <ref name=Snider/> lisas neljanda reaktsioonitüübi (joonis 6). Nendes reaktsioonides ülekattumine eeni ja enofiili vahel sõltub suuresti komponendide geomeetriast.<ref name=Paderes/>
+Sõltuvalt molekuli osast eeni ja enofiili vahel, Oppolzer <ref name="MikamiRev" /> klassifitseeris intramolekulaarsed een-reaktsioonid (sõltumata nende katalüsaatorist) kolmeks tüübiks, ja Sinder <ref name="Snider" /> lisas neljanda reaktsioonitüübi (joonis 6). Nendes reaktsioonides ülekattumine eeni ja enofiili vahel sõltub suuresti komponendide geomeetriast.<ref name="Paderes" />
 [[File:Intramolekulaarsete_eeni_reaktsioonide_tüübid.png|frame|center| Joonis 6. Intramolekulaarsete eeni reaktsioonide tüübid.]]
@@ 72. rida: / 60. rida: @@
-Alumiiniumi halogeniidid on tuntud ja lihtsad elektronpaari aktseptorid; nad võimaldavad läbi viia mitmeid een-reaktsioonid pehmemates tingimustes.<ref name=Snider/>
+Alumiiniumi halogeniidid on tuntud ja lihtsad elektronpaari aktseptorid; nad võimaldavad läbi viia mitmeid een-reaktsioonid pehmemates tingimustes.<ref name="Snider" />
-Kuna Lewise hape võib otseselt seostuda karbonüülse hapnikuga, siis on enofiilide jaoks välja töötatud mitmeid C=O-sidet sisaldavaid alküülalumiiniumkatalüsaatoreid. Näiteks, Me<sub>2</sub>AlCl katalüüsib sellised een-reaktsioone, milles osalevad α, β-küllastamata karbonüülsed ühendid või mõned teised alifaatsed ja aromaatsed aldehüüdid. Selle katalüüsi põhjus seisneb selles, et eeni ja Me<sub>2</sub>AlCl kompleks võib edasi reageerida, tekitades metaani ja alumiinium-alkoksiidi, mis võivad põhjustada prooton-katalüüsitud isomeriseeriseerimise vältimist (joonis 8).<ref name=Snider/>
+Kuna Lewise hape võib otseselt seostuda karbonüülse hapnikuga, siis on enofiilide jaoks välja töötatud mitmeid C=O-sidet sisaldavaid alküülalumiiniumkatalüsaatoreid. Näiteks, Me<sub>2</sub>AlCl katalüüsib sellised een-reaktsioone, milles osalevad α, β-küllastamata karbonüülsed ühendid või mõned teised alifaatsed ja aromaatsed aldehüüdid. Selle katalüüsi põhjus seisneb selles, et eeni ja Me<sub>2</sub>AlCl kompleks võib edasi reageerida, tekitades metaani ja alumiinium-alkoksiidi, mis võivad põhjustada prooton-katalüüsitud isomeriseeriseerimise vältimist (joonis 8).<ref name="Snider" />
 [[File:Figure9ene.png|frame|center| Joonis 8. Me<sub>2</sub>AlCl-katalüüsitud karbonüül-een raktsioon]]
@@ 81. rida: / 69. rida: @@
 Seni kuni alküülrühma nukleofiilsus ei põhjusta kõrvalreaktsiooni, on katalüütilised Lewise happe kogused piisavad mitmete een-reaktsioonide läbiviimiseks. Sellest hoolimata võib Lewise happe kogus suurtes piirides varieeruda, kuna see sõltub suuresti eeni ja enofiili suhtelisest aluselisusest.
-Kõige paremad solvendid katalüüsitud een-reaktsioonide jaoks on tavaliselt haloalkaanid; polaarsed solvendid nagu eetrid üldiselt ei sobi, kuna nad komplekseerivad Lewise happe ja muudavad katalüsaatori passiivseks.<ref name=Snider/>
+Kõige paremad solvendid katalüüsitud een-reaktsioonide jaoks on tavaliselt haloalkaanid; polaarsed solvendid nagu eetrid üldiselt ei sobi, kuna nad komplekseerivad Lewise happe ja muudavad katalüsaatori passiivseks.<ref name="Snider" />
 ===Mehhanism===
-Nagu on näha joonisel 9, Lewise happega katalüüsitud een-reaktsioonid võivad toimuda kooskõlalise mehhanismi kaudu, mil on polaarne üleminekuolek, või sammsammulise mehhanismi kaudu, läbi [[kaksikioon|tsvitterioonse]] intermediaadi. Nii een, enofiil kui ka katalüsaator võivad mõjutada reaktsiooni tee valiku. Tavaliselt, mida reaktiivsem een- ja enofiil-Lewise happe kompleks on, seda suurema tõenäosusega hakkab reaktsioon toimuma samm-sammult.<ref name=Snider/>
+Nagu on näha joonisel 9, Lewise happega katalüüsitud een-reaktsioonid võivad toimuda kooskõlalise mehhanismi kaudu, mil on polaarne üleminekuolek, või sammsammulise mehhanismi kaudu, läbi [[kaksikioon|tsvitterioonse]] intermediaadi. Nii een, enofiil kui ka katalüsaator võivad mõjutada reaktsiooni tee valiku. Tavaliselt, mida reaktiivsem een- ja enofiil-Lewise happe kompleks on, seda suurema tõenäosusega hakkab reaktsioon toimuma samm-sammult.<ref name="Snider" />
 [[File:Lewisi_happetega_katalüüsitud_een_reaktsioonide_mehanismid.png|frame|center| Joonis 9. Lewise hapetega katalüüsitud een-reaktsioonide mehhanismid]]
@@ 91. rida: / 79. rida: @@
 ==Kiraalsed katalüsaatorid==
 ===Kiraalsed dialkoksütitaanikompleksid===
-Kaasaegne katalüüsitud een-reaktsioonide uuring on suunatud selliste katalüsaatorite väljatöötamisele, mis võimaldaksid stereoselektiivset C-C sideme moodustamist. Mikami <ref name=MikamiTi>
+Kaasaegne katalüüsitud een-reaktsioonide uuring on suunatud selliste katalüsaatorite väljatöötamisele, mis võimaldaksid stereoselektiivset C-C sideme moodustamist. Mikami <ref name="MikamiTi" /> teatas kiraalse titaanikompleksi (joonis 10) kasutamisest asümmeetrilises een-reaktsioonis glüoksülaatse estriga. Katalüsaator on valmistatud reaktsioonisegus (i-PrO)<sub>2</sub>TiX<sub>2</sub>-st ja optiliselt puhtalt bifenoolist. Meetod võimaldab sünteesida kõrge puhtusega α-hüdroksüestreid – ühendeid, millel on suur bioloogiline ja sünteetiline tähtsus (joonis 10).<ref name="MikamiTi" />
-Mikami, K.; Terada, M.; Takeshi, N. (1990). J. Am. Chem. Soc. 112: 3949.
-</ref> teatas kiraalse titaanikompleksi (joonis 10) kasutamisest asümmeetrilises een-reaktsioonis glüoksülaatse estriga. Katalüsaator on valmistatud reaktsioonisegus (i-PrO)<sub>2</sub>TiX<sub>2</sub>-st ja optiliselt puhtalt bifenoolist. Meetod võimaldab sünteesida kõrge puhtusega α-hüdroksüestreid – ühendeid, millel on suur bioloogiline ja sünteetiline tähtsus (joonis 10).<ref name=MikamiTi/>
 [[File:Asümmeetriline_glüoksülaat-een_reaktsioon.png|frame|center| Joonis 10. Asümmeetriline glüoksülaat-een-reaktsioon.]]
-Corey ja kaastöötajad <ref name=Corey>Corey, E.J.; Barnes-Seeman, D.; Lee, T. W.; Goodman, S. N. (1997). Tetrahedron Letters 37: 6513.</ref> pakkusid ennatlikku üleminekuolekut selle reaktsiooni jaoks (joonis 11), eeldades, et reaktsioon on ekstoremiline. Nende mudel pakub, et aldehüüd seondub (R)-BINOL-TiX<sub>2</sub> kiraalse katalüsaatoriga, moodustades pentakoordineeritud Ti kompleksi. Aldehüüdne vesinik seostab stereoelektrooniliselt kõige kättesaadavama hapniku vaba elektronpaariga BINOL ligandil. Sellises struktuuris een võib liita ainult aldehüüdse rühma ülaosale, kuna aldehüüdi alus on kaitstud suure orgaanilise ligandiga. See efektide kombinatsioon võimaldab nähtava konfiguratsiooniga produkti moodustamist.
+Corey ja kaastöötajad <ref name="Corey" /> pakkusid ennatlikku üleminekuolekut selle reaktsiooni jaoks (joonis 11), eeldades, et reaktsioon on ekstoremiline. Nende mudel pakub, et aldehüüd seondub (R)-BINOL-TiX<sub>2</sub> kiraalse katalüsaatoriga, moodustades pentakoordineeritud Ti kompleksi. Aldehüüdne vesinik seostab stereoelektrooniliselt kõige kättesaadavama hapniku vaba elektronpaariga BINOL ligandil. Sellises struktuuris een võib liita ainult aldehüüdse rühma ülaosale, kuna aldehüüdi alus on kaitstud suure orgaanilise ligandiga. See efektide kombinatsioon võimaldab nähtava konfiguratsiooniga produkti moodustamist.
 [[File:Figure 13.png|frame|center | Joonis 11. Üleminekuolek 10 joonisel oleva reaktsiooni jaoks.]]
@@ 103. rida: / 89. rida: @@
 ===Kiraalsed Cu(II) kompleksid===
-Evans ja kaastöötajad <ref name=Evans>Evans, D.A.; Tregay, S. W.; Burgey C. S.; Paras, N. A.; Vojkovsky, T. (2000). J. Am. Chem. Soc. 122: 7936.</ref> töötasid välja uut tüüpi enantioselektiivse Cu(II) katalüsaatori, mille juurde substraadid liituvad kahe karbonüülse rühma abil. Mõnes reaktsioonis annab see katalüsaator suured saagised, näiteks etüül glüoksülaadi een-reaktsioon mitmete aktiveerimata olefiinidega. Joonis 12 näitab kolme katalüsaatorit, mis olid kõige efektiivsemad. Teine katalüsaator on eriti huvitav, kuna ta on stabiilne ja teda on võimalik säilitada määramatult kaua aega.
+Evans ja kaastöötajad <ref name="Evans" /> töötasid välja uut tüüpi enantioselektiivse Cu(II) katalüsaatori, mille juurde substraadid liituvad kahe karbonüülse rühma abil. Mõnes reaktsioonis annab see katalüsaator suured saagised, näiteks etüül glüoksülaadi een-reaktsioon mitmete aktiveerimata olefiinidega. Joonis 12 näitab kolme katalüsaatorit, mis olid kõige efektiivsemad. Teine katalüsaator on eriti huvitav, kuna ta on stabiilne ja teda on võimalik säilitada määramatult kaua aega.
 [[File:Kiraalsed_Cu(II)_katalüsaatorid_een_reaktsiooni_jaoks.png|frame|center| Joonis 12. Kiraalsed Cu(II) katalüsaatorid een-reaktsiooni jaoks]]
 == Viited ==
+{{viited|allikad=
-{{Viited}}
+<ref name="Alder">Alder, K.; Pascher, F; Schmitz, A. (1943). Ber. dtsch. chem. Ges 76: 27.</ref>
+<ref name="MikamiRev">Mikami, K.; Shimizu, M. (1992). Chem. Rev. 92: 1021.</ref>
+<ref name="Snider">Snider, B. B. (1980). Acc. Chem. Res. 13: 426.</ref>
+<ref name="Paderes">Paderes, G. D.; Jorgensen, W. L. (1992). J. Org. Chem. 57: 1904</ref>
+<ref name="Inagaki">Inagaki, S.; Fujimoto, H; Fukui, K. J. (1976). J. Am. Chem. Soc. 41: 4693.</ref>
+<ref name="Fernandez">Fernandez, I.; Bickelhaupt, F. M. (2011). Journal of Computational Chemistry ASAP.</ref>
+<ref name="Stephenson">Stephenson, L. M.; Mattern, D. L. (1976). J. Org. Chem. 41: 3614.</ref>
+<ref name="Hoffmann">Hoffmann, H. M. R. (1969). Angew. Chem. Int. Ed. 8: 556.</ref>
+<ref name="Thaler">Thaler, W. A.; Franzus, B. J. (1964). J. Org. Chem. 29: 2226.</ref>
+<ref name="Oppolzer">Oppolzer, W.; Snieckus, V. (1978). Angew. Chem. Int. Ed. Engl. 17: 476.</ref>
+<ref name="MikamiTi">Mikami, K.; Terada, M.; Takeshi, N. (1990). J. Am. Chem. Soc. 112: 3949.</ref>
+<ref name="Corey">Corey, E.J.; Barnes-Seeman, D.; Lee, T. W.; Goodman, S. N. (1997). Tetrahedron Letters 37: 6513.</ref>
+<ref name="Evans">Evans, D.A.; Tregay, S. W.; Burgey C. S.; Paras, N. A.; Vojkovsky, T. (2000). J. Am. Chem. Soc. 122: 7936.</ref>
+}}
 [[Kategooria:Orgaanilised reaktsioonid]]