Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P neerupuudulikus > neerupuudulikkus
4. rida: 4. rida:
Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.
Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.


Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enimkasutatavad [[ravimid]]
Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enim kasutatavad [[ravimid]]
– iga päev tarvitab neid 30 miljonit [[inimene|inimest]] <ref>Autorite kollektiiv, "[[Eakate farmakoteraapia]]", AS [[Medicina]], lk 260, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref> [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka [[retseptiravim]]eid.
– iga päev tarvitab neid 30 miljonit [[inimene|inimest]] <ref>Autorite kollektiiv, "[[Eakate farmakoteraapia]]", AS [[Medicina]], lk 260, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref> [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka [[retseptiravim]]eid.


26. rida: 26. rida:
* (M01AB) äädikhappe derivaadid – indometatsiin, [[diklofenak]].
* (M01AB) äädikhappe derivaadid – indometatsiin, [[diklofenak]].
[[Veterinaar-ATC süsteem]]i koodidele lisatakse ette Q täht, näiteks ATCvet kood oksikaamide rühma kuuluval [[meloksikaam]]il on QM01AC06.
[[Veterinaar-ATC süsteem]]i koodidele lisatakse ette Q-täht, näiteks ATCvet kood oksikaamide rühma kuuluval [[meloksikaam]]il on QM01AC06.


==Kõrvaltoimed ja ohud inimestel==
==Kõrvaltoimed ja ohud inimestel==
34. rida: 34. rida:
*[[seedetrakt]]ile: isutus, kõhuvalu, iiveldus, mao limaskesta erosioonid, peptiline haavand, perforatsioon, seedetrakti verejooks, aneemia, kõhulahtisus;
*[[seedetrakt]]ile: isutus, kõhuvalu, iiveldus, mao limaskesta erosioonid, peptiline haavand, perforatsioon, seedetrakti verejooks, aneemia, kõhulahtisus;
*[[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonnale]]: arütmia, hoiatatakse müokardiinfarkti ja tromboosriski eest;
*[[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonnale]]: arütmia, hoiatatakse müokardiinfarkti ja tromboosriski eest;
*[[neerud]]ele: tursed, vedelikupeetus, [[hüpertensioon]], vererõhku alandavate ravimite toime alanemine, hüperkaleemia, [[neerupuudulikus]], [[glomerulonefriit]];<ref>[http://www.ravnskov.nu/nsaid.htm NSAID-Nephropathy], veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, [http://www.ajol.info/index.php/cme/article/viewFile/72001/60950 Drug-induced renal injury], CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> </ref>
*[[neerud]]ele: tursed, vedelikupeetus, [[hüpertensioon]], vererõhku alandavate ravimite toime alanemine, hüperkaleemia, [[neerupuudulikkus]], [[glomerulonefriit]];<ref>[http://www.ravnskov.nu/nsaid.htm NSAID-Nephropathy], veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, [http://www.ajol.info/index.php/cme/article/viewFile/72001/60950 Drug-induced renal injury], CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> </ref>
*[[kesknärvisüsteem]]ile: segasusseisund, peavalu, pearinglus, depressioon, krambiläve alanemine, aseptiline meningiit, fataalne koljusisene verejooks;
*[[kesknärvisüsteem]]ile: segasusseisund, peavalu, pearinglus, depressioon, krambiläve alanemine, aseptiline meningiit, fataalne koljusisene verejooks;
*[[kesknärvisüsteem]]ile: gestatsiooniaja pikenemine, sünnitegevuse aeglustumine;
*[[kesknärvisüsteem]]ile: gestatsiooniaja pikenemine, sünnitegevuse aeglustumine;
41. rida: 41. rida:


===MSPVA-haavand===
===MSPVA-haavand===
[[Maoerosioonid]] tekivad umbes pooltel MSPVA kasutajatest ning 10–30% pikema aja vältel MSPVA rühma ravimeid tarvitanutel tekib [[peptiline haavand]]. MSPVA-haaandit peetakse ohtlikuks kuna haavandi esmaseks sümptomiks võib olla eluohtlik tüsistus verejooksu või perforatsiooni näol.<ref>Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260–261, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref>
[[Maoerosioonid]] tekivad umbes pooltel MSPVA kasutajatest ning 10–30% pikema aja vältel MSPVA rühma ravimeid tarvitanutel tekib [[peptiline haavand]]. MSPVA-haavandit peetakse ohtlikuks, kuna haavandi esmaseks sümptomiks võib olla eluohtlik tüsistus verejooksu või perforatsiooni näol.<ref>Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260–261, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0</ref>


==== Reumatoidartriiti põdevatel inimestel ====
==== Reumatoidartriiti põdevatel inimestel ====

Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 22:15

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid[1] ehk mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid[2] ehk mittesteroidsed põletikuvastased ained (lüh MSPVA)(inglise non-steroidal anti-inflammatory drugs, lüd NSAIDs) on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui veterinaarias.[3]

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained on enim kasutatavad ravimid – iga päev tarvitab neid 30 miljonit inimest [4] valu, põletiku ja palaviku puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid.

Toimemehhanismid

MSPVA-de toime arvatakse saabuvat ensüümi tsüklooksügenaasi (COX) vormide: COX-1 (enamikus kudedes) ja COX-2 (aktiivne neerukoes ja kesknärvisüsteemis) aktiivsuse mõjutamise (inhibeerimise) kaudu, takistamaks prostaglandiinide ja tromboksaanide komplekteerimist. COX-3 avaldub ajukoores ja südames.

MSPVA-d on lipofiilsed, haakuvad rakumembraaniga ja plasma valkudega ning mõjutavad ka neutrofiile ja T-lümfotsüütide talitlust. MSPVA-de kasutamisskeem ja ravimi valik sõltuvad iga patsiendi konkreetsest seisundist. Farmakogeneetilised uuringud indikeerivad, et MSPVA-de põletikuvastane toime sõltub tsütokroom P450 ensüümide osalemisest nimetatud ravimite metabolismis ja on seega indiviiditi erinev.

Liigitus

COX-1 ja COX-2 inhibeerimise suhte alusel liigitatakse MSPVA-d:

Levinuimad MSPVA-d

  • (humaan-ATC süsteemi kood M01AG) fenamaadid – tolfenaamhape;
  • (M01AH) koksiibid – tselekoksiib, etorikoksiib, nabumetoon, nimesuliid;
  • (M01AC) oksikaamid – püroksikaam, lornoksikaam, meloksikaam;
  • (M01AE) propioonhappe derivaadid – ibuprofeen, naprokseen, ketoprofeen;
  • (N02BB) pürasolooni derivaadid;
  • (N02BA) salitsülaadid – atsetüülsalitsülaat;
  • (M01AB) äädikhappe derivaadid – indometatsiin, diklofenak.

Veterinaar-ATC süsteemi koodidele lisatakse ette Q-täht, näiteks ATCvet kood oksikaamide rühma kuuluval meloksikaamil on QM01AC06.

Kõrvaltoimed ja ohud inimestel

MSPVA-sid tuleks võimlause korral vältida tursesündroomiga patsientidel, näit südame paispuudulikkus, nefrootiline sündroom, maksatsirroos, arteriaalne hüpertensioon, suhkurtõbi, antifofolipiidantikeha sündroom, sümptomaatiline ateroskleroos.

Kõrvaltoimed olenevad nii indiviidist, tema tervislikust seisukorrast kui ka tarvitavast ravimipreparaadist, levinumad soovimatud kõrvatoimed on toimed

MSPVA-haavand

Maoerosioonid tekivad umbes pooltel MSPVA kasutajatest ning 10–30% pikema aja vältel MSPVA rühma ravimeid tarvitanutel tekib peptiline haavand. MSPVA-haavandit peetakse ohtlikuks, kuna haavandi esmaseks sümptomiks võib olla eluohtlik tüsistus verejooksu või perforatsiooni näol.[8]

Reumatoidartriiti põdevatel inimestel

Reumatoidartriiti põdevatel inimestel on MSPVA-de ja kortikosteroidide kasutamise järgselt 3–5 korda suurem risk peptilisse haavandisse haigestuda kui üldrahvastikul. Lisaks võib nimetatud ravimite kasutamine põhjustada surma ligi 10%-l reumatoidartriiti põdevatel inimestel.[9]

Surm MSPVA-de kõrvaltoimena

Täpsed MSPVA-de tarvitamisega seotud surma põhjused pole selged, surmasid seostatakse kardiovaskulaarsüsteemi talitlusega ja surmasid ei võimalda mitte kõik MSPVA-d ühesuguselt, on neid, mille arvel suurem kogus surmasid ja teistel vähem. Selliste populaarsete valuvaigistite, nagu aspiriin, ibuprofeen, diklofenak ja naprokseen jt kõrvaltoimete tõttu sureb uuringute põhjal Suurbritannias 2000 inimest aastas ja USA-s isegi 16 500 patsienti aastas.

Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)[10].

Osteoartroosiravim Vioxx (toimeainega rofekoksiib) oli üsna lühikest aega populaarne ravim (Eesti Ravimiamet registreeris rofekoksiibi osteoartroosi raviks 1999. aasta oktoobri lõpus ja see ravim jõudis Eesti apteekidesse detsembris)[11] ja selle tarvitajate number tõusis ruttu 80 miljonini, kuid nüüdseks on see erinevatel põhjustel, nagu seotus 38 000 tarvitaja surmaga, müügilt eemaldatud[12].

Viited

  1. Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 169, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.
  2. "Meditsiinisõnastik" 521:2004.
  3. Veterinary Non-Steroidal Anti-Inflammatory Drugs (NSAIDs), USA Ravimi ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
  4. Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
  5. NSAID-Nephropathy, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
  6. ERIC DECLOEDT, GARY MAARTENS, Drug-induced renal injury, CME , juuni 2011, 29. köide, nr 6, veebiversioon (vaadatud 16.05.2014) (inglise keeles)
  7. C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, Practical Pain Management, lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
  8. Autorite kollektiiv, "Eakate farmakoteraapia", AS Medicina, lk 260–261, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
  9. Koostaja: Tõnu Peets, Töörühm: Oivi Aakre, Tiit Haviko, Riina Kallikorm, Kati Otsa, Margus Pail, Mart Parv, Tõnu Peets, Reumatoidartriidi ravijuhend Eestis, lk 484 – 485, veebiversioon (vaadatud 09.10.2014)(inglise keeles)
  10. C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, Practical Pain Management, lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
  11. Aleksander Laane, Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske, veebiversioon (vaadatud 07.07.2016)
  12. Vioxx Recall Information, veebiversioon (vaadatud 07.07.2016) (inglise keeles)

Kirjandus