Tallinna börs: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Nasdaq Tallinna börs''' (asutamisaegne nimi '''Tallinna Väärtpaberibörs''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[väärtpaberibörs]], mis on ainus reguleeritud [[väärtpaber]]ite [[järelturg]] [[Eesti]]s. [[Börs]] viib kokku [[raha]] paigutavad [[Investor|investorid]], [[Kapital|kapitali]] kaasata soovivad [[Ettevõte|ettevõtted]] ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/|Pealkiri=Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus|Väljaanne=Nasdaq |
'''Nasdaq Tallinna börs''' (asutamisaegne nimi '''Tallinna Väärtpaberibörs''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[väärtpaberibörs]], mis on ainus reguleeritud [[väärtpaber]]ite [[järelturg]] [[Eesti]]s. [[Börs]] viib kokku [[raha]] paigutavad [[Investor|investorid]], [[Kapital|kapitali]] kaasata soovivad [[Ettevõte|ettevõtted]] ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/|Pealkiri=Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> Turu ametlik kauplemisvaluuta on [[euro]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/hinnasamm-ja/|Pealkiri=Ametlik kauplemisvaluuta|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse [[NASDAQ|Nasdaq-i]] kontserni, mis korraldab börside tegevust [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]], [[Leedu|Leedus]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Taani|Taanis]], [[Island|Islandil]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Tallinna börs kuulub [[Nasdaq OMX Riga|Riia]] ja [[NASDAQ OMX Vilniuse börs|Vilniuse]] börsiga ühise [[Balti väärtpaberiturg|NASDAQ Balti väärtpaberituru]] alla.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/noteerimine/|Pealkiri=Väärtpaberite noteerimine|Väljaanne=Nasdaq |
Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse [[NASDAQ|Nasdaq-i]] kontserni, mis korraldab börside tegevust [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]], [[Leedu|Leedus]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Taani|Taanis]], [[Island|Islandil]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Tallinna börs kuulub [[Nasdaq OMX Riga|Riia]] ja [[NASDAQ OMX Vilniuse börs|Vilniuse]] börsiga ühise [[Balti väärtpaberiturg|NASDAQ Balti väärtpaberituru]] alla.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/noteerimine/|Pealkiri=Väärtpaberite noteerimine|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/|Pealkiri=Balti väärtpaberiturg|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
Tallinna börsi üldindeks on [[OMX Tallinn]], millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud [[Aktsia|aktsiate]] hindade keskmist muutust [[3. juuni]] [[1996]]. aasta tasemega (algväärtus oli 100 punkti).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bloomberg.com/quote/TALSE:IND|Pealkiri=TALSE:IND|Väljaanne= |
Tallinna börsi üldindeks on [[OMX Tallinn]], millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud [[Aktsia|aktsiate]] hindade keskmist muutust [[3. juuni]] [[1996]]. aasta tasemega (algväärtus oli 100 punkti).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bloomberg.com/quote/TALSE:IND|Pealkiri=TALSE:IND|Väljaanne=Bloombergi koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Tallinna börsi eelkäija on 1920. aastal loodud [[Tallinna fondibörs]], mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. [[Kurss|Kursse]] noteeris börsi [[noteerimiskomisjon]], kuhu kuulusid [[Pank|pankade]] esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui [[Nõukogude Liit]]<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/ajalugu/|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Nasdaq |
Tallinna börsi eelkäija on 1920. aastal loodud [[Tallinna fondibörs]], mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. [[Kurss|Kursse]] noteeris börsi [[noteerimiskomisjon]], kuhu kuulusid [[Pank|pankade]] esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui [[Nõukogude Liit]]<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/ajalugu/|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> okupeeris Eesti Vabariigi. |
||
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti riigi iseseisvuse taastamist]] 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud [[väärtpaberituru seadus]], millega sätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud [[investeerimisfondide seadus]]. 1994. aastaks oli pangandussfäär mõnevõrra korrastunud, mille käigus jäid püsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele ajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.<ref name=":2" /> |
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti riigi iseseisvuse taastamist]] 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud [[väärtpaberituru seadus]], millega sätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud [[investeerimisfondide seadus]]. 1994. aastaks oli pangandussfäär mõnevõrra korrastunud, mille käigus jäid püsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele ajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.<ref name=":2" /> |
||
1994. aastal asutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti [[Kommertspank|kommertspanka]], [[rahandusministeerium]], [[Eesti Pank]] ja [[Hüvitusfond]]. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.<ref name=":2" /> Börsi asutasid kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest|Pealkiri=Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse |
1994. aastal asutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti [[Kommertspank|kommertspanka]], [[rahandusministeerium]], [[Eesti Pank]] ja [[Hüvitusfond]]. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.<ref name=":2" /> Börsi asutasid kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest|Pealkiri=Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> [[Aktsionär|Aktsionäre]] oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit [[Eesti kroon|krooni]]. Võeti kasutusele börsiindeksi [[TALSE]], mille algväärtus oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president [[Lennart Meri]].<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fp.lhv.ee/news/4988583?locale=et|Pealkiri=Tallinna börs 20!|Väljaanne=LHV Finantsportaal|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka [[Laen|laenu]], et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelanud. 29. augustil saavutas indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis sai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.<ref name=":3" /> |
Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka [[Laen|laenu]], et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelanud. 29. augustil saavutas indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis sai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.<ref name=":3" /> |
||
22. rida: | 22. rida: | ||
2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] börsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.<ref name=":3" /> |
2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] börsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.<ref name=":3" /> |
||
2008. aasta lõpus Eestit tabanud [[majanduskriis]] viis varjusurma kogu [[Finantssektor|finantssektori]]. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord [[kinnisvarasektor]].<ref name=":3" /> Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui [[Reaalmajandus|reaalmajanduse]] statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/uudiskiri/eesti-vaartpaberiturg-2008-aastal/|Pealkiri=Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse |
2008. aasta lõpus Eestit tabanud [[majanduskriis]] viis varjusurma kogu [[Finantssektor|finantssektori]]. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord [[kinnisvarasektor]].<ref name=":3" /> Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui [[Reaalmajandus|reaalmajanduse]] statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/uudiskiri/eesti-vaartpaberiturg-2008-aastal/|Pealkiri=Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii [[Euroopa]] börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.<ref name=":3" /> |
||
==Väärtpaberiturgude struktuur== |
==Väärtpaberiturgude struktuur== |
||
Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju ja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ja alternatiivturuks.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/balti-turu-struktuur-4/|Pealkiri=Balti turu struktuur|Väljaanne=Nasdaq |
Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju ja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ja alternatiivturuks.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/balti-turu-struktuur-4/|Pealkiri=Balti turu struktuur|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
=== Reguleeritud turg === |
=== Reguleeritud turg === |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
[[Põhinimekiri]] on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.<ref name=":1" /> Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses ja avalikustama teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses olema vähemalt 25% aktsiatest ([[free float|''free float'']]) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.<ref name=":4" /> |
[[Põhinimekiri]] on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.<ref name=":1" /> Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses ja avalikustama teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses olema vähemalt 25% aktsiatest ([[free float|''free float'']]) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.<ref name=":4" /> |
||
Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=issuers|Pealkiri=Emitendid|Väljaanne=Nasdaq |
Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=issuers|Pealkiri=Emitendid|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
* [[Arco Vara]] (sümbol ARC1T) |
* [[Arco Vara]] (sümbol ARC1T) |
||
69. rida: | 69. rida: | ||
[[Fondinimekiri]] koosneb [[Investeerimisfond|investeerimisfondide]] osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.<ref name=":4" /> |
[[Fondinimekiri]] koosneb [[Investeerimisfond|investeerimisfondide]] osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.<ref name=":4" /> |
||
Nasdaq Tallinna fondinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud üks investeerimisfond:<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=trfunds&lang=et|Pealkiri=Balti kaubeldavad fondid|Väljaanne=Nasdaq |
Nasdaq Tallinna fondinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud üks investeerimisfond:<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=trfunds&lang=et|Pealkiri=Balti kaubeldavad fondid|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
* [[Baltic Horizon Fund]] |
* [[Baltic Horizon Fund]] |
||
81. rida: | 81. rida: | ||
==Kauplemispäev== |
==Kauplemispäev== |
||
Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemispaev-2/|Pealkiri=Kauplemispäev|Väljaanne=Nasdaq |
Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemispaev-2/|Pealkiri=Kauplemispäev|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> |
||
{| class="wikitable" |
{| class="wikitable" |
||
|- |
|- |
||
104. rida: | 104. rida: | ||
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda. |
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda. |
||
Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq |
Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq Balticu koduleht|Aeg=|Kasutatud=04.05.2017}}</ref> |
||
* [[INET Nordic]] ‒ elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades. |
* [[INET Nordic]] ‒ elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades. |
||
* [[Genium INET]] ‒ elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega |
* [[Genium INET]] ‒ elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ja toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride sooritamiseks |
||
==Endisi börsiettevõtteid== |
==Endisi börsiettevõtteid== |
Redaktsioon: 20. mai 2017, kell 18:27
Nasdaq Tallinna börs (asutamisaegne nimi Tallinna Väärtpaberibörs) on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.[1] Turu ametlik kauplemisvaluuta on euro.[2]
Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse Nasdaq-i kontserni, mis korraldab börside tegevust Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Islandil ja USA-s. Tallinna börs kuulub Riia ja Vilniuse börsiga ühise NASDAQ Balti väärtpaberituru alla.[3][4]
Tallinna börsi üldindeks on OMX Tallinn, millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud aktsiate hindade keskmist muutust 3. juuni 1996. aasta tasemega (algväärtus oli 100 punkti).[5]
Ajalugu
Tallinna börsi eelkäija on 1920. aastal loodud Tallinna fondibörs, mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. Kursse noteeris börsi noteerimiskomisjon, kuhu kuulusid pankade esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui Nõukogude Liit[6] okupeeris Eesti Vabariigi.
Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud väärtpaberituru seadus, millega sätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud investeerimisfondide seadus. 1994. aastaks oli pangandussfäär mõnevõrra korrastunud, mille käigus jäid püsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele ajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.[6]
1994. aastal asutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti kommertspanka, rahandusministeerium, Eesti Pank ja Hüvitusfond. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.[6] Börsi asutasid kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.[7] Aktsionäre oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit krooni. Võeti kasutusele börsiindeksi TALSE, mille algväärtus oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president Lennart Meri.[8]
Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka laenu, et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelanud. 29. augustil saavutas indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis sai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.[8]
2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse kontserni. Aprillis 2001 omandas kontsernis strateegilise osaluse Soome HEX kontsern. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava kontserni nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille haldaja oli Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.[6]
4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud OMHEX, millest sai uus HEX Tallinna emaettevõte. 2004. aastal võttis OMHEX-i kontsern kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama SAXESS-i kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX-i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX-i kontserni kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused Balti ühisturu tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börs panid aluse ühtsele Balti nimekirjale, Balti indeksile ja börsiinfo interneti leheküljele.[6]
26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, tõustes alates aasta algusest 18,9%. Samal aastal töötati finantsinspektsiooni ja Tallinna börsi eestvedamisel välja „Hea ühingujuhtimise tava”, mis andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.[8] 2007. aastal avati Baltimaades alternatiivturg First North ning ühtlustati Balti börside turupraktikad finantsinstrumentide turgude direktiiviga.[6]
2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.[8]
2008. aasta lõpus Eestit tabanud majanduskriis viis varjusurma kogu finantssektori. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord kinnisvarasektor.[8] Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui reaalmajanduse statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.[9] 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii Euroopa börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.[8]
Väärtpaberiturgude struktuur
Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju ja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ja alternatiivturuks.[10]
Reguleeritud turg
Põhinimekiri
Põhinimekiri on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.[3] Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses ja avalikustama teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses olema vähemalt 25% aktsiatest (free float) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.[10]
Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:[11]
- Arco Vara (sümbol ARC1T)
- Baltika (BLT1T)
- Ekspress Grupp (EEG1T)
- Harju Elekter (HAE1T)
- LHV Group (LHV1T)
- Merko Ehitus (MRK1T; varem MKO1T)
- Nordecon (NCN1T; varem Eesti Ehitus, T)
- Olympic Entertainment Group (OEG1T)
- PRFoods (PRF1T)
- Silvano Fashion Group (SFGAT; varem PTA Grupp, PTAAT)
- Skano Group (SKN1T; varem Viisnurk, VSN1T ja VNU1T)
- Tallink Grupp (TAL1T)
- Tallinna Kaubamaja Grupp (TKM1T)
- Tallinna Vesi (TVEAT)
Lisanimekiri
Lisanimekiri on mõeldud kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sinna pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu, samuti on leebemad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele börsiettevõtetega samad nõuded.[3]
Nasdaq Tallinna lisanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:[11]
- Pro Kapital Grupp (PKG1T)
- Trigon Property Development (TPD1T)
Võlakirjanimekiri
Võlakirjanimekirja on koondatud võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad erinevate tähtaegadega ettevõtete võlakirju ja hüpoteekobligatsioone.[10]
Nasdaq Tallinna võlakirjanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud kolm võlakirjaemissiooni:[11]
Fondinimekiri
Fondinimekiri koosneb investeerimisfondide osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.[10]
Nasdaq Tallinna fondinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud üks investeerimisfond:[12]
Alternatiivturg First North
Nasdaq First North on alternatiivturg (ehk reguleerimata turg), kus ettevõtetele ei seata kauplemiseks rangeid nõudeid ja ka teabe avalikustamise nõuded on madalamad.[3] Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi oma.[10] Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavaks.[3]
Nasdaq Tallinna alternatiivturul on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:[11]
- Linda Nektar (LINDA)
- Mainor Ülemiste (MAYB070018A)
Kauplemispäev
Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev.[13]
Aeg | Kauplemisfaas |
---|---|
09.00–10.00 | Kauplemiseelne periood |
10.00 | Avaoksjon |
10.00–15.55 | Kauplemisperiood |
15.55–16.00 | Sulgemisoksjoni eelperiood |
16.00 | Sulgemisoksjon |
16.00–16.30 | Kauplemisjärgne periood |
16.30–09.00 | Kauplemisväline periood |
Kauplemissüsteemid
Kauplemissüsteem INET on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.
Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.[14]
- INET Nordic ‒ elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
- Genium INET ‒ elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ja toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride sooritamiseks
Endisi börsiettevõtteid
Varem on Tallinna börsil olnud noteeritud muu hulgas järgmiste ettevõtete aktsiad:[viide?]
- Eesti Telekom (sümbol ETLAT)
- Eesti Ühispank
- Estiko
- Hansapank
- Järvevana (JRV1T)
- Kalev (KLV1T), hilisema nimega Luterma AS)
- Norma (NRM1T)
- Saku Õlletehas (SKU1T)
- Starman (SMN1T)
- Tallinna Farmaatsiatehas (TFA1T)
Vaata ka
- Tallinna fondibörs, aastal 1920 asutatud börs, Tallinna Väärtpaberibörsi kaudne eellane
- OMX Tallinn, lühendatult OMXT, varasema nimega TALSE, Tallinna börsiindeks
- Eesti Väärtpaberikeskus, varasema nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium
- HEX Tallinn
- OMHEX
- SAXESS
- NOREX
- OMX
- NASDAQ OMX Group
- Nasdaq, Inc.
Viited
- ↑ "Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "Ametlik kauplemisvaluuta". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Väärtpaberite noteerimine". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "Balti väärtpaberiturg". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "TALSE:IND". Bloombergi koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Ajalugu". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu". Eesti Väärtpaberikeskuse koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "Tallinna börs 20!". LHV Finantsportaal. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal". Eesti Väärtpaberikeskuse koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 "Balti turu struktuur". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 "Emitendid". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "Balti kaubeldavad fondid". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "Kauplemispäev". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 03.05.2017.
- ↑ "Kauplemismeetodid". Nasdaq Balticu koduleht. Vaadatud 04.05.2017.