CERN: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:CERN-Logo.svg|pisi|179x179px|CERNi logo]]
[[Pilt:CERN-Logo.svg|pisi|179x179px|CERNi logo]]
'''CERN''' (ka '''Cern''', akronüüm prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'') ehk '''Euroopa Tuumauuringute Keskus''' (inglise The European Organization for Nuclear Research) on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis haldab maailma suurimat [[osakestefüüsika]] [[labor]]it. CERN asutati 1954. aastal ja asub [[Genf|Genfi]] äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki<ref>{{Netiviide|Autor=International Relations. CERN|URL=http://international-relations.web.cern.ch/stakeholder-relations/member-state-relations|Pealkiri=Liiikmesriigid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.
'''CERN''' (ka '''Cern''', akronüüm prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'') ehk '''Euroopa Tuumauuringute Keskus''' (inglise The European Organization for Nuclear Research) on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis haldab maailma suurimat [[osakestefüüsika]] [[labor]]it. CERN asutati 1954. aastal ja asub [[Genf|Genfi]] äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki<ref>{{Netiviide|Autor=International Relations. CERN|URL=http://international-relations.web.cern.ch/stakeholder-relations/member-state-relations|Pealkiri=Liikmesriigid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.


CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötab 2015. aasta andmete järgi 2531 töötajat ning mis võõrustab 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://e-publishing.cern.ch/index.php/Annual_Report/article/view/274/232|Pealkiri=ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures.|Väljaanne=CERN Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901.|Aeg=june 2016|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>, lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://public-archive.web.cern.ch/public-archive/en/About/Global-en.html|Pealkiri=A global endeavour|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.
CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötab 2015. aasta andmete järgi 2531 töötajat ning mis võõrustab 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://e-publishing.cern.ch/index.php/Annual_Report/article/view/274/232|Pealkiri=ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures.|Väljaanne=CERN Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901.|Aeg=june 2016|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>, lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://public-archive.web.cern.ch/public-archive/en/About/Global-en.html|Pealkiri=A global endeavour|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.
10. rida: 10. rida:
CERNi asutamise ratifitseerisid 29. septembril 1954. aastal 12 Lääne-Euroopa riiki<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi asutamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.07.2017}}</ref>. Akronüüm CERN saadi algsest prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'' (Euroopa Tuumauuringute Nõukogu), mis oli 1952. aastal labori ehitamise jaoks kokkupandud nõukogu nimi. Akronüüm jäi samaks peale nõukogu laiali saatmist kuigi organisatsioon sai endale nimeks ''Organisation Européenne pour la Recherche Nucléaire'' ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi nimi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.
CERNi asutamise ratifitseerisid 29. septembril 1954. aastal 12 Lääne-Euroopa riiki<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi asutamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.07.2017}}</ref>. Akronüüm CERN saadi algsest prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'' (Euroopa Tuumauuringute Nõukogu), mis oli 1952. aastal labori ehitamise jaoks kokkupandud nõukogu nimi. Akronüüm jäi samaks peale nõukogu laiali saatmist kuigi organisatsioon sai endale nimeks ''Organisation Européenne pour la Recherche Nucléaire'' ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi nimi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.


CERNi esimene president oli Sir Benjamin Lockspeiser. Esimesek peasekretäriks oli Edoardo Amaldi, esimeseks peadirektoriks šveitsi füüsik [[Felix Bloch]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://cds.cern.ch/record/1730968|Pealkiri=People and things: Felix Bloch|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.
CERNi esimene president oli Sir Benjamin Lockspeiser. Esimeseks peasekretäriks oli Edoardo Amaldi, esimeseks peadirektoriks šveitsi füüsik [[Felix Bloch]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://cds.cern.ch/record/1730968|Pealkiri=People and things: Felix Bloch|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.


Algselt uuriti keskuse [[Aatomituum|aatomituumi]], kuid nüüdseks uuritakse seal [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikat]] keskendudes just [[Subatomaarsed osakesed|subatomaarsetele osakestele]]. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse niisiis '''Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks''' (''Laboratoire européen pour la physique des particules'').
Algselt uuriti keskuse [[Aatomituum|aatomituumi]], kuid nüüdseks uuritakse seal [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikat]] keskendudes just [[Subatomaarsed osakesed|subatomaarsetele osakestele]]. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse niisiis '''Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks''' (''Laboratoire européen pour la physique des particules'').
19. rida: 19. rida:
* 1995: Antivesiniku aatomite esmakordne loomine<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERN|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 1995: Antivesiniku aatomite esmakordne loomine<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERN|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2010: 38 antivesiniku aatomi eraldamine<ref>{{Netiviide|Autor=Thair Shaikh|URL=http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/11/18/switzerland.cern.antimatter/?hpt=Mid|Pealkiri=Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2010: 38 antivesiniku aatomi eraldamine<ref>{{Netiviide|Autor=Thair Shaikh|URL=http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/11/18/switzerland.cern.antimatter/?hpt=Mid|Pealkiri=Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2011: Antivesiniku aatomi hoidmine 15 minutilise ajaperioodi vältel<ref>{{Netiviide|Autor=Jonathan Amos|URL=http://www.bbc.com/news/science-environment-13666892|Pealkiri=Antimatter atoms are corralled even longer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2011: Antivesiniku aatomi hoidmine 15-minutilise ajaperioodi vältel<ref>{{Netiviide|Autor=Jonathan Amos|URL=http://www.bbc.com/news/science-environment-13666892|Pealkiri=Antimatter atoms are corralled even longer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2012: 125 GeV/c<sup>2</sup> suuruse massiga [[Bosonid|bosoni]] avastamine (arvatavasti [[Higgsi boson]])<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://press.cern/press-releases/2012/07/cern-experiments-observe-particle-consistent-long-sought-higgs-boson|Pealkiri=CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2012: 125 GeV/c<sup>2</sup> suuruse massiga [[Bosonid|bosoni]] avastamine (arvatavasti [[Higgsi boson]])<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://press.cern/press-releases/2012/07/cern-experiments-observe-particle-consistent-long-sought-higgs-boson|Pealkiri=CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
1984. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinnna]] said [[Carlo Rubbia]] ja [[Simon van der Meer]] töö eest, mille tulemuseks oli [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane [[Georges Charpak|George Charpak]] osakestedetektorite leituamise ning arendamise eest.
1984. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinnna]] said [[Carlo Rubbia]] ja [[Simon van der Meer]] töö eest, mille tulemuseks oli [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane [[Georges Charpak|George Charpak]] osakestedetektorite leituamise ning arendamise eest.
39. rida: 39. rida:
CERNis toimib kuue kiirendi ja ühe aeglusti võrgustik. Iga ahelas olev masin suurendab osakese kiirte energiat enne, kui need transporditakse katsetele või järgmise, suurema võimsusega kiirendi juurde. Tähtsamad hetkel aktiivsed masinad:
CERNis toimib kuue kiirendi ja ühe aeglusti võrgustik. Iga ahelas olev masin suurendab osakese kiirte energiat enne, kui need transporditakse katsetele või järgmise, suurema võimsusega kiirendi juurde. Tähtsamad hetkel aktiivsed masinad:
[[Pilt:Cern-accelerator-complex.svg|pisi|Kiirendikompleksi kaart]]
[[Pilt:Cern-accelerator-complex.svg|pisi|Kiirendikompleksi kaart]]
* Kaks lineaarkiirendit, mis genereerivad madala energiaga osakesi. LINAC 2 kiirendab prootoneid kuni 50 MeV, et sisestada neid prootoni sünkrotonradiatsiooniallika võimendisse (SSRL), ja LINAC 3 annab raskeid ioone kiirusel 4.2 MeV/u, et neid sisestada Madalenergiaga Ioonringi.
* Kaks lineaarkiirendit, mis genereerivad madala energiaga osakesi. LINAC 2 kiirendab prootoneid kuni 50 MeV, et sisestada neid prootoni sünkrotonradiatsiooniallika võimendisse (SSRL), ja LINAC 3 annab raskeid ioone kiirusel 4,2 MeV/u, et neid sisestada madalenergiaga ioonringi.


* Prootoni Sünkrotonradiatsiooniallikas suurendab lineaarkiirendite poolt genereeritud osakeste energiat, enne, kui need suunatakse teistele kiirenditele.
* Prootoni sünkrotonradiatsiooniallikas suurendab lineaarkiirendite poolt genereeritud osakeste energiat, enne, kui need suunatakse teistele kiirenditele.
* Madalenergiaga Ioonring kiirendab ioone, mis tulevad lineaarkiirendist, enne, kui need suunatakse prootoni sünkrotonradiatsiooniallikasse. See kiirendi telliti aastal 2005.
* Madalenergiaga Ioonring kiirendab ioone, mis tulevad lineaarkiirendist, enne, kui need suunatakse prootoni sünkrotonradiatsiooniallikasse. See kiirendi telliti aastal 2005.
* Antiprootonite Aeglusti, mis vähendab antiprootonite kiirust umbkaudu kümnele protsendile valguse kiirusest antiaine uurimiseks.
* Antiprootonite aeglusti, mis vähendab antiprootonite kiirust umbkaudu kümnele protsendile valguse kiirusest antiaine uurimiseks.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 20. mai 2017, kell 01:35

Fail:CERN-Logo.svg
CERNi logo

CERN (ka Cern, akronüüm prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus (inglise The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERN asutati 1954. aastal ja asub Genfi äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki[1].

CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötab 2015. aasta andmete järgi 2531 töötajat ning mis võõrustab 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti[2], lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest[3].

CERNi peamine eesmärk on hallata osakestekiirendit ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas peahoones paikneb suur andmetöötlusrajatis, mida kasutatakse peamiselt eksperimentidest saadud andemete hoiustamiseks ning analüüsimiseks. Teadlastel on sellele asutusel pidevalt vaja kaugjuurdepääsu, mille tõttu on labor ajalooliselt toiminud laivõrgu alase uurimistöö keskusena. CERN on samuti veebi sünnikohaks.

Ajalugu

CERNi liikmete muutumine aastatel 1954-1999

CERNi asutamise ratifitseerisid 29. septembril 1954. aastal 12 Lääne-Euroopa riiki[4]. Akronüüm CERN saadi algsest prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire (Euroopa Tuumauuringute Nõukogu), mis oli 1952. aastal labori ehitamise jaoks kokkupandud nõukogu nimi. Akronüüm jäi samaks peale nõukogu laiali saatmist kuigi organisatsioon sai endale nimeks Organisation Européenne pour la Recherche Nucléaire ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus[5].

CERNi esimene president oli Sir Benjamin Lockspeiser. Esimeseks peasekretäriks oli Edoardo Amaldi, esimeseks peadirektoriks šveitsi füüsik Felix Bloch[6].

Algselt uuriti keskuse aatomituumi, kuid nüüdseks uuritakse seal osakestefüüsikat keskendudes just subatomaarsetele osakestele. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse niisiis Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks (Laboratoire européen pour la physique des particules).

Teaduslikud avastused

1984. aasta Nobeli füüsikaauhinnna said Carlo Rubbia ja Simon van der Meer töö eest, mille tulemuseks oli W- ja Z-bosonite avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane George Charpak osakestedetektorite leituamise ning arendamise eest.

Arvutiteadused

Veeb sai alguse ENQUIRE'i nimelise CERNi projektina, mille algatajateks olid Tim Berners-Lee 1989. aastal ning Robert Cailliau 1990. aastal.[12] Arvutimehaanika Ühing austas mõlemat teadlast 1995. aastal nende Veebi arendustöö eest.

Hüpertekstil põhineva projekti eesmärgiks oli teadlaste vahelisele info jagamisele kaasa aitamine. Esimene veebileht käivitati 1991. aastal. 1993. aasta 30. aprillil kuulutas CERN Veebi kõigile tasuta kättesaadavaks. Kõige esimese veebilehe koopia on ikka veel World Wide Web Consortiumi veebilehel avalik kui ajalooline dokument.

Viimasel ajal on CERN olnud võrkandmetöötluse arenduskohaks.

Valgusest kiirema neutriino anomaalia

22. septembril 2011 andis OPERA kollaboratsioon teada, et on leitud 17 GeV muon neutriinot, mis saadeti 730 kilomeetrit (450 miili) CERNist, Genfi lähedalt Šveitsist Gran Sasso Rahvuslaboratooriumisse Itaalias. Neutriinod liikusid valgusest 2.48×10−5 korda kiiremini (umbkaudu 1 40000st), mõõtühik 6.0-sigma[13] olulisusega. Siiski, 23. veebruaril CERN avalikustas pressiteate, kus selgitati, et tulemused olid vigased ebakorrektselt ühendatud GPS-sünkronisatsioonikaabli tõttu. 2012. aasta märtsis teatas kollaboratsioon ICARUS, et mõõtmed tehakse uuesti nii OPERA kui ICARUSe poolt. Edasised katsed peale GPS-i pistiku parandamist näitasid kiirusmõõtmiste järjepidevust valguse kiirusega (või sellest veidi madalamal kiirusel) neljas katses Gran Sassos, koos OPERAga.

Osakeste kiirendid

Praegune kogum

CERNis toimib kuue kiirendi ja ühe aeglusti võrgustik. Iga ahelas olev masin suurendab osakese kiirte energiat enne, kui need transporditakse katsetele või järgmise, suurema võimsusega kiirendi juurde. Tähtsamad hetkel aktiivsed masinad:

Kiirendikompleksi kaart
  • Kaks lineaarkiirendit, mis genereerivad madala energiaga osakesi. LINAC 2 kiirendab prootoneid kuni 50 MeV, et sisestada neid prootoni sünkrotonradiatsiooniallika võimendisse (SSRL), ja LINAC 3 annab raskeid ioone kiirusel 4,2 MeV/u, et neid sisestada madalenergiaga ioonringi.
  • Prootoni sünkrotonradiatsiooniallikas suurendab lineaarkiirendite poolt genereeritud osakeste energiat, enne, kui need suunatakse teistele kiirenditele.
  • Madalenergiaga Ioonring kiirendab ioone, mis tulevad lineaarkiirendist, enne, kui need suunatakse prootoni sünkrotonradiatsiooniallikasse. See kiirendi telliti aastal 2005.
  • Antiprootonite aeglusti, mis vähendab antiprootonite kiirust umbkaudu kümnele protsendile valguse kiirusest antiaine uurimiseks.

Vaata ka

Viited

  1. International Relations. CERN. "Liikmesriigid". Vaadatud 07.04.2017.
  2. "ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures". CERN Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901. June 2016. Vaadatud 07.04.2017. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  3. "A global endeavour". Vaadatud 07.04.2017.
  4. "CERNi asutamine". Vaadatud 12.07.2017.
  5. "CERNi nimi". Vaadatud 12.04.2017.
  6. "People and things: Felix Bloch". Vaadatud 12.04.2017.
  7. "CERN".
  8. "CERN".
  9. Thair Shaikh. "Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough".
  10. Jonathan Amos. "Antimatter atoms are corralled even longer".
  11. "CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson".
  12. "The birth of the web".
  13. Adrian Cho (22. september 2011). "Neutrinos Travel Faster Than Light, According to One Experiment". SCIENCE NOW. Vaadatud 19. märts 2017.