Tallinna börs: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Atr72-600 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Atr72-600 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Nasdaq Tallinna börs''' (asutamisaegne nimi '''Tallinna Väärtpaberibörs''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[väärtpaberibörs]], mis on ainus reguleeritud [[väärtpaber]]ite [[järelturg]] [[Eesti]]s. [[Börs]] viib kokku [[raha]] paigutavad [[Investor|investorid]], [[Kapital|kapitali]] kaasata soovivad [[Ettevõte|ettevõtted]] ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/|Pealkiri=Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> Turu ametlik kauplemisvaluuta on [[euro]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/hinnasamm-ja/|Pealkiri=Ametlik kauplemisvaluuta|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
'''Nasdaq Tallinna börs''' (asutamisaegne nimi '''Tallinna Väärtpaberibörs''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[väärtpaberibörs]], mis on ainus reguleeritud [[väärtpaber]]ite [[järelturg]] [[Eesti]]s. [[Börs]] viib kokku [[raha]] paigutavad [[Investor|investorid]], [[Kapital|kapitali]] kaasata soovivad [[Ettevõte|ettevõtted]] ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/|Pealkiri=Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> Turu ametlik kauplemisvaluuta on [[euro]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/hinnasamm-ja/|Pealkiri=Ametlik kauplemisvaluuta|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>


Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse [[NASDAQ|Nasdaq]] gruppi, mis korraldab börside tegevust [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]], [[Leedu|Leedus]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Taani|Taanis]], [[Island|Islandil]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Tallinna börs kuulub [[Nasdaq OMX Riga|Riia]] ja [[NASDAQ OMX Vilniuse börs|Vilniuse]] börsiga ühise [[Balti väärtpaberiturg|NASDAQ Balti väärtpaberituru]] alla.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/noteerimine/|Pealkiri=Väärtpaberite noteerimine|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/|Pealkiri=Balti väärtpaberiturg|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse [[NASDAQ|Nasdaq-i]] kontserni, mis korraldab börside tegevust [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]], [[Leedu|Leedus]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Taani|Taanis]], [[Island|Islandil]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Tallinna börs kuulub [[Nasdaq OMX Riga|Riia]] ja [[NASDAQ OMX Vilniuse börs|Vilniuse]] börsiga ühise [[Balti väärtpaberiturg|NASDAQ Balti väärtpaberituru]] alla.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/noteerimine/|Pealkiri=Väärtpaberite noteerimine|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/|Pealkiri=Balti väärtpaberiturg|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>


Tallinna börsi üldindeks on [[OMX Tallinn]], millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud [[Aktsia|aktsiate]] hindade keskmist muutust võrreldes [[1996]]. aasta [[3. juuni]] tasemega (algväärtuseks oli 100 punkti).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bloomberg.com/quote/TALSE:IND|Pealkiri=TALSE:IND|Väljaanne=Bloomberg kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
Tallinna börsi üldindeks on [[OMX Tallinn]], millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud [[Aktsia|aktsiate]] hindade keskmist muutust [[3. juuni]] [[1996]]. aasta tasemega (algväärtus oli 100 punkti).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bloomberg.com/quote/TALSE:IND|Pealkiri=TALSE:IND|Väljaanne=Bloomberg kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
==Ajalugu==
==Ajalugu==


Tallinna börsi eelkäijaks on 1920. aastal loodud [[Tallinna fondibörs]], mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. [[Kurss|Kursse]] noteeris börsi [[noteerimiskomisjon]], kuhu kuulusid [[Pank|pankade]] esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui [[Nõukogude Liit]]<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/ajalugu/|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> okupeeris Eesti Vabariigi.
Tallinna börsi eelkäija on 1920. aastal loodud [[Tallinna fondibörs]], mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. [[Kurss|Kursse]] noteeris börsi [[noteerimiskomisjon]], kuhu kuulusid [[Pank|pankade]] esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui [[Nõukogude Liit]]<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/ajalugu/|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> okupeeris Eesti Vabariigi.


Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti riigi iseseisvuse taastamist]] 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisemateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud [[väärtpaberituru seadus]], mis sätestas turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud [[investeerimisfondide seadus]]. 1994. aastaks olid toimunud esimesed korrastumised pangandussfääris, mille käigus jäid ellu konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele impulsi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.<ref name=":2" />
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti riigi iseseisvuse taastamist]] 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud [[väärtpaberituru seadus]], millega sätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud [[investeerimisfondide seadus]]. 1994. aastaks oli pangandussfäär mõnevõrra korrastunud, mille käigus jäid püsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele ajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.<ref name=":2" />


1994. aastal käivitasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti [[Kommertspank|kommertspanka]], [[rahandusministeerium]], [[Eesti Pank]] ja [[Hüvitusfond]]. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.<ref name=":2" /> Börsi asutajaliikmed olid 10 kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja Rahandusministeerium igaüks võrdse osakaaluga. Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest|Pealkiri=Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> [[Aktsionär|Aktsionäre]] oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit [[Eesti kroon|krooni]]. Võeti kasutusele börsiindeksi [[TALSE]], mille algväärtuseks oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president [[Lennart Meri]].<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fp.lhv.ee/news/4988583?locale=et|Pealkiri=Tallinna börs 20!|Väljaanne=LHV Finantsportaal|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
1994. aastal asutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti [[Kommertspank|kommertspanka]], [[rahandusministeerium]], [[Eesti Pank]] ja [[Hüvitusfond]]. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.<ref name=":2" /> Börsi asutasid kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest|Pealkiri=Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> [[Aktsionär|Aktsionäre]] oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit [[Eesti kroon|krooni]]. Võeti kasutusele börsiindeksi [[TALSE]], mille algväärtus oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president [[Lennart Meri]].<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fp.lhv.ee/news/4988583?locale=et|Pealkiri=Tallinna börs 20!|Väljaanne=LHV Finantsportaal|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>


Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka [[Laen|laenu]], et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, polnud seadust, mis otseselt seda keelaks. 29. augustil saavutas TALSE indeks oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis oli aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal end virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.<ref name=":3" />
Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka [[Laen|laenu]], et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelanud. 29. augustil saavutas indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis sai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.<ref name=":3" />


2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse grupi. Aprillis 2001 omandas grupis strateegilise osaluse Soome [[HEX grupp]]. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupi nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille haldajaks oli Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.<ref name=":2" />
2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse kontserni. Aprillis 2001 omandas kontsernis strateegilise osaluse Soome [[HEX grupp|HEX kontsern]]. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava kontserni nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille haldaja oli Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.<ref name=":2" />


4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud [[OMHEX]], millest sai uus HEX Tallinna emaettevõte. 2004. aastal võttis OMHEX grupp kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama [[SAXESS]] kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX'i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX gruppi kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused [[Balti Väärtpaberiturg|Balti ühisturu]] tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börsid käivitasid ühtse Balti nimekirja, Balti indeksi ja börsiinfo interneti lehekülje.<ref name=":2" />
4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud [[OMHEX]], millest sai uus HEX Tallinna emaettevõte. 2004. aastal võttis OMHEX-i kontsern kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama [[SAXESS]]-i kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX-i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX-i kontserni kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused [[Balti Väärtpaberiturg|Balti ühisturu]] tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börs panid aluse ühtsele Balti nimekirjale, Balti indeksile ja börsiinfo interneti leheküljele.<ref name=":2" />


26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, tõustes alates aasta algusest 18,9%. Samal aastal töötati [[Finantsinspektsioon|finantsinspektsiooni]] ja Tallinna Börsi eestvedamisel välja „[[Hea ühingujuhtimise tava]]”, mis andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.<ref name=":3" /> 2007. aastal avati Baltimaades [[alternatiivturg]] "[[Nasdaq First North|First North]]" ning ühtlustati Balti börside turupraktikad [[Finantsinstrument|finantsinstrumentide]] turgude direktiiviga.<ref name=":2" />
26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, tõustes alates aasta algusest 18,9%. Samal aastal töötati [[Finantsinspektsioon|finantsinspektsiooni]] ja Tallinna börsi eestvedamisel välja „[[Hea ühingujuhtimise tava]]”, mis andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.<ref name=":3" /> 2007. aastal avati Baltimaades [[alternatiivturg]] [[Nasdaq First North|First North]] ning ühtlustati Balti börside turupraktikad [[Finantsinstrument|finantsinstrumentide]] turgude direktiiviga.<ref name=":2" />


2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] börsigrupiga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.<ref name=":3" />
2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] börsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.<ref name=":3" />


2008. aasta lõpus Eestit tabanud [[majanduskriis]] viis varjusurma kogu [[Finantssektor|finantssektori]]. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord [[kinnisvarasektor]].<ref name=":3" /> Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui [[Reaalmajandus|reaalmajanduse]] statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/uudiskiri/eesti-vaartpaberiturg-2008-aastal/|Pealkiri=Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii [[Euroopa]] börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.<ref name=":3" />
2008. aasta lõpus Eestit tabanud [[majanduskriis]] viis varjusurma kogu [[Finantssektor|finantssektori]]. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord [[kinnisvarasektor]].<ref name=":3" /> Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui [[Reaalmajandus|reaalmajanduse]] statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/uudiskiri/eesti-vaartpaberiturg-2008-aastal/|Pealkiri=Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii [[Euroopa]] börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.<ref name=":3" />


==Väärtpaberiturgude struktuur==
==Väärtpaberiturgude struktuur==
Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju, ühiseid indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ning alternatiivturuks.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/balti-turu-struktuur-4/|Pealkiri=Balti turu struktuur|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju ja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ja alternatiivturuks.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/balti-turu-struktuur-4/|Pealkiri=Balti turu struktuur|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>


=== Reguleeritud turg ===
=== Reguleeritud turg ===
31. rida: 31. rida:
====Põhinimekiri====
====Põhinimekiri====


[[Põhinimekiri]] on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.<ref name=":1" /> Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt 3 aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses, avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest ([[free float]]) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.<ref name=":4" />
[[Põhinimekiri]] on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.<ref name=":1" /> Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses ja avalikustama teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses olema vähemalt 25% aktsiatest ([[free float|''free float'']]) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.<ref name=":4" />


Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=issuers|Pealkiri=Emitendid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=issuers|Pealkiri=Emitendid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
52. rida: 52. rida:
====Lisanimekiri====
====Lisanimekiri====


[[Lisanimekiri]] on mõeldud kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sellele pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu, samuti on madalamad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele börsiettevõtetega samad nõuded.<ref name=":1" />
[[Lisanimekiri]] on mõeldud kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sinna pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu, samuti on leebemad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele börsiettevõtetega samad nõuded.<ref name=":1" />


Nasdaq Tallinna lisanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:<ref name=":5" />
Nasdaq Tallinna lisanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:<ref name=":5" />
59. rida: 59. rida:


====Võlakirjanimekiri====
====Võlakirjanimekiri====
[[Võlakirjade nimekiri|Võlakirjade nimekirja]] on koondatud võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad erinevate tähtaegadega ettevõtete [[Võlakiri|võlakirju]] ja [[Hüpoteekobligatsioon|hüpoteekobligatsioone]].<ref name=":4" />
[[Võlakirjade nimekiri|Võlakirjanimekirja]] on koondatud võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad erinevate tähtaegadega ettevõtete [[Võlakiri|võlakirju]] ja [[Hüpoteekobligatsioon|hüpoteekobligatsioone]].<ref name=":4" />


Nasdaq Tallinna võlakirjanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud kolm võlakirjaemissiooni:<ref name=":5" />
Nasdaq Tallinna võlakirjanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud kolm võlakirjaemissiooni:<ref name=":5" />
74. rida: 74. rida:
===Alternatiivturg First North===
===Alternatiivturg First North===


[[Nasdaq First North]] on [[alternatiivturg]] (ehk reguleerimata turg), kus ettevõtetele ei seata kauplemiseks rangeid nõudeid ja ka teabe avalikustamise osas on nõuded madalamad.<ref name=":1" /> Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi reglementi.<ref name=":4" /> Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavateks.<ref name=":1" />
[[Nasdaq First North]] on [[alternatiivturg]] (ehk reguleerimata turg), kus ettevõtetele ei seata kauplemiseks rangeid nõudeid ja ka teabe avalikustamise nõuded on madalamad.<ref name=":1" /> Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi oma.<ref name=":4" /> Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavaks.<ref name=":1" />


Nasdaq Tallinna alternatiivturul on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:<ref name=":5" />
Nasdaq Tallinna alternatiivturul on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:<ref name=":5" />
81. rida: 81. rida:


==Kauplemispäev==
==Kauplemispäev==
Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev:<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemispaev-2/|Pealkiri=Kauplemispäev|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemispaev-2/|Pealkiri=Kauplemispäev|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|-
|-
101. rida: 101. rida:
|}
|}


== Kauplemise süsteemid ==
== Kauplemissüsteemid ==
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.


Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=04.05.2017}}</ref>
Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=04.05.2017}}</ref>
* [[INET Nordic]] - elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
* [[INET Nordic]] elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
* [[Genium INET]] - elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ning toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride läbiviimiseks
* [[Genium INET]]  elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ning toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride läbiviimiseks


==Endisi börsiettevõtteid==
==Endisi börsiettevõtteid==
126. rida: 126. rida:
*[[Tallinna fondibörs]], aastal 1920 asutatud börs, Tallinna Väärtpaberibörsi kaudne eellane
*[[Tallinna fondibörs]], aastal 1920 asutatud börs, Tallinna Väärtpaberibörsi kaudne eellane
*[[OMX Tallinn]], lühendatult '''OMXT''', varasema nimega '''TALSE''', Tallinna börsiindeks
*[[OMX Tallinn]], lühendatult '''OMXT''', varasema nimega '''TALSE''', Tallinna börsiindeks
*[[Eesti Väärtpaberikeskus]], algselt Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium
*[[Eesti Väärtpaberikeskus]], varasema nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium
*[[HEX Tallinn]]
*[[HEX Tallinn]]
*[[OMHEX]]
*[[OMHEX]]

Redaktsioon: 18. mai 2017, kell 12:34

Nasdaq Tallinna börs (asutamisaegne nimi Tallinna Väärtpaberibörs) on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.[1] Turu ametlik kauplemisvaluuta on euro.[2]

Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse Nasdaq-i kontserni, mis korraldab börside tegevust Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Islandil ja USA-s. Tallinna börs kuulub Riia ja Vilniuse börsiga ühise NASDAQ Balti väärtpaberituru alla.[3][4]

Tallinna börsi üldindeks on OMX Tallinn, millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud aktsiate hindade keskmist muutust 3. juuni 1996. aasta tasemega (algväärtus oli 100 punkti).[5]

Ajalugu

Tallinna börsi eelkäija on 1920. aastal loodud Tallinna fondibörs, mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. Kursse noteeris börsi noteerimiskomisjon, kuhu kuulusid pankade esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui Nõukogude Liit[6] okupeeris Eesti Vabariigi.

Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud väärtpaberituru seadus, millega sätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud investeerimisfondide seadus. 1994. aastaks oli pangandussfäär mõnevõrra korrastunud, mille käigus jäid püsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele ajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.[6]

1994. aastal asutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti kommertspanka, rahandusministeerium, Eesti Pank ja Hüvitusfond. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.[6] Börsi asutasid kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja rahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.[7] Aktsionäre oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit krooni. Võeti kasutusele börsiindeksi TALSE, mille algväärtus oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president Lennart Meri.[8]

Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka laenu, et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelanud. 29. augustil saavutas indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis sai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.[8]

2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse kontserni. Aprillis 2001 omandas kontsernis strateegilise osaluse Soome HEX kontsern. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava kontserni nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille haldaja oli Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.[6]

4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud OMHEX, millest sai uus HEX Tallinna emaettevõte. 2004. aastal võttis OMHEX-i kontsern kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama SAXESS-i kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX-i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX-i kontserni kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused Balti ühisturu tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börs panid aluse ühtsele Balti nimekirjale, Balti indeksile ja börsiinfo interneti leheküljele.[6]

26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, tõustes alates aasta algusest 18,9%. Samal aastal töötati finantsinspektsiooni ja Tallinna börsi eestvedamisel välja „Hea ühingujuhtimise tava”, mis andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.[8] 2007. aastal avati Baltimaades alternatiivturg First North ning ühtlustati Balti börside turupraktikad finantsinstrumentide turgude direktiiviga.[6]

2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.[8]

2008. aasta lõpus Eestit tabanud majanduskriis viis varjusurma kogu finantssektori. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord kinnisvarasektor.[8] Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui reaalmajanduse statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.[9] 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii Euroopa börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.[8]

Väärtpaberiturgude struktuur

Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju ja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ja alternatiivturuks.[10]

Reguleeritud turg

Põhinimekiri

Põhinimekiri on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.[3] Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses ja avalikustama teavet rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses olema vähemalt 25% aktsiatest (free float) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.[10]

Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:[11]

Lisanimekiri

Lisanimekiri on mõeldud kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sinna pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu, samuti on leebemad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele börsiettevõtetega samad nõuded.[3]

Nasdaq Tallinna lisanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:[11]

Võlakirjanimekiri

Võlakirjanimekirja on koondatud võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad erinevate tähtaegadega ettevõtete võlakirju ja hüpoteekobligatsioone.[10]

Nasdaq Tallinna võlakirjanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud kolm võlakirjaemissiooni:[11]

Fondinimekiri

Fondinimekiri koosneb investeerimisfondide osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.[10]

Nasdaq Tallinna fondinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud üks investeerimisfond:[12]

Alternatiivturg First North

Nasdaq First North on alternatiivturg (ehk reguleerimata turg), kus ettevõtetele ei seata kauplemiseks rangeid nõudeid ja ka teabe avalikustamise nõuded on madalamad.[3] Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi oma.[10] Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavaks.[3]

Nasdaq Tallinna alternatiivturul on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:[11]

Kauplemispäev

Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev.[13]

Aeg Kauplemisfaas
09.00–10.00 Kauplemiseelne periood
10.00 Avaoksjon
10.00–15.55 Kauplemisperiood
15.55–16.00 Sulgemisoksjoni eelperiood
16.00 Sulgemisoksjon
16.00–16.30 Kauplemisjärgne periood
16.30–09.00 Kauplemisväline periood

Kauplemissüsteemid

Kauplemissüsteem INET on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.

Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.[14]

  • INET Nordic ‒ elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
  • Genium INET ‒ elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ning toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride läbiviimiseks

Endisi börsiettevõtteid

Varem on Tallinna börsil olnud noteeritud muu hulgas järgmiste ettevõtete aktsiad:[viide?]

Vaata ka

Viited

  1. "Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  2. "Ametlik kauplemisvaluuta". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Väärtpaberite noteerimine". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  4. "Balti väärtpaberiturg". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  5. "TALSE:IND". Bloomberg kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Ajalugu". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  7. "Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu". Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "Tallinna börs 20!". LHV Finantsportaal. Vaadatud 03.05.2017.
  9. "Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal". Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 "Balti turu struktuur". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "Emitendid". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  12. "Balti kaubeldavad fondid". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  13. "Kauplemispäev". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  14. "Kauplemismeetodid". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 04.05.2017.