Viljatusravi

  Teksti allikas:

Viljatusravist

Viljatusravi protseduur viljakuskliinikus Fertility Clinic Nordic.

Lapseootus ja vanemaks olemine on võrratu etapp elus. Rasestumine tundub selle perioodi lihtsa ja lõbusa osana. Paraku pole see sugugi nii loomulik ja valutu – keskmiselt iga kuues paar vajab abi ja suunamist viljakuskliinikust. Eestis on viljatusravi mugav ja pereloomet toetav. Siin on lubatud nii sperma- kui ka munarakudoonorlus ning erinevad IVF-protseduurid. Ka puuduvad piirangud viljatusravi soovivatele inimestele – last võivad soovida nii abielus kui ka kooselavad paarid ning ka üksikud inimesed ja samasoolised paarid. Haigekassa kompenseerib kuni 41 aastaste naiste viljatusravi. Teistes riikides on viljatusravi reguleeritud erinevalt. Seadusandluses määrab rolli nii iga riigi usuline ja kultuuriline taust kui ka kartus ebaloomulike suhete kujunemiseks doonorite, vanemate ja laste vahel.

Üldiselt on naisele antud võime rasestuda iga kuu, kuid loodus pole nii helde ja reguleerib inimeste viljakust omasoodu. Seetõttu on kahjuks vähesed naised võimelised „käigu pealt“ rasestuma. Leidub mitmesuguseid põhjuseid, miks loomulikul teel rasestumine on raskendatud. Olukorras, kus enam tavapärasest kehavälisest viljastamisest abi pole, saab kaaluda doonorrakkude kasutamist. Näiteks on see oluline naistele, kellel esineb varane menopaus (enne 40ndat eluaastat) või kelle viljakus on vähenenud vähi ja kiiritusravi tõttu.

Viljatusravi doonormunarakkudega

Soovides rasestuda doonormunarakkudega, võib leida doonori oma tutvusringkonnast (näiteks sugulane, sõber) või eelistada anonüümset munarakudoonorit. Viimased on Eestis vaimselt ja füüsiliselt terved naised vanuses 18-35 aastat. Anonüümse doonori valikul on munarakkude loovutajast teada rahvus, nahavärv, haridus, perekonnaseis, laste arv, pikkus, kaal, juukse- ja silmavärv. Anonüümne doonorlus tähendab, et Eestis pole 18 aastaseks saanud lapsel võimalik geneetilise vanemaga kontakti saada. Samuti ei saa doonor teada, kas ja kui palju lapsi on tema rakkudest sündinud. Jääb vanemate otsustada, kas ja millal nad lapsele doonor-munarakkude kasutamisest räägivad.

Statistika [1]

(2016 Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti kodulehtedelt)

Lapsevanemate vanusjaotus on sarnane sajanditagusele – enim on esmakordseid emasid 25-29 aastaste naiste hulgas, isad on mõnevõrra vanemad. Sündimuse puhul on sajandi jooksul kõige suurem muutus see, et tänapäeval sünnib üle poolte lastest väljaspool abielu (nt 1992. aastal vaid 10%). Alates 2014. aastast hakkas sündide arv kasvama, kuid iive on endiselt negatiivne. Keskmiselt sündis 2015. aastal naise kohta 1,58 last, rahvastiku taastootmiseks oleks vaja vähemalt 2,1 last naise kohta.

2015. aastal teostati Eestis 2834 viljatusravi tsüklit – siirdati 4467 embrüot või viljastatud munarakku (sügooti), paraku pole veel kättesaadav käesoleva aasta statistika, sh siirdamistest tekkinud raseduste arv. Loomaks aga ettekujutust IVFi edukusest, võib võrdluseks tuua 2014. aasta tulemused: teostatud 2885 tsüklist lõppes kliinilise rasedusega 675 tsüklit ehk 23%. Kõige sagedamini kasutavad viljatusravi 34-aastased ja nooremad naised, kuid tõusnud on ka viljatusravi tsüklite arv 40- ja 41+-vanuste naiste hulgas.

Enim siirdatakse ühe tsükli käigus kaks embrüot, kuigi võrreldes varasemaga on nii kahe kui kolme embrüo siirdamine vähenenud ja ühe embrüo siirdamine kasvanud enam kui viiendiku võrra. Kõige enam kasutatakse kehavälise viljastamise protseduuridest ICSI-t ehk spermi sisestamist otse munarakku (41%).

2015. aastal registreeriti Eesti Meditsiinilises Sünniregistris 14 051 elussündi, neist 380 ehk 2,7% olid sündinud kehavälise viljastamise tulemusel.

Eestis asuvad viljatusravi kliinikud:

• Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskus http://www.itk.ee/kliinikud/naistekliinik/naistekliinikust/viljatusravikeskus
• Fertility Clinic Nordic http://www.fertilityclinicnordic.com/

Lisainfo

• Viljatusravi veebilehelt https://www.viljakus.ee
• Viljatusravi teejuhis http://media.voog.com/0000/0040/4661/files/20170105%20FERTILITY%20Planner.pdf. (rasestumise põhitõdedest, viljakuse müütidest, viljatusravist ja selle edukusest ja ka viljatusprobleemiga toimetulemisest)
• Viljatusravi saavate paaride pingega toimetulekuks infovoldik: http://media.voog.com/0000/0040/4661/files/20170110%20FINAL%20-%20Managing%20the%20stress%20of%20infertility.pdf. (viljatusest teadasaamisest, emotsionaalsest tervisest, suhetest partneri ja perega)

Seadusandlus

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/1048155