Kirpvähilised: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
Resümee puudub
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
[[Pilt:Amphipodredkils.jpg|pisi|Kirpvähiline]]
 
Ehituselt sarnanevad kirpvähilised paljus [[kakandilised|kakandilistega]], kuid kakandiliste keha on lamenenud selja-kõhu suunas, kirpvähilised on aga lamenenud külgedelt,<ref name="Loomade elu" /> ja kumerdunud nii, et keha on C-kujuline,<ref name="Graig" /> mistõttu nad meenutavad väliskujult [[krevett]]e.<ref name="Barnes" />
 
Kirpvähilistel on 13 segmendist koosnev keha, mille saab jagada peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Sarnaselt [[kakandilised|kakandilistega]] on neil pea ja esimene rindmikusegment kokku kasvanud. [[Silm]]ad on varretud ja asetsevad pea külgedel. Neil on hästi arenenud esimene ja teine paar [[antennid|antenne]].
 
Kõigi seitsme vaba rindmikusegmendi jäsemed erinevad omavahel ehituselt.<ref name="Loomade elu" /> Eri tüüpi jalgade olemasolust tuleneb ka seltsi nimetus ''Amphipoda''. Neil on kaks paari küünisetaolisi lõugkobijaid, mida kasutatakse haaramiseks, ja viis paari jalgu, mida kasutatakse roomamiseks, hüppamiseks ja kaevumiseks.<ref name="Graig" /> Esimesel kahel jalapaaril on tõelisi [[sõrg]]u harva, enamasti on neil [[ebasõrad]]. Mõnikord võib ka olla, et need ei ole üldse haardejalgade tüüpi. Viiest tagumisest jalapaarist on kahel esimesel [[küünis]]ed pööratud tahapoole, kolmel viimasel aga ettepoole.<ref name="Loomade elu" />
 
Kirpvähiliste kehakatted on tavaliselt siledad, kuid tihti on neil ka mitmesuguseid andureid, hambakesi ja ogasid, mis on ilmselt kaitseotstarbelised.
 
Suur osa amfipoode on läbipaistvad, pruunid või hallid, kuid leidub ka liike, mis on punased, rohelised või rohekassinised.<ref name="Ruppert" /> [[Baikali järv]]es on palju Baikalile [[endeem]]seid liike, mille hulgas leidub erandlikult palju kirjuid ja värvilisi kirpvähilisi.<ref name="Loomade elu" />
 
===Suurus===
Enamiku kirpvähilisiste pikkus on 5–15 mm, kuid on ka vaid 1 mm suurusi liike ning suurim on 28 cm pikkune. See suurim, veel kindlaks tegemata liik, on teada [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] 5300 m sügavusel tehtud fotode pealt.<ref name="Ruppert" />
 
===Paljunemine===
Kirpvähilised on lahksugulised ja esineb suguline [[dimorfism]]: isased on suuremad kui emased.<ref name="Ruppert" /> Sageli on isaste [[tundlad]] emaste omadest suuremad ning rohkemate [[meeleelund]]itega, samuti on tihti suuremad isaste eesmiste rindmikujalgade [[ebasõrad]]. [[Viljastumine]] on kehaväline ja paaritumine kestab harilikult mitu päeva.<ref name="Loomade elu" /> Isaseid meelitab emaste eritatav [[feromoonid|feromoon]], mida nad tajuvad oma esimestel [[antennid]]el olevate [[retseptor]]ite abil.<ref name="Barnes" /> Isased kinnituvad emase seljale, hoides oma [[ebasõrad|ebasõrgadega]] kinni partneri esimese vaba rindmikusegmendi eesservast ja viienda vaba rindmikusegmendi tagaservast. Niimoodi ujuvad nad koos, kuni emane kestub.<ref name="Loomade elu" /> Tegelik sperma ülekanne toimub kiiresti. Seemnevedelik eritatakse emase haudepauna.<ref name="Barnes" /> Mõne tunni jooksul pärast seda munetakse haudepauna munad, mis sealsamas viljastuvad.<ref name="Loomade elu" />
 
Arenemine on otsene, nii et vastkoorunud näevad välja samasugused nagu nende vanemad.<ref name="Graig" /> Noored kirpvähilised lahkuvad ema haudepaunast tavaliselt 20-3020–30 päeva möödudes koorumisest, olenevalt veetemperatuurist. Püsivalt madala temperatuuriga vees elutseval liigil võib [[inkubatsiooniperiood]] kesta ka mitu kuud. Mõnede liikide puhul võib veetemperatuurist oleneda ka järglaste sugu.<ref name="Loomade elu" />
 
Magevees on munetavate munade arv tavaliselt 15–50, mereveeliikidel võib see olla 2–750 ning aastas võib olla rohkem kui üks [[haue]].<ref name="Barnes" />
 
Kirpvähiliste [[eluiga]] on üldiselt umbes üks aasta. Mõne liigi puhul võivad täiskasvanud isendid üle talve elada ja esimesed munad tulevad veebruaris. Sel juhul talvituv [[põlvkond (bioloogia)|põlvkond]] sureb kevadel või varasuvel ning uus põlvkond saab järglasi hilissuvel või varasügisel.<ref name="Barnes" />
 
===Liikumine===
*rindmikujalgu kasutades roomata veekogu põhjal ja ronida veetaimedel
*eesmiste tagakehajalgade abil ujuda
*tagumiste tagakehajalgade abil end substraadist ära tõugates hüpata<ref name="Loomade elu" />
 
Tavaliselt ujuvad kirpvähilised selg ülespoole, kuid väga madalas kaldavees ja veevaestes ojades ujuvad nad küljeli. Sageli võivad nad ka veekogude põhjal küliliasendis lebada.<ref name="Loomade elu" />
 
Vaid [[vaalaväivlased|vaalaväivlastel (''Cyamnidae'')]], [[mereimetajad|mereimetajate]] [[ektoparasiit]]idel, kes elavad [[vaalalised|vaalalistele]] kinnitudes, ei esine vabaltujuvaid arengujärke. Ühelt [[peremeesorganism|peremeesloomalt]] teisele levivad nad ilmselt paaritumise ajal ja noorvaalade puhul toimub nakatumine sündimisel või piima imemisel.<ref name="Loomade elu" />
 
==Klassifikatsioon==
Umbes 7000 kirjeldatud kirpvähiliste liiki on jagatud 155 [[perekond (bioloogia)|perekonda]].<ref name="awi" /> Perekonnad jagunevad 3 (4) alamseltsi vahel: ''[[Gammaridea]]'', ''[[Caprellidea]]'', ''[[Hyperiidea]]'' (ja ''[[Ingolfiellidea]]''). Alamseltsi ''[[Gammaridea]]'' kuulub 5500 liigiga suur enamik kirpvähilisi, sealhulgas ka kõik magevee- ja maismaaliigid. 2 perekonna ja umbes 40 liigiga alamseltsi ''[[Ingolfiellidea]]'' käsitletakse sageli omaette rühma asemel osana ''[[Gammaridea]]'' alamseltsist.<ref name="Barnes" /> Eestis on 20 liiki kirpvähilisi, neist 16 liiki [[rannikumeri|rannikuvetes]] ja 4 [[magevesi|mageveekogudes]].
 
[[Pilt:Melita_palmata_(male).jpg|thumb|Melita palmata]]
*''Gammarus lacustris'' – [[järve kirpvähk]]
*''Pallasea quadrispinosa'' – [[neljaogane pallasea]]
*''[[Gmelinoides fasciatus]]''<ref name="zbi" />
 
==Ökoloogia==
Kirpvähilised on väga laialdaselt levinud ja kõige rohkem leidub neid meredes. Liigirikka seltsina asustavad nad merekeskkonnas kõiki sügavusvöötmeid ning elavad nii merepõhjal kui [[pelagiaal|veemassiivis]]. Magevetes leidub neid vähem ning maismaal peaaegu üldse mitte.<ref name="Loomade elu" /> Need vähesed maismaa ja poolmaismaa liigid kuuluvad kõik ühte ''Gammaridea'' perekonda [[liivahüpiklased]] (''Talitridae'').<ref name="Ruppert" /> Nad veedavad maismaal küll suurema osa oma elust, kuid ainult liivastel rannaribadel ja mujal mere vahetus läheduses, kus on merega tihedasti seotud.<ref name="Loomade elu" /> Neil on endiselt alles [[lõpused]], mistõttu neil on tarvis niisket õhku.<ref name="Holsinger" />
 
Enamik kirpvähilisi elab veekogu põhjas, kas väikestes kaevatud urgudes, mudas või [[detriit|detriidi]] keskel.<ref name="Graig" /> Alamseltsi ''[[Hyperiidae]]'' liigid on enamasti [[pelagos|pelaagilised]]. Mageveeliigid võivad elada kõdunevate lehtede keskel.<ref name="Loomade elu" /> Ookeanis elutsevad vormid võivad terve elu veeta veemassiivides koos sültja [[zooplankton]]iga, nagu [[meduus]]id, [[kammloomad]] ja [[meritünnikud]].<ref name="Graig" />
Kirpvähilised võivad olla [[herbivoor]]id, [[karnivoor]]id või [[raipesööjad]], suurem osa on [[omnivoor]]sed [[detritofaag]]id või [[kiskja]]d. Loomsete ja taimsete jäänuste korjamiseks kasutatakse kas lõugjalgu või [[antennid|antenne]]. Mitmed liigid on ka [[hõljum]]ist toitujaid. Mõni neist tekitab spetsiaalselt toidu suhu suunamise eesmärgil veeviru, kuid enamik siiski kasutavad ära respiratoorset veevoolu. Kõik perekonnad alamseltsist ''[[Hyperiidea]]'', paljud alamseltsist ''[[Caprellidea]]'' ja kaks perekonda alamseltsist ''[[Gammaridea]]'' on kiskjalikud ja paljud teisedki püüavad [[detriit|detriidse toidu]] kõrval ka väiksemaid loomi.<ref name="Ruppert" />
 
Päevane toidutarve võib noorloomadel ulatuda 100% kehamassist ja täiskasvanud isenditel on see kuni 60%.<ref name="Holsinger" />
 
[[Parasitism]] on võrreldes lähedaste loomarühmadega vähe levinud, leidub mõningaid kalade [[ektoparasiit]]e.<ref name="Ruppert" /> Tõeline parasiit on ainult perekond [[vaalaväivlased]] (''Cyamidae'').<ref name="Loomade elu" /> Erinevalt teistest kirpvähilistest on nad lamenenud kõhu–seljasuunaliselt, nagu kakandilised, ning nende jalad on kohandunud peremehe külge kinnitumiseks. Nad närivad vaala nahka, kuid on ka võimalik, et nad söövad vaala nahale kogunevaid ainurakseid [[ränivetikad|ränivetikaid]] ja purdmaterjali.<ref name="Barnes" />
 
Kirpvähiliste ökoloogiline tähtsus seisneb kõdunevate loomade lagundamises, samuti on nad eelistatud toiduobjektideks paljudele kaladele. Neil on oluline koht ka mitmete kaubanduslikult püütavate loomade [[toitumisahel|toiduahelas]].<ref name="Graig" />
 
==Fossiilid==
[[vähilaadsed|Koorikloomade]] fossiilileiud on väga ebaühtlased ja kirpvähiliste [[kivistis]]i peaaegu ei olegi. Vähesed, mis on leitud, pärinevad [[Kambrium]]i [[ajastu (geoloogia)|ajastust]]. On leitud, et alamselts ''[[Gammaridea]]'' on kõige primitiivsem ning teised alamseltsid on rohkem [[spetsialiseerumine|spetsialiseerunud]] nii kehakujult, käitumiselt kui ka ökoloogiliste suhete poolest.<ref name="Graig" />
 
==Ohustatus==
Ühegi kirpvähilise kohta ei ole teada, et see oleks [[ohustatud liik|ohustatud]] või [[väljasuremine|välja surnud]] ning ükski ei ole [[IUCN]]-i [[IUCNi punane nimistu|nimekirjas]]. Ohus võivad olla vaid need [[ektoparasiit]]sed liigid, millel on liigispetsiifiline suhe mõne ohustatud [[mereimetajad|mereimetajaga]].<ref name="Graig" />
 
==Viited==
{{Viitedviited|allikad=
<ref name="Loomade elu">A. Järvekülg. 1982. Loomade elu, 2. köide, selgrootud II; Valgus</ref>
<ref name="Ruppert">Edward E. Ruppert, Richard S. Fox, Robert D. Barnes. 2004. Invertebrate zoology; 7-ed. Thomson Learning</ref>
76 060

muudatust

Navigeerimismenüü