Olustvere raamatukogu

  Teksti allikas: http://eestielu.delfi.ee/viljandimaa/elu/olustvere-raamatukogu-90?id=67038212

Olustvere raamatukogu on ühinenud rahva- ja kooliraamatukogu Suure-Jaani vallas Olustveres

Aadress: Müüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald, Viljandimaa

Ajalugu

Olustvere külaraamatukogu on asutatud 1922-1923 aastal. Raamatukogu asus Reegoldi koolimajas. Raamatuid korjati inimeste käest kokku. Raamatukogu asutajad olid Aleksander Kippel, Marta Vist, Jaan Taevere. Raamatukogu asus Reegoldi koolimajas 1935.aastani.Sealt viidi edasi Olustvere rahvamajja. Sõja ajal sakslased hävitasid ja lõhkusid ära palju raamatuid. Teemeister Arnold Tagon viis kapitäie raamatuid koju, et sakslased ei saaks kõiki hävitada.1951.aastal asutati raamatukogu juurde kirjandusring, oli olemas rändraamatukogu.

Lugejaid teenindati kirjanduse kojukandmisega. Oli olemas lugejate aktiiv, kes pidas nõupidamisi sel ajal aktuaalsetel probleemidel nagu viljavarumisperioodi läbiviimise abistamine kolhoosides, kütte kohaleveo aktsioon, valmistati heinatööde graafikuid. 1957.a oli raamatukogus alfabeetiline – ja süstemaatiline kataloog.1961.a. viidi külanõukogu Olustverest Tääksi ja raamatukogu sai endised külanõukogu ruumid. Kasutada oli 2 tuba 39 m2.1963.a.moodustati raamatukogu nõukogu 5 liikmega. 1964.a.võeti Paala 8 kl. kooli raamatukogu eksemplarid arvele Olustvere raamatukogus. Organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Raamatukogu teeninduspiirkonna alla kuulus Olustvere sovhoostehnikum, Paala kolhoos, Paksu küla, Olustvere raudteejaam. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek.1966. a. tuli tööle Laine Leinamäe, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurhariduskooli raamatukogunduse osakonna. Noore ja energilise töötaja eestvõtmisel korraldati arvukalt raamatuarutelusid, kohtumisi kirjanikega, lastele muinasjututunde, viktoriine, bibliograafilisi ülevaateid. Suured muutused raamatukogu elus said teoks 1991.a.kui ühinesid Olustvere sovhoostehnikumi raamatukogu ja külaraamatukogu. Raamatukogu asukohaks sai Olustvere lossi teine korrus nelja ruumiga, millest kaks olid lugejate kasutada. Sellest ajast alates töötab ühise katuse all kaks erinevat raamatukogu tüüpi: kooliraamatukogu – ja rahvaraamatukogu. 1994.a. detsembris kolis raamatukogu lossist koolimajja. Lossis asus raamatukogu 32 aastat.1998.a. oli suurte muudatuste aasta. Raamatukogu juhataja tegi projektitaotluse Avatud Eesti Fondile Avaliku internetipunkti loomiseks. Saime raha ja arvutid. Osteti raamatukoguprogramm KIRJASTO 3000. Sisestati kogu raamatuvara ja lugejad ning algas elektrooniline laenutamine. Kasutada on 120 m2. 2004.a. kasutusel raamatukoguprogramm Riks, mis võimaldab sisestada nii õpikuid kui muud kirjandust ja neid laenutada.

Teadaolevalt hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919/1920 õ/a. lõpul kui Reegoldi koolis korraldati laste pidu, mille sissetulek läks õpilaste raamatukogu muretsemiseks. Summa oli 1056 marka ja 90 penni. Koolis oli nii õpilaste kui õpetajate raamatukogu. Raamatuid laenutasid Aleksander Kippel ja Ena Põder. Raamatute laenutamise eest oli väike maks. Fondis oli kolm riiulitäit raamatuid.

Esimene inventariraamat on avatud 25.august 1949.a. Raamatud on saadud Bibkollektorist. Inventariraamatuid sirvides võib näha, et liigiliselt on arvele võetud enam põllumajandus, poliitilist ja ka ilukirjandust. Raamatukogu kohta on taas märkmeid säilinud alates 1950.a. Algitpunktides peeti loenguid poliitilisest olukorrast, valmistati loosungeid, seinalehti, plakateid. Raamatukogu asus rahvamajas ja kasutada oli 2 ruumi põrandapinnaga 48 m2. Raamatukogu suur majanduslik mure oli igal aastal välja vedada, lõhkuda, riita panna küttepuud.

1958.a. sai juhatajaks Salme Siht, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurharidusala kooli.1966.a. organiseeriti rändraamatukogu Jaska osakond. Jätkub töö Olustvere sovhoostehnikumis ühiskondlike raamatukoguhoidjate kooliga. Koostati raamatukogu teeninduspiirkonna perede vihik, et paremini tundma õppida oma lugejaid. Moodustati laste raamatusõprade ring.

Aastatel 1966-1978 oli juhatajaks Laine Leinamäe, kelle ajal toimusid raamatukogude vahelised sotsialistlikud võistlused, tähistati V.I. Lenini sajandat sünniaastapäeva raamatukogule võetud kõrgendatud kohustustega. Olustvere raamatukogu asub sotsialistlikku võistlusse Kolga-Jaani raamatukoguga.

Aastatel 1977-1980 sõlmiti raamatukogu ja Olustvere Sovhoostehnikumi vaheline pikaajaline koostöö leping, mille käigus võtsid mõlemad osapooled endale kohustused. Neil aastail sai raamatukogu juurde 1 toa ja köögi. Põranda pindala juba 64 m2.Raamatukogus teostas remondi Olustvere Sovhoostehnikum. Tehnikum aitas ka materiaalselt 1600 rublaga. Muretses raadio ja seinakella, kardinad, laua, põrandariide. Majandi abi raamatute viimisel Paala kooli, küttepuude muretsemine. Võimaldas tasuta ruumid Jaska laenutuspunktile, muretses inventari ja tasuta transpordi. Rajooni raamatukogu poolt saadi uut mööblit, riiuleid, kataloogikapp, laenutuslaud, toole.

1991. aasta oktoobris ühinesid Olustvere Sovhoostehnikumi raamatukogu ja Olustvere külaraamatukogu. Endised raamatukogu ruumid läksid omanikele tagasi ja sinna tehti omanike poolt baar nimega „Kassi baar“. Alates sellest ajast toimus lugejate teenindamine Olustvere ST raamatukogu ruumides, mis asusid lossi peahoones teisel korrusel pindalaga 80 m2. Ahjusid tuli ise kütta, ruumid kõrged ja külmad. Küttepuude saamisega oli raskusi ja tihti olid märjad. Raamatukogu hakkas finantseerima nii kool, kelle raha tuli põllumajandusministeeriumist kui omavalitsus. Omavalitsuse poolt telliti ilukirjandus ja muu liigikirjandus ja kooli poolt õppekirjandus. Perioodika tellimine jagati pooleks ja nii on see toiminud väikeste muutustega tänapäevani.

1994. aasta detsembris kolis raamatukogu koolimajja. Kasutada on 120 m2 põrandapinda.

Sajandivahetusega kaasnesid ka uuendused raamatukogus, saabusid esimesed arvutid (september 1998), avati internetipunkt Avatud Eesti Fondi toetusel. 1998.aastal suur koopiamasin raamatukogus, millega tegid raamatukogutöötajad enamuse kooli koopiatest.1998-2004 kasutusel raamatukogu tarkvara KIRJASTO 3000, mille käigus viid raamatud elektronkataloogi. 2004. a. mindi üle raamatukogu info- ja kataloogisüsteemi tarkvarale RIKS, mida kasutatakse tänaseni.

2005.aasta oktoobrikuus ühinesid Suure-Jaani linn, Suure-Jaani vald, Olustvere vald ja Vastemõisa vald ühtseks Suure-Jaani vallaks. 2007.a. võeti Suure-Jaani valla kõigis raamatukogudes kasutusele ühtne elektrooniline lugejakaart. Õisu Toiduainetetööstuskool ühinemisega Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga sai raamatukogu juured erialast õppekirjandust. Raamatukogus viivad läbi oma tunde nii Teenindus – ja Maamajanduskooli kui ka Olustvere Põhikooli õpilased. Raamatukogutunde viiakse läbi igal sügisel mõlema kooli uutele õpilastele. On tähistatud lugemisaastat, vabariigi aastapäeva, raamatukogupäevi, kirjanike sünnipäevi, rahvakalendripäevi. Igal aastal käib meil külas palju kultuuri- ja muid tegelasi.

2010.a.viidi vallavalitsuse poolt läbi reform ja ühendati Suure-Jaani valla raamatukogud. Meie tööd hakkab juhtima ja tegevust korraldama Suure-Jaani Raamatukogu direktor.

2012 toimus koolimaja renoveerimine, mille käigus sai raamatukogu juurde 4 ruumi kogupinnaga 263 m2.

Olustvere raamatukogus on töötanud:

• 1950 - Kalev
• 1951-1952 - A.Õunapuu, L.Koov
• 1953-1956 - J.Rünne
• 1957-1958 - I.Reimann, I.Kirm
• 1958-1966 - S.Siht-Arr
• 1966-1978 - L.Leinamäe
• 1979-1981 - E.Hansen
• 1981-1991 - M.Meelis
• 1987-2015 - V.Raitma
• 1981 - E.Mägi
• 2015 - R.Marjapuu