Jürgen Renteln: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
 
3. rida: 3. rida:
Ta lõpetas Peterburis Püha Anna koguduse Kirikukooli ja astus aastal [[1904]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1915]] arsti astme väärilisena. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Estonia|Estonia]].
Ta lõpetas Peterburis Püha Anna koguduse Kirikukooli ja astus aastal [[1904]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1915]] arsti astme väärilisena. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Estonia|Estonia]].


Aastal [[1916]] töötas ta [[Peterburi]]s dr. Kullmayeri erakliinikus. Ta täiendas ennast Saksamaal ja asus aastal [[1918]] tööle Eestis Paide Haigla juhataja ja kooliarstina. Aastatel [[1918]]–[[1920]] osales ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] arstina Paide Punase Risti Haiglas. Ta töötas [[Paide]]s aastani [[1923]]. Seejärel töötas ta [[Haapsalu]]s Eestist lahkumiseni. Aastatel [[1923]]–[[1927]] oli ta Läänemaa Keskhaigla juhataja ja aastast [[1925]] ka Haapsalu emade- ja laste nõuandla juhataja. Aastast [[1935]] töötas ta Lääne maahaigla sünnituse ja naistehaiguste osakonna ordinaatorina. Samal ajal oli ta [[Kaitseliidu Lääne malev]]a [[Haapsalu malevkond|Haapsalu malevkonna]] sanitaarpealik. Ta kuulus Läänemaa Arstide Seltsi, Eestimaa Arstide Abistamise Seltsi, Haapsalu Kaunistamise Seltsi, Lääne Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsi ja Loomakaitse Seltsi. Ta oli veel kirglik jahimees ja Haapsalu Jahisalga abiesimees. Tema hobiks oli tšellomäng.
Aastal [[1916]] töötas ta [[Peterburi]]s dr. Kullmayeri erakliinikus. Ta täiendas ennast Saksamaal ja asus aastal [[1918]] tööle Eestis Paide Haigla juhataja ja kooliarstina. Aastatel [[1918]]–[[1920]] osales ta [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] arstina Paide Punase Risti Haiglas. Ta töötas [[Paide]]s aastani [[1923]]. Seejärel töötas ta [[Haapsalu]]s Eestist lahkumiseni. Aastatel [[1923]]–[[1927]] oli ta Läänemaa Keskhaigla juhataja ja aastast [[1925]] ka Haapsalu emade- ja laste nõuandla juhataja. Aastast [[1935]] töötas ta Lääne maahaigla sünnituse ja naistehaiguste osakonna ordinaatorina. Samal ajal oli ta [[Kaitseliidu Lääne malev]]a [[Haapsalu malevkond|Haapsalu malevkonna]] sanitaarpealik. Ta kuulus [[Läänemaa Arstide Selts]]i, [[Eestimaa Arstide Abistamise Selts]]i, [[Haapsalu Kaunistamise Selts]]i, [[Lääne Tiisikuse Vastu Võitlemise Selts]]i ja Loomakaitse Seltsi. Ta oli veel kirglik jahimees ja Haapsalu Jahisalga abiesimees. Tema hobiks oli tšellomäng.


Aastal [[1939]] repatrieerus ta koos abikaasaga [[Saksamaa]]le. Ta töötas Saksamaal kuni pensionile siirdumiseni eraarstina. Ta suri aastal [[1961]] [[Oldenburg]]is.
Aastal [[1939]] repatrieerus ta koos abikaasaga [[Saksamaa]]le. Ta töötas Saksamaal kuni pensionile siirdumiseni eraarstina. Ta suri aastal [[1961]] [[Oldenburg]]is.
14. rida: 14. rida:
[[Kategooria:Arstide Koja liikmed]]
[[Kategooria:Arstide Koja liikmed]]
[[Kategooria:Eestimaa inimesed]]
[[Kategooria:Eestimaa inimesed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Lääne malev]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Lääne maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Estonia liikmed]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]

Viimane redaktsioon: 15. mai 2017, kell 23:16

Jürgen Renteln (25. juuli 1885 Roosna-Alliku27. juuni 1961 Oldenburg) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.

Ta lõpetas Peterburis Püha Anna koguduse Kirikukooli ja astus aastal 1904 Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1915 arsti astme väärilisena. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Estonia.

Aastal 1916 töötas ta Peterburis dr. Kullmayeri erakliinikus. Ta täiendas ennast Saksamaal ja asus aastal 1918 tööle Eestis Paide Haigla juhataja ja kooliarstina. Aastatel 19181920 osales ta Vabadussõjas arstina Paide Punase Risti Haiglas. Ta töötas Paides aastani 1923. Seejärel töötas ta Haapsalus Eestist lahkumiseni. Aastatel 19231927 oli ta Läänemaa Keskhaigla juhataja ja aastast 1925 ka Haapsalu emade- ja laste nõuandla juhataja. Aastast 1935 töötas ta Lääne maahaigla sünnituse ja naistehaiguste osakonna ordinaatorina. Samal ajal oli ta Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonna sanitaarpealik. Ta kuulus Läänemaa Arstide Seltsi, Eestimaa Arstide Abistamise Seltsi, Haapsalu Kaunistamise Seltsi, Lääne Tiisikuse Vastu Võitlemise Seltsi ja Loomakaitse Seltsi. Ta oli veel kirglik jahimees ja Haapsalu Jahisalga abiesimees. Tema hobiks oli tšellomäng.

Aastal 1939 repatrieerus ta koos abikaasaga Saksamaale. Ta töötas Saksamaal kuni pensionile siirdumiseni eraarstina. Ta suri aastal 1961 Oldenburgis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 97–98