Cognaci liiga sõda: erinevus redaktsioonide vahel

| väejuht1 = [[pilt:Charles V Arms-personal.svg|18px]] [[Karl V]]<br/>[[pilt:Charles V Arms-personal.svg|18px]] Charles de Bourbon {{KIA}}<br/> [[pilt:Charles V Arms-personal.svg|18px]] Georg Frundsberg<br/>[[pilt:Charles V Arms-personal.svg|18px]] Antonio de Leyva<br/>[[pilt:Charles V Arms-personal.svg|18px]] Châlon'iChâloni Philibert{{KIA}}

| väejuht2 = [[pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] [[François I]]<br/>[[pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] St. Pol'iPoli krahv Francis de Bourbon<br/>[[pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] De Lautrec'iLautreci vikont&nbsp;*<br/> [[pilt:Emblem of the Papacy SE.svg|18px]] Francesco Maria I<br/>[[pilt:FlorenceCoA.svg|18px]] Francesco Ferrucci{{KIA}}<br/>[[pilt:FlorenceCoA.svg|18px]] Giovanni de' Medici{{KIA}}<br/> [[pilt:FlorenceCoA.svg|18px]] Malatesta Baglioni

Rabatuna prantslaste lüüasaamisest [[Itaalia sõda (1521–1526)|1521. aasta Itaalia sõjas]], hakkas Clemens koos Venezia vabariigiga korraldama liitu Karl V väljalöömiseks Itaaliast. François I vabastati pärast MadriidiMadridi lepingu allkirjastamist ja naasis Prantsusmaale, kus ta andis õige pea teada oma kavatsusest osutada kaasabi paavst Clemensile. 1526. aasta Cognaci liiga asutamislepingule kirjutasid seega alla keiserliku ülemvõimu alt vabaneda soovivad François, Clemens, Venezia, Firenze ja [[Milano]] [[Sforza dünastia|Sforza]]. [[Henry VIII]], kelle soov, et leping allkirjastaks Inglismaal, ei läinud täide, keeldus liigaga ühinemast.

Seejärel kogus Karl V ''landsknecht''<nowiki>’'</nowiki>id Georg von Frundsbergi juhtimise alla ja Hispaania armee Bourboni Karli juhtimise alla, ühendas need jõud Piacenza all ja liikus edasi Rooma peale. Paavsti vägede eesotsas olnud Francesco Guicciardini ei suutnud vaenlastele vastu seista; pärast Bourboni hertsogi surma rüüstas hertsogi alatasustatud armee linna ja sundis paavsti põgenema.

Armeede lüüasaamise järel hakkas François otsima võimalusi Karliga rahu sõlmimiseks. Läbirääkimised algasid Cambrai' linna piiril [[1529]]. aaasta juulis. 5. augustil allkirjastatud lepinguga eemaldati Prantsusmaa sõjast, mis jättis Venezia, Firenze ja Paavstiriigi üksinda Karli vastu.

Firenze Vabariik jätkas vastupanu Oranje printsi poolt juhitud keiserlikele jõududele üksinda. Firenze armee Francesco Ferruccio juhtimisel astus keiserlikele vägedele vastu Gavinana lahingus (1530) ja ehkki Oranje prints tapeti lahingus, sai keiserlik armee otsustava võidu ning Firenze Vabariik alistus kümne päeva pärast. Seejärel nimetati Firenze hertsogiks Alessandro de’de' Medici.