Justinianus I

Justinianus I ühel San Vitale basiilika freskol

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; umbes 482–565) oli Ida-Rooma keiser 527-565 aastatel. Tema põhieesmärgiks oli taastada Rooma keisririik, mille läänepoolne osa hävines aastal 476 pKr. Ta plaanis Lääne-Rooma restaureerida vallutades selle alad frangi ja germaani hõimude käest. Justinianuse märkimisväärsed teod olid Põhja-Aafrika vallutamine aastal 533 pKr Trikamaarumi sõjas, Itaalia vallutamine 535-540. aastatel pKr ja Corpus iuris civilise koostamine aastatel 529-534 pKr.

Noorus

Justinianus sündis tänapäeva Makedoonia Vabariigi alal 482. aastal Pärines talupoegade perest, kes olid Illüüria-Rooma või Traakia-Rooma päritolu. Noore mehena läks ta Konstantinoopolisse, kus sai hea hariduse õigus- ning usuteaduses ja Rooma ajaloos. Justinianuse onu, Justinus I, oli kõrge auastmega sõjaväelane, kellest sai aastal 518 keiser.

Justinus I valitsemisajal oli Justinianus talle lähedane usaldusisik, näidates üles ambitsiooni ning arvatakse, et ta oli de facto valitseja juba sellel ajal, kuid selle kohta pole kindlaid tõendeid. Arvatakse, et 1. aprillil 527. aastal tegi Justinus temast abikeisri, kuid ka sellel pole otsest tõestust

Perekond

Aastal 522, kui Justinianus oli 40-aastane, kohtas ta Theodorat. Kolm aastat hiljem, aastal 525, abiellus Justinianus Theodoraga, kes oli vaesest perest ning töötas erootilise tantsija ja lõbutüdrukuna. Theodora oli Justinianusest 20 aastat noorem. Varasemate seaduste kohaselt ei oleks nad oma klassivahe pärast saanud abielluda, sest Rooma õigus keelas näitlejate jt sobimatute elukutsete pidajatega abiellumise, kuid Justinianuse onu Justinus I võttis vastu seaduse, mis seda teha lubas. Theodora muutus peagi Euroopa poliitikas mõjuvõimsaks isikuks ning nende abielu seadis pretsedendi, millega tulevased keisrid abiellusid alamatest klassidest naistega.

Mässud

Justinianus ei olnud oma valitsemisajal armastatud, aastal 532 toimunud temavastases mässus hävis peaaegu pool Konstantinoopolit ning hukkus kümneid tuhandeid inimesi. Aastatel 541-542 vaevles Ida-Rooma impeerium katkuepideemias, katku haigestus ka Justinianus. Theodora suri aastal 548, mõne arvamuse kohaselt vähki. Justinianus, keda huvitasid kogu elu kristluse doktriinid, pühendus oma elu lõpul üha rohkem usule

Surm

Justinianus suri 14. novembril aastal 565. Tal ei olnud ühtegi last. Thedora oli küll sünnitanud, kuid laps tuli ilmale surnuna. Justinianuse järeltulijaks oli tema õepoeg Justinus II. Justinianus oli maetud Konstantinoopolisse Apostlite kirikusse kuni aastani 1204, mil ristisõdades ta hauda rööviti.

Corpus iuris civilis

Justinianus I tahtis, et Ida-Rooma õigussüsteem oleks sama hea või parem kui Lääne-Rooma õigussüsteem. Lääne-Roomas kirjutati 455 eKr kaheteistkümne tahvli seadused, mis olid ühed esimesed üleskirjutatud õigused. Lääne-Rooma õigussüsteem inspireeris Justinianust koostama Ida-Roomale vastava õigussüsteemi, milleks sai Corpus iuris civilis. Selle koostamisel lootis ta taastada rahva huvi õigusest arusaamise vastu. Lisaks asutas Justinianus I uusi õigusakadeemiaid, kus Corpus iuris cvilist õpetati, ning rõhutas sealse õpetuse kvaliteedi tähtsust. Corpus iuris civilis oli kirjutatud ladina keeles, kuigi põhiline suhtluskeel oli Ida-Roomas kreeka keel. Keelebarjäär raskendas kohalike arusaamist uuest õigussüsteemist ning oli põhiline põhjus. miks rahval ei tekkinud huvi õigusest arusaamise vastu.