Kuressaare: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
14. rida: 14. rida:


'''Kuressaare''' (vanasti ka ''Kuresaare''<ref name="g8i9f" />) on linn [[Saaremaa]] lõunarannikul, [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]]. Kuressaare on [[Eesti]] kõige läänepoolsem linn.
'''Kuressaare''' (vanasti ka ''Kuresaare''<ref name="g8i9f" />) on linn [[Saaremaa]] lõunarannikul, [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]]. Kuressaare on [[Eesti]] kõige läänepoolsem linn.

⚫
==Linnavalitsemine==
⚫
{{Vaata|Kuressaare linnapeade loend}}
⚫
Kuressaare linnapea on [[Madis Kallas]].<ref name="KJPYz" />

⚫
{{Vaata|Kuressaare Linnavolikogu}}, ''[[Kuressaare linnavolinike loend 1934]]'', ''[[Kuressaare linnavolinike loend (1939)|1939]]''
⚫
{{Vaata|Kuressaare Linnavalitsus}}<ref name="ajRe3" />

⚫
==Linna vaatamisväärsused==

⚫
Vanalinnas (peamiselt [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]ist) on säilinud kaks kirikut ([[Kuressaare Püha Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kirik]]), kaubahoov, vana [[Tuuleveski|veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. Baroksed [[Kuressaare raekoda|raekoda]] ja [[Kuressaare vaekoda|vaekoda]] pärinevad [[rootsi aeg|rootsi ajast]] [[17. sajand]]ist, raekoja kõrval asuv [[Saaremaa rüütelkonna hoone|rüütelkonna hoone]] aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5 asuv [[pastoraat|pastoraadi]]hoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)|Kitsa]] ja [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]].

⚫
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand]]ist pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga [[linnus]] koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – [[Pikk Hermann (Kuressaare)|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad]]el üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.

⚫
Vaatamisväärsed on ka [[Kuressaare Kuurhoone]] ja [[Kuressaare lossipark]].

⚫
Linnusest edelasuunas jääb [[Tori abajas]], kus asub [[Kuressaare sadam]].

⚫
Kuressaares asub [[Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]].


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
55. rida: 36. rida:


30. aprillil 2017 omistas linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse.
30. aprillil 2017 omistas linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse.

⚫
== Linnaosad ==
⚫
[[Pilt:Veetorn.jpg|thumb|Kuressaare [[veetorn]]-elumaja]]
⚫
* [[Ida-Niidu]]
⚫
* [[Jänesteküla]]
⚫
* [[Kullimäe]]
⚫
* [[Kesklinn (Kuressaare)|Kesklinn]]
⚫
* [[Kuressaare Kelmiküla|Kelmiküla]]
⚫
* [[Marientali]]
⚫
* [[Merikotka]]
⚫
* [[Põllu alev]]
⚫
* [[Rapiküla]]
⚫
* [[Rehemäe (Kuressaare)|Rehemäe]]
⚫
* [[Roomassaare]]
⚫
* [[Smuuli]]
⚫
* [[Tori linnaosa]]
⚫
* [[Tuulte Roos]]
⚫
* [[Kuressaare Veneküla|Veneküla]]

⚫
==Linnavalitsemine==
⚫
{{Vaata|Kuressaare linnapeade loend}}
⚫
Kuressaare linnapea on [[Madis Kallas]].<ref name="KJPYz" />

⚫
{{Vaata|Kuressaare Linnavolikogu}}, ''[[Kuressaare linnavolinike loend 1934]]'', ''[[Kuressaare linnavolinike loend (1939)|1939]]''
⚫
{{Vaata|Kuressaare Linnavalitsus}}<ref name="ajRe3" />

⚫
==Linna vaatamisväärsused==
⚫
Vanalinnas (peamiselt [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]ist) on säilinud kaks kirikut ([[Kuressaare Püha Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kirik]]), kaubahoov, vana [[Tuuleveski|veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. Baroksed [[Kuressaare raekoda|raekoda]] ja [[Kuressaare vaekoda|vaekoda]] pärinevad [[rootsi aeg|rootsi ajast]] [[17. sajand]]ist, raekoja kõrval asuv [[Saaremaa rüütelkonna hoone|rüütelkonna hoone]] aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5 asuv [[pastoraat|pastoraadi]]hoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)|Kitsa]] ja [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]].

⚫
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand]]ist pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga [[linnus]] koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – [[Pikk Hermann (Kuressaare)|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad]]el üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.

⚫
Vaatamisväärsed on ka [[Kuressaare Kuurhoone]] ja [[Kuressaare lossipark]].

⚫
Linnusest edelasuunas jääb [[Tori abajas]], kus asub [[Kuressaare sadam]].

⚫
Kuressaares asub [[Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]].


== Rahvastik ==
== Rahvastik ==
157. rida: 174. rida:
| style="text-align:right;"|0,73
| style="text-align:right;"|0,73
|}
|}

⚫
== Linnaosad ==
⚫
[[Pilt:Veetorn.jpg|thumb|Kuressaare [[veetorn]]-elumaja]]
⚫
* [[Ida-Niidu]]
⚫
* [[Jänesteküla]]
⚫
* [[Kullimäe]]
⚫
* [[Kesklinn (Kuressaare)|Kesklinn]]
⚫
* [[Kuressaare Kelmiküla|Kelmiküla]]
⚫
* [[Marientali]]
⚫
* [[Merikotka]]
⚫
* [[Põllu alev]]
⚫
* [[Rapiküla]]
⚫
* [[Rehemäe (Kuressaare)|Rehemäe]]
⚫
* [[Roomassaare]]
⚫
* [[Smuuli]]
⚫
* [[Tori linnaosa]]
⚫
* [[Tuulte Roos]]
⚫
* [[Kuressaare Veneküla|Veneküla]]


== Kuressaarest pärit tuntud inimesi ==
== Kuressaarest pärit tuntud inimesi ==

Redaktsioon: 11. mai 2017, kell 00:47

 See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta Tarvastu vallas vaata artiklit Kuressaare küla; linna kohta Leningradi oblastis vaata artiklit Kingissepp.
Kuressaare
Pindala 15 km²
Elanikke 13 197 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood 3655[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 15′ N, 22° 29′ E
Kuressaare (Eesti)
Kuressaare
Kaart

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare[3]) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus. Kuressaare on Eesti kõige läänepoolsem linn.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Kuressaare ajalugu

Enne linnuse püstitamist 13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.

Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. Johann Christoph Brotze kogust

Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai Jakob Kohli, Wolther Rothendorfi ja Gert von Demteri taotlusel linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt.

13. veebruaril 1733 pani Ivan Kirilov ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide algmeridiaanina, mis teostati mitmetel 18. sajandi kaartidel.[4]

Kuressaare turuplats

19. sajandil asutati mudaravila ning Kuressaare sai kuurortlinnaks, mille põhjustas ravimuda avastamine Kihelkonnas 1824. aastal. Eestis rajati esimesed mudaravilad Saaremaal Rootsikülas (1824) ja Kuressaares Weise heinamaal (1840) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila Allee tänavale. Teine Kuressaare mudaravila asus Roomassaare tänaval (1876. aastal) ja kolmas, samuti Allee tänaval (asutati 1883. aastal)[5]. 1878. aastal avati Kuressaares Wildenbergi nahavabrik, mille sisseseade viidi Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel[6].

Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg, millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi Kuresaar (aastast 1933 Kuressaare). Nõukogude ajal (1952–1988) kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi.

1933. aastal ennustas Johan Sannik prohvetlikult: Kui näete ehk kuulete siin maa peal ühte husarit tulevat ratsa hobuse selgas, liht mustad riided selgas ja heina mõrts on hobuse turjal, kelle hobuse karv on tume lepp ja kelle hobuse kõrgus ulatab kolmest hobuse kõrgusest kuni 12 hobuse kõrguseni ja tuleb tasase sõiduga Kuresaare linna. Siis on arvata ehk on mere ja maa vägede lõpp. Nii kaua on riikis ja riigi rahval rahu elada siin maa peal. [7]

Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.

Kuressaarel on omavalitsuse staatus alates 1. oktoobrist 1990. Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa jt keeli.

30. aprillil 2017 omistas linnapea Madis Kallas Kuressaarele päikesepealinna nimetuse.

Linnaosad

Kuressaare veetorn-elumaja

Linnavalitsemine

 Pikemalt artiklis Kuressaare linnapeade loend

Kuressaare linnapea on Madis Kallas.[8]

 Pikemalt artiklis Kuressaare Linnavolikogu, Kuressaare linnavolinike loend 1934, 1939
 Pikemalt artiklis Kuressaare Linnavalitsus[9]

Linna vaatamisväärsused

Vanalinnas (peamiselt 18.–19. sajandist) on säilinud kaks kirikut (Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik), kaubahoov, vana veski (1899), sadamaait (1663) ja elamuid. Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17. sajandist, raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tänav 5 asuv pastoraadihoone ning Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja.

Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, kus praegu asub Saaremaa muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on Baltimaadel üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.

Vaatamisväärsed on ka Kuressaare Kuurhoone ja Kuressaare lossipark.

Linnusest edelasuunas jääb Tori abajas, kus asub Kuressaare sadam.

Kuressaares asub Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

Rahvastik

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti.

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut.

Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Rahvus 1970[10] 1979[11] 1989[12] 2000[13] 2011[14]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 12140 100 14207 100 16166 100 14925 100 13166 100
eestlased 10658 87,79 12783 89,98 14999 92,78 14548 97,47 12861 97,68
venelased 1063 8,76 1076 7,57 833 5,15 211 1,41 159 1,21
ukrainlased 261 2,15 187 1,32 178 1,10 63 0,42 41 0,31
valgevenelased 64 0,53 44 0,31 51 0,32 12 0,08 9 0,07
muud 94 0,77 117 0,82 105 0,65 91 0,61 96 0,73

Kuressaarest pärit tuntud inimesi

Sõpruslinnad

Vaata ka

Kuressaare tuuleveski.

Kirjandus

  • Helju Pärt, Mati Oolup, "Klassitsistlik Kuressaare", Saaremaa Kirjastusühing Oma Saar, 1993
  • "Tervitusi Kuressaarest", postkaarte ja fotosid Saaremaa Muuseumi kogust, koost. Maret Soorsk, Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2008.
  • "Vana Kuressaare. Ehitised ja inimesed.", koost. Toomas Karjahärm, kirjastus Argo, 2006.

Viited

  1. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.07.2023.
  2. ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
  3. ↑ Eesti Keel ; 1. 1924.
  4. ↑ Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.
  5. ↑ Kuressaare minevikust ja tulevikust, Saarte Hääl, 7. detsember 2009
  6. ↑ Urmas Kiil, Sajanditagune ärev suvi Saaremaal, Saarte Hääl, 20. juuli 2015
  7. ↑ Johan Sannik. 7 miljardi taevariiki maapeal. Kuresaares 1933. Lk. 21.
  8. ↑ Kuressaare Linnavalitsuse koosseis, vaadatud 31. oktoober 2015
  9. ↑ Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917, saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)
  10. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  11. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  12. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  13. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
  14. ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid

Kaardid

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Saaremaa vapp

Muhu vald  · Ruhnu vald  · Saaremaa vald

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kuressaare&oldid=4647288"