Karl III Philipp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Andres teisaldas lehekülje Karl III Philipp (Pfalz) pealkirja Karl III Philipp alla
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2017}}{{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2017}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2017}}{{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2017}}


'''Karl III Philipp''' (4. november 1661, [[Neuburg an der Donau|Neuburg]] – 31. detsember 1742, [[Mannheim]]) oli valitseja [[Wittelsbachid]]e perekonnast. Ta oli Pfalzi [[kuurvürst]], [[Pfalz-Neuburg|Neuburg]]i pfaltskrahv ja [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Berg (riik)|Bergi]] hertsog aastatel 1716 kuni 1742. Aastani 1728 oli Karl III Philipp ka [[Megen]]i krahv.
'''Karl III Philipp''' (4. november 1661, [[Neuburg an der Donau|Neuburg]] – 31. detsember 1742, [[Mannheim]]) oli valitseja [[Wittelsbachid]]e perekonnast. Ta oli Pfalzi [[kuurvürst]], [[Pfalz-Neuburg|Neuburg]]i pfaltskrahv ning [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Berg (riik)|Bergi]] hertsog aastatel 1716–1742. Aastani 1728 oli Karl III Philipp ka [[Megen]]i krahv.


== Elulugu ==
== Elulugu ==
7. rida: 7. rida:
Sündinuna [[Neuburg an der Donau]]s oli Karl Philipp seitsmes kuurvürst [[Philipp Wilhelm (Pfalz)|Philipp Wilhelmi]] ja [[Elisabeth Amalie von Hessen-Darmstadt]]i 17 lapsest.
Sündinuna [[Neuburg an der Donau]]s oli Karl Philipp seitsmes kuurvürst [[Philipp Wilhelm (Pfalz)|Philipp Wilhelmi]] ja [[Elisabeth Amalie von Hessen-Darmstadt]]i 17 lapsest.


Kuigi Karl Philipp sai Kölnis 14-aastasena kleerikuks, sarnaselt aastal 1677 Salzburgis ja taas aastal 1679 Mainzis, teda ei pühitsetud, vaid ta alustas aastal 1684 sõjaväelist karjääri. Ta ühines [[Habsburgid]]e [[Osmanite sõjad Euroopas|sõjaga türklaste vastu]] (1691-1694) ja edutati keiserlikuks välimarssaliks. Aastal 1712 nimetati ta [[Kaugem Austria|Kaugema Austria]] kuberneriks [[Innsbruck]]is.
Kuigi Karl Philipp sai Kölnis 14-aastasena kleerikuks, sarnaselt aastal 1677 Salzburgis ja taas aastal 1679 Mainzis. Teda ei pühitsetud, vaid ta alustas aastal 1684 sõjaväelist karjääri. Ta ühines [[Habsburgid]]e [[Osmanite sõjad Euroopas|sõjaga türklaste vastu]] (1691–1694) ja edutati keiserlikuks välimarssaliks. Aastal 1712 nimetati ta [[Kaugem Austria|Kaugema Austria]] kuberneriks [[Innsbruck]]is.


Karl Philipp järgnes oma vennale, [[Johann Wilhelm (Pfalz)|kuurvürst Johann Wilhelmile]] pärast selle surma aastal 1716 ja ta saatis oma venna armukese [[Dorothea von Velen]]i kuurvürstipaleest koheselt välja. Ta viis Pfalzi pealinna aastal 1720 [[Heidelberg]]ist uude [[Mannheim]]i linna, kuid mitte enne oma lemmikõuenarri [[Perkeo]] edutamist, kellest sai lossi veinivarude eest vastutaja. [[Wittelsbachid]]e dünastia kõigi harude ühtsuse tugevdamiseks organiseeris Karl Philipp 17. jaanuaril 1742 laulatuse, kus tema lapselaps [[Elisabeth Auguste von Pfalz-Sulzbach|Elisabeth Auguste]] abiellus Pfalz-Sulzbachi [[Karl Theodor (Pfalz ja Baieri)|Karl Theodoriga]] ja tema õde Maria Anna abiellus Baieri printsi [[Clemens Franz de Paula von Bayern|Clemensiga]]. Keisri valimistel mõni päev hiljem hääletas Karl III Philipp oma Baieri nõbu, kuurvürst [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl Albrechti]] poolt.
Karl Philipp järgnes oma vennale, [[Johann Wilhelm (Pfalz)|kuurvürst Johann Wilhelmile]], pärast selle surma aastal 1716 ning saatis venna armukese [[Dorothea von Velen]]i kuurvürstipaleest kohe minema. Ta viis Pfalzi pealinna aastal 1720 [[Heidelberg]]ist uude [[Mannheim]]i linna, kuid mitte enne oma lemmikõuenarri [[Perkeo]] edutamist, kellest sai lossi veinivarude eest vastutaja. [[Wittelsbachid]]e dünastia kõigi harude ühtsuse tugevdamiseks organiseeris Karl Philipp 17. jaanuaril 1742 laulatuse, kus tema lapselaps [[Elisabeth Auguste von Pfalz-Sulzbach|Elisabeth Auguste]] abiellus Pfalz-Sulzbachi [[Karl Theodor (Pfalz ja Baieri)|Karl Theodoriga]] ja tema õde Maria Anna abiellus Baieri printsi [[Clemens Franz de Paula von Bayern|Clemensiga]]. Keisri valimistel mõni päev hiljem hääletas Karl III Philipp oma Baieri nõbu, kuurvürst [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl Albrechti]] poolt.


Pürast tema surma detsembris 1742 [[Pfalz-Neuburg]]i liin hääbus ning [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] (sealhulgas Neuburgi, Jülichi ja Bergi) päris Karl Theodor [[Wittelsbachid]]e [[Pfalz-Sulzbach]]i harust. Veel üks Karl Philippi lapselaps, [[Maria Franziska von Pfalz-Sulzbach]] abiellus hiljem [[Friedrich Michael (Pfalz-Birkenfeld-Bischweiler)|Zweibrückeni pfaltskrahvi Friedrich Michaeliga]]. Nende poeg [[Maximilian I Joseph]] päris [[Pfalz-Sulzbach]]i haru.
Pürast tema surma detsembris 1742 [[Pfalz-Neuburg]]i liin hääbus ning [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] (sealhulgas Neuburgi, Jülichi ja Bergi) päris Karl Theodor [[Wittelsbachid]]e [[Pfalz-Sulzbach]]i harust. Veel üks Karl Philippi lapselaps, [[Maria Franziska von Pfalz-Sulzbach]], abiellus hiljem [[Friedrich Michael (Pfalz-Birkenfeld-Bischweiler)|Zweibrückeni pfaltskrahvi Friedrich Michaeliga]]. Nende poeg [[Maximilian I Joseph]] päris [[Pfalz-Sulzbach]]i haru.


Mannheimis pani Karl III Philipp ja hiljem tema järglane Karl IV Theodor kokku parima orkestri kogu Euroopas. Muusikute, nagu [[Johann Stamitz]] ja [[Carlo Luigi Grua]] juhtimisel said kapellorkestris tunnustust sellised muusikud nagu [[Leopold Mozart|Leopold]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]].
Mannheimis pani Karl III Philipp ja hiljem tema järglane Karl IV Theodor kokku parima orkestri kogu Euroopas. Muusikute, nagu [[Johann Stamitz]] ja [[Carlo Luigi Grua]] juhtimisel said kapellorkestris tunnustust sellised muusikud nagu [[Leopold Mozart|Leopold]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]].
23. rida: 23. rida:
* 10. augustil 1688 abiellus ta [[Berliin]]is esiteks printsess [[Liudvika Karolina Radvilaitė]]ga, [[Brandenburg]]i [[markkrahv]]i lese ja [[Leedu]] rikka pärijannaga. Nad said neli last:
* 10. augustil 1688 abiellus ta [[Berliin]]is esiteks printsess [[Liudvika Karolina Radvilaitė]]ga, [[Brandenburg]]i [[markkrahv]]i lese ja [[Leedu]] rikka pärijannaga. Nad said neli last:


# Leopoldine Eleonore Josephine (27. detsember 1689 - 8. märts 1693)
# Leopoldine Eleonore Josephine (27. detsember 1689 – 8. märts 1693)
# Maria Anna (7. detsember 1690 - 1692)
# Maria Anna (7. detsember 1690 – 1692)
# [[Elisabeth Auguste Sofie von der Pfalz|Elisabeth Auguste Sophie]] (17. märts 1693 - 30. jaanuar 1728)
# [[Elisabeth Auguste Sofie von der Pfalz|Elisabeth Auguste Sophie]] (17. märts 1693 – 30. jaanuar 1728)
# poeg (22. märts 1695)
# poeg (22. märts 1695)


* 15. detsembril 1701 abiellus ta [[Kraków]]is teiseks printsess [[Teresa Lubomirska]]ga, [[Ostroh]]i pärijannaga. Nad said kaks tütart:
* 15. detsembril 1701 abiellus ta [[Kraków]]is teiseks printsess [[Teresa Lubomirska]]ga, [[Ostroh]]i pärijannaga. Nad said kaks tütart:


# Theophile Elisabeth Franziska (13. november 1703 - 31. jaanuar 1705)
# Theophile Elisabeth Franziska (13. november 1703 – 31. jaanuar 1705)
# Anna Elisabeth Theophile (9. juuni 1709 - 10. veebruat 1712)
# Anna Elisabeth Theophile (9. juuni 1709 – 10. veebruat 1712)


* 1728. aastal abiellus ta kolmandaks Violente Theresiaga, krahv Philipp-Wilhelm von Thurn und Taxise tütrega. See lastetu liit oli morganaatiline, kuna rikka [[Thurn und Taxis]]e perekonna [[Augsburg]]i haru oli aastal 1657 ülendatud vaid [[parun]]iseisusesse ja tehti [[Saksa-Rooma riik|keisririigi]] krahvideks aastal 1701. Kuid Violente sai aastal 1733 keiser [[Karl VI]]-lt autiitli [[vürst]]inna.
* 1728. aastal abiellus ta kolmandaks Violente Theresiaga, krahv Philipp-Wilhelm von Thurn und Taxise tütrega. See lastetu liit oli morganaatiline, kuna rikka [[Thurn und Taxis]]e perekonna [[Augsburg]]i haru oli aastal 1657 ülendatud vaid [[parun|paruniseisusse]] ja tehti [[Saksa-Rooma riik|keisririigi]] krahvideks aastal 1701. Kuid Violente sai aastal 1733 keiser [[Karl VI]]-lt autiitli [[vürst]]inna.


{{algus}}
{{algus}}

Redaktsioon: 10. mai 2017, kell 05:48

Karl III Philipp (4. november 1661, Neuburg – 31. detsember 1742, Mannheim) oli valitseja Wittelsbachide perekonnast. Ta oli Pfalzi kuurvürst, Neuburgi pfaltskrahv ning Jülichi ja Bergi hertsog aastatel 1716–1742. Aastani 1728 oli Karl III Philipp ka Megeni krahv.

Elulugu

Sündinuna Neuburg an der Donaus oli Karl Philipp seitsmes kuurvürst Philipp Wilhelmi ja Elisabeth Amalie von Hessen-Darmstadti 17 lapsest.

Kuigi Karl Philipp sai Kölnis 14-aastasena kleerikuks, sarnaselt aastal 1677 Salzburgis ja taas aastal 1679 Mainzis. Teda ei pühitsetud, vaid ta alustas aastal 1684 sõjaväelist karjääri. Ta ühines Habsburgide sõjaga türklaste vastu (1691–1694) ja edutati keiserlikuks välimarssaliks. Aastal 1712 nimetati ta Kaugema Austria kuberneriks Innsbruckis.

Karl Philipp järgnes oma vennale, kuurvürst Johann Wilhelmile, pärast selle surma aastal 1716 ning saatis venna armukese Dorothea von Veleni kuurvürstipaleest kohe minema. Ta viis Pfalzi pealinna aastal 1720 Heidelbergist uude Mannheimi linna, kuid mitte enne oma lemmikõuenarri Perkeo edutamist, kellest sai lossi veinivarude eest vastutaja. Wittelsbachide dünastia kõigi harude ühtsuse tugevdamiseks organiseeris Karl Philipp 17. jaanuaril 1742 laulatuse, kus tema lapselaps Elisabeth Auguste abiellus Pfalz-Sulzbachi Karl Theodoriga ja tema õde Maria Anna abiellus Baieri printsi Clemensiga. Keisri valimistel mõni päev hiljem hääletas Karl III Philipp oma Baieri nõbu, kuurvürst Karl Albrechti poolt.

Pürast tema surma detsembris 1742 Pfalz-Neuburgi liin hääbus ning Pfalzi kuurvürstkonna (sealhulgas Neuburgi, Jülichi ja Bergi) päris Karl Theodor Wittelsbachide Pfalz-Sulzbachi harust. Veel üks Karl Philippi lapselaps, Maria Franziska von Pfalz-Sulzbach, abiellus hiljem Zweibrückeni pfaltskrahvi Friedrich Michaeliga. Nende poeg Maximilian I Joseph päris Pfalz-Sulzbachi haru.

Mannheimis pani Karl III Philipp ja hiljem tema järglane Karl IV Theodor kokku parima orkestri kogu Euroopas. Muusikute, nagu Johann Stamitz ja Carlo Luigi Grua juhtimisel said kapellorkestris tunnustust sellised muusikud nagu Leopold ja Wolfgang Amadeus Mozart.

Abielud

Liudvika Karolina Radvilaitė, Icones familiae ducalis Radvilianae illustratsioon.

Karl Philipp abiellus kolm korda:

  1. Leopoldine Eleonore Josephine (27. detsember 1689 – 8. märts 1693)
  2. Maria Anna (7. detsember 1690 – 1692)
  3. Elisabeth Auguste Sophie (17. märts 1693 – 30. jaanuar 1728)
  4. poeg (22. märts 1695)
  1. Theophile Elisabeth Franziska (13. november 1703 – 31. jaanuar 1705)
  2. Anna Elisabeth Theophile (9. juuni 1709 – 10. veebruat 1712)
  • 1728. aastal abiellus ta kolmandaks Violente Theresiaga, krahv Philipp-Wilhelm von Thurn und Taxise tütrega. See lastetu liit oli morganaatiline, kuna rikka Thurn und Taxise perekonna Augsburgi haru oli aastal 1657 ülendatud vaid paruniseisusse ja tehti keisririigi krahvideks aastal 1701. Kuid Violente sai aastal 1733 keiser Karl VI-lt autiitli vürstinna.
Eelnev
Johann Wilhelm 		Jülichi ja Bergi hertsog
Neuburgi pfaltskrahv
kuurvürst
1716–1742 		Järgnev
Karl Theodor
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_III_Philipp&oldid=4646603"