Erinevus lehekülje "Karl III Philipp" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (Andres teisaldas lehekülje Karl III Philipp (Pfalz) pealkirja Karl III Philipp alla)
P
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2017}}{{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2017}}
 
'''Karl III Philipp''' (4. november 1661, [[Neuburg an der Donau|Neuburg]] – 31. detsember 1742, [[Mannheim]]) oli valitseja [[Wittelsbachid]]e perekonnast. Ta oli Pfalzi [[kuurvürst]], [[Pfalz-Neuburg|Neuburg]]i pfaltskrahv janing [[Jülichi hertsogkond|Jülichi]] ja [[Berg (riik)|Bergi]] hertsog aastatel 1716 kuni 17421716–1742. Aastani 1728 oli Karl III Philipp ka [[Megen]]i krahv.
 
== Elulugu ==
Sündinuna [[Neuburg an der Donau]]s oli Karl Philipp seitsmes kuurvürst [[Philipp Wilhelm (Pfalz)|Philipp Wilhelmi]] ja [[Elisabeth Amalie von Hessen-Darmstadt]]i 17 lapsest.
 
Kuigi Karl Philipp sai Kölnis 14-aastasena kleerikuks, sarnaselt aastal 1677 Salzburgis ja taas aastal 1679 Mainzis,. tedaTeda ei pühitsetud, vaid ta alustas aastal 1684 sõjaväelist karjääri. Ta ühines [[Habsburgid]]e [[Osmanite sõjad Euroopas|sõjaga türklaste vastu]] (1691-16941691–1694) ja edutati keiserlikuks välimarssaliks. Aastal 1712 nimetati ta [[Kaugem Austria|Kaugema Austria]] kuberneriks [[Innsbruck]]is.
 
Karl Philipp järgnes oma vennale, [[Johann Wilhelm (Pfalz)|kuurvürst Johann Wilhelmile]], pärast selle surma aastal 1716 ja taning saatis oma venna armukese [[Dorothea von Velen]]i kuurvürstipaleest koheseltkohe väljaminema. Ta viis Pfalzi pealinna aastal 1720 [[Heidelberg]]ist uude [[Mannheim]]i linna, kuid mitte enne oma lemmikõuenarri [[Perkeo]] edutamist, kellest sai lossi veinivarude eest vastutaja. [[Wittelsbachid]]e dünastia kõigi harude ühtsuse tugevdamiseks organiseeris Karl Philipp 17. jaanuaril 1742 laulatuse, kus tema lapselaps [[Elisabeth Auguste von Pfalz-Sulzbach|Elisabeth Auguste]] abiellus Pfalz-Sulzbachi [[Karl Theodor (Pfalz ja Baieri)|Karl Theodoriga]] ja tema õde Maria Anna abiellus Baieri printsi [[Clemens Franz de Paula von Bayern|Clemensiga]]. Keisri valimistel mõni päev hiljem hääletas Karl III Philipp oma Baieri nõbu, kuurvürst [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl Albrechti]] poolt.
 
Pürast tema surma detsembris 1742 [[Pfalz-Neuburg]]i liin hääbus ning [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonna]] (sealhulgas Neuburgi, Jülichi ja Bergi) päris Karl Theodor [[Wittelsbachid]]e [[Pfalz-Sulzbach]]i harust. Veel üks Karl Philippi lapselaps, [[Maria Franziska von Pfalz-Sulzbach]], abiellus hiljem [[Friedrich Michael (Pfalz-Birkenfeld-Bischweiler)|Zweibrückeni pfaltskrahvi Friedrich Michaeliga]]. Nende poeg [[Maximilian I Joseph]] päris [[Pfalz-Sulzbach]]i haru.
 
Mannheimis pani Karl III Philipp ja hiljem tema järglane Karl IV Theodor kokku parima orkestri kogu Euroopas. Muusikute, nagu [[Johann Stamitz]] ja [[Carlo Luigi Grua]] juhtimisel said kapellorkestris tunnustust sellised muusikud nagu [[Leopold Mozart|Leopold]] ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]].
* 10. augustil 1688 abiellus ta [[Berliin]]is esiteks printsess [[Liudvika Karolina Radvilaitė]]ga, [[Brandenburg]]i [[markkrahv]]i lese ja [[Leedu]] rikka pärijannaga. Nad said neli last:
 
# Leopoldine Eleonore Josephine (27. detsember 1689 - 8. märts 1693)
# Maria Anna (7. detsember 1690 - 1692)
# [[Elisabeth Auguste Sofie von der Pfalz|Elisabeth Auguste Sophie]] (17. märts 1693 - 30. jaanuar 1728)
# poeg (22. märts 1695)
 
* 15. detsembril 1701 abiellus ta [[Kraków]]is teiseks printsess [[Teresa Lubomirska]]ga, [[Ostroh]]i pärijannaga. Nad said kaks tütart:
 
# Theophile Elisabeth Franziska (13. november 1703 - 31. jaanuar 1705)
# Anna Elisabeth Theophile (9. juuni 1709 - 10. veebruat 1712)
 
* 1728. aastal abiellus ta kolmandaks Violente Theresiaga, krahv Philipp-Wilhelm von Thurn und Taxise tütrega. See lastetu liit oli morganaatiline, kuna rikka [[Thurn und Taxis]]e perekonna [[Augsburg]]i haru oli aastal 1657 ülendatud vaid [[parun|paruniseisusse]]iseisusesse ja tehti [[Saksa-Rooma riik|keisririigi]] krahvideks aastal 1701. Kuid Violente sai aastal 1733 keiser [[Karl VI]]-lt autiitli [[vürst]]inna.
 
{{algus}}
116 107

muudatust

Navigeerimismenüü