Assanduni lahing: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
[[Pilt:Ashingdon Hilltop.jpg|250px|pisi|Ashingdon'i mägi: üks lahingu võimalikke asukohti.]] |
[[Pilt:Ashingdon Hilltop.jpg|250px|pisi|Ashingdon'i mägi: üks lahingu võimalikke asukohti.]] |
||
[[Pilt:Cnut lands.svg|250px|pisi|Knud Suure [[Põhjamere impeerium]] (1016–1035)]] |
[[Pilt:Cnut lands.svg|250px|pisi|Knud Suure [[Põhjamere impeerium]] (1016–1035)]] |
||
'''Assanduni lahing''' (või '''Essendune'i lahing''')<ref>{{cite book |ref=harv |last=Smith |first=Ernest F. |editor-last=Fairbairn |editor-first=W. H. |others=[1916] |title=Tewkesbury Abbey |series=Notes on Famous Churches and Abbeys |page=2 |location=London |publisher=Society for Promoting Christian Knowledge |url=https://archive.org/details/tewkesburyabbey00smituoft}}</ref> peeti [[1016]]. aasta [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[Taanlased|Taani]] ja [[Anglosaksi Inglismaa|Inglise]] vägede vahel. Ajaloolased on jätkuvalt eriarvamusel selle suhtes, kas lahingu asukoht |
'''Assanduni lahing''' (või '''Essendune'i lahing''')<ref>{{cite book |ref=harv |last=Smith |first=Ernest F. |editor-last=Fairbairn |editor-first=W. H. |others=[1916] |title=Tewkesbury Abbey |series=Notes on Famous Churches and Abbeys |page=2 |location=London |publisher=Society for Promoting Christian Knowledge |url=https://archive.org/details/tewkesburyabbey00smituoft}}</ref> peeti [[1016]]. aasta [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[Taanlased|Taani]] ja [[Anglosaksi Inglismaa|Inglise]] vägede vahel. Ajaloolased on jätkuvalt eriarvamusel selle suhtes, kas lahingu asukoht Assandun võis olla [[Essex]]i põhjaosas Saffron Waldeni lähedal asuv [[Ashdon]] või, nagu pikka aega eeldati, Essexi lõunaosas Rochfordi lähedal asuv [[Ashingdon]]. Kuningasaagas ''[[Knýtlinga saga]]'' on kasutatud nimekuju ''Assatún'' ([[vanapõhja keel]]es).<ref>[http://www.heimskringla.no/wiki/Knytlinga_saga Knytlinga saga - heimskringla.no]. Vaadatud 09.03.2016.</Ref> |
||
Lahing lõppes [[Knud Suur]]e juhitud taanlaste võiduga. Knud alistas lahingus kuningas [[Edmund II]] ja sellega sai Knudi [[Põhjamere impeerium]] oma suurima ulatuse. Lahinguga sai lõpplahenduse ka Inglismaa edukas taasvallutamine taanlaste poolt. |
Lahing lõppes [[Knud Suur]]e juhitud taanlaste võiduga. Knud alistas lahingus kuningas [[Edmund II]] ja sellega sai Knudi [[Põhjamere impeerium]] oma suurima ulatuse. Lahinguga sai lõpplahenduse ka Inglismaa edukas taasvallutamine taanlaste poolt. |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
==Tagajärjed== |
==Tagajärjed== |
||
{{vaata|Põhjamere impeerium}} |
{{vaata|Põhjamere impeerium}} |
||
Kaotuse järel oli Edmund sunnitud Knudiga lepingu sõlmima. Selle lepingu järgi kontrollis Knud seejärel kogu Inglismaad peale [[Wessex]]i |
Kaotuse järel oli Edmund sunnitud Knudiga lepingu sõlmima. Selle lepingu järgi kontrollis Knud seejärel kogu Inglismaad peale [[Wessex]]i. Leping sätestas sellegi, et juhul kui üks kuningatest sureb, saab teisest kogu Inglismaa valitseja. Pärast Edmundi surma sama aasta 30. novembril lasi Knud lahingus langenud sõdurite mälestuseks ehitada kiriku, kabeli või pühapaiga. Mõni aasta hiljem, aastal 1020, lõpetati Ashingdon Minsteri mälestuskiriku ehitus oletatava lahingupaiga kõrval asuval künkal. Kirik seisab seal tänapäevani. |
||
Ka Knud oma piiskoppidega võttis Ashingdon Minsteri pühitsemisest osa ja ta määras oma isikliku preestri |
Ka Knud oma piiskoppidega võttis Ashingdon Minsteri pühitsemisest osa ja ta määras oma isikliku preestri Stigandi sinna preestriks. Kirik on tänapäeval pühendatud [[Andreas]]ele, kuid arvatakse, et varem oli kirik pühendatud sõdurpühakuks peetavale [[Miikael]]ile: temale pühendatud kirikud asuvad sageli künka otsas. |
||
==Lahinguvälja asukoht== |
==Lahinguvälja asukoht== |
||
Lisaks Ashingdonile leidub teinegi võimalik lahingupaik – samuti Essexi läheduses asuv Ashdon. Sellest piirkonnast on leitud palju roomlaste ja anglosakside münte. Ajaloolased on aastaid tulemusteta nende kahe koha üle vaielnud. |
Lisaks Ashingdonile leidub teinegi võimalik lahingupaik – samuti Essexi läheduses asuv Ashdon. Sellest piirkonnast on leitud palju roomlaste ja anglosakside münte. Ajaloolased on aastaid tulemusteta nende kahe koha üle vaielnud. |
||
Ashdoni kasuks räägib mitu tugevat tõendit: paar anglosaksi testamenti osutavad just Ashdonile kui lahingupaigale. Lisaks ehitati sealne 10. sajandist pärinev puust külakirik, mis ise võis olla ehitatud varasema |
Ashdoni kasuks räägib mitu tugevat tõendit: paar anglosaksi testamenti osutavad just Ashdonile kui lahingupaigale. Lisaks ehitati sealne 10. sajandist pärinev puust külakirik, mis ise võis olla ehitatud varasema kristluseelse templi asukohale, kivikirikuna uuesti üles just 11. sajandil ehk enam-vähem ajal, mil Knud Inglismaale tungis. Kahjuks on kahest varasemast ehitisest väga vähe säilinud: need hävinesid suuresti praeguse kõigi pühakute kiriku ehitamisel vahemikus 13. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni.<ref>{{cite web |url=http://www.stmaryssaffronwalden.org/ashdon/history.htm | title=All Saints Church, Ashdon, Essex - History |accessdate=10.05.2013}}</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 8. mai 2017, kell 19:59
| Assanduni lahing | |||
|---|---|---|---|
| Toimumisaeg | 18. oktoober 1016 | ||
| Toimumiskoht | Teadmata | ||
| Tulemus | Taani võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Assanduni lahing (või Essendune'i lahing)[1] peeti 1016. aasta 18. oktoobril Taani ja Inglise vägede vahel. Ajaloolased on jätkuvalt eriarvamusel selle suhtes, kas lahingu asukoht Assandun võis olla Essexi põhjaosas Saffron Waldeni lähedal asuv Ashdon või, nagu pikka aega eeldati, Essexi lõunaosas Rochfordi lähedal asuv Ashingdon. Kuningasaagas Knýtlinga saga on kasutatud nimekuju Assatún (vanapõhja keeles).[2]
Lahing lõppes Knud Suure juhitud taanlaste võiduga. Knud alistas lahingus kuningas Edmund II ja sellega sai Knudi Põhjamere impeerium oma suurima ulatuse. Lahinguga sai lõpplahenduse ka Inglismaa edukas taasvallutamine taanlaste poolt.
Lahing
Lahingut mainitakse põgusalt saagas Knýtlinga saga, kus tsiteeritakse Islandi skald Óttarr svarti ehk Knudi ühe õukonnapoeedi värssi. Saagas on kirjas: "kuningas Knut pidas kolmanda ja suure lahingu Ethelredi poegade vastu kohas nimega Assatún, põhja pool taanlaste metsa" (Knútr konungr átti ena þriðju orrostu við Aðalráðssonu þar sem heita Assatún; varð þar enn mikil orrosta; þat er norðr frá Danaskógum). Saagas järgneb sellele Óttarr svarti kaheksarealine värss.[3]
Lahingu käigus tapsid Knudi mehed Dorchesteri piiskopi Eadnoth noorema ajal, mil ta Edmundi meeste nimel hingepalvet luges. 12. sajandi kroonika Liber Eliensis järgi raiuti tal esmalt sõrmuse kätte saamiseks käsi otsast ja seejärel raiuti tema surnukeha tükkideks.[4]
Tagajärjed
Pikemalt artiklis Põhjamere impeerium
Kaotuse järel oli Edmund sunnitud Knudiga lepingu sõlmima. Selle lepingu järgi kontrollis Knud seejärel kogu Inglismaad peale Wessexi. Leping sätestas sellegi, et juhul kui üks kuningatest sureb, saab teisest kogu Inglismaa valitseja. Pärast Edmundi surma sama aasta 30. novembril lasi Knud lahingus langenud sõdurite mälestuseks ehitada kiriku, kabeli või pühapaiga. Mõni aasta hiljem, aastal 1020, lõpetati Ashingdon Minsteri mälestuskiriku ehitus oletatava lahingupaiga kõrval asuval künkal. Kirik seisab seal tänapäevani.
Ka Knud oma piiskoppidega võttis Ashingdon Minsteri pühitsemisest osa ja ta määras oma isikliku preestri Stigandi sinna preestriks. Kirik on tänapäeval pühendatud Andreasele, kuid arvatakse, et varem oli kirik pühendatud sõdurpühakuks peetavale Miikaelile: temale pühendatud kirikud asuvad sageli künka otsas.
Lahinguvälja asukoht
Lisaks Ashingdonile leidub teinegi võimalik lahingupaik – samuti Essexi läheduses asuv Ashdon. Sellest piirkonnast on leitud palju roomlaste ja anglosakside münte. Ajaloolased on aastaid tulemusteta nende kahe koha üle vaielnud.
Ashdoni kasuks räägib mitu tugevat tõendit: paar anglosaksi testamenti osutavad just Ashdonile kui lahingupaigale. Lisaks ehitati sealne 10. sajandist pärinev puust külakirik, mis ise võis olla ehitatud varasema kristluseelse templi asukohale, kivikirikuna uuesti üles just 11. sajandil ehk enam-vähem ajal, mil Knud Inglismaale tungis. Kahjuks on kahest varasemast ehitisest väga vähe säilinud: need hävinesid suuresti praeguse kõigi pühakute kiriku ehitamisel vahemikus 13. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni.[5]
Viited
- ↑ Smith, Ernest F. Fairbairn, W. H. (toim). Tewkesbury Abbey. Notes on Famous Churches and Abbeys. [1916]. London: Society for Promoting Christian Knowledge. Lk 2.
{{cite book}}: vigane väärtus:|ref=harv(juhend) - ↑ Knytlinga saga - heimskringla.no. Vaadatud 09.03.2016.
- ↑ "Knut's Invasion of England in 1015-16, according to the Knytlinga Saga". De Re Militari. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.09.2011. Vaadatud 17.10.2011.
{{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit|deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend) - ↑ Liber Eliensis. Tõlkija Janet Fairweather. Woodbridge. 2005. p. 169.
- ↑ "All Saints Church, Ashdon, Essex - History". Vaadatud 10.05.2013.
Kirjandus
- Benton, Philip. "The History of Rochford Hundred". 1867.