Forex

FOREX (ing. kl. Foreign Exchange Market, FX) on rahvusvaheline pankadevaheline valuutavahetuse turg, mida sageli kutsutakse „sularahaturuks“ (ing. kl. cash market või spot interbank market). FOREX turg toimib praktiliselt kõikjal, kus leiab aset ühe valuuta vahetamine teise vastu. Nii näiteks saame FOREX turu osalisteks, ise sellele mõtlematagi, puhkuse ajal oma riigi sularaha külastatava riigi valuuta vastu vahetades. See ei olegi üllatav, et iga Maa elaniku kohta tuleb päevas umbes 200 USA dollari väärtuses turukäivet. Tegelikule, majandustegevusest tulenevale raha vahetamise vajadusele lisandub (ja isegi domineerib selle üle) valuutade vahetamine kasumi teenimise eesmärgil.

Valuutaturul kauplemine ei toimu mingis kindlas kohas ning sellel puuduvad ühtsed standardid. Valuutavahetus toimub läbi investeerimis- ja maaklerfirmade võrgu, keskpankade, kommertspankade ja turul on ka eraisikutest investorid ja kauplejad kes on turule pääsenud läbi maaklerfirmade. Peaaegu kõik valuutaoperatsioonid teostatakse suurte ja mõjukate pankade poolt, neid kutsutakse turutegijateks (ingl Market-makers). Eraisikute kaudu toimub turul hinnanguliselt ainult 2% kõikidest valuutatehingutest.

FOREX on käibe mahult kõige suurem ja jõulisemalt kasvav turg: 1977. aastal moodustas valuutaturu päevase kauplemise maht ligemale 5 miljardit dollarit, kuid juba kümnendi pärast oli see kasvanud 600 miljardini. 1998. aastal ulatus esmakordselt 1 triljoni USA dollarini. Tänapäeval on päevakäive umbes 4 kuni 4,5 triljonit dollarit. USA võlakirjaturu päevane käive on ainult ligikaudu 800 miljardit dollarit ning aktsiaturul kõigest 100 miljardit dollarit. Seega ületab FOREX turu päevane käive umbes 5 korda kõigi teiste finantsturgude kogukäivet.

FOREX turg on maailma kõige dünaamilisem ja likviidsem turg. FOREX turg on kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Eelkõige erineb see traditsioonilistest finantsturgudest vahendite kiire käibe ja operatsioonide madala omahinna poolest.

FOREX turu põhilised valuutad

FOREX turul enim kasutatavad valuutad on järgmised:

• USA dollar (USD, $)
• Euro (EUR, €)
• Jaapani jeen (JPY, ¥)
• Naelsterling (GBP, ₤)
• Šveitsi frank (CHF, SFr)

FOREX turu peamised osalised

FOREX turu suurimad osalised ja mõjutajad on järgmised:

• Keskpangad
• USA Föderaalreservi Süsteem
• Euroopa Keskpank
• Inglismaa Pank
• Jaapani Pank
• Šveitsi Rahvuspank
• Kanada pank
• Austraalia Reservpank
• Uus-Meremaa Reservpank
• Investeerimisfondid
• Kommertspangad
• Maaklerid
• Erainvestorid

Kasumi teenimine FOREX turul

FOREX turul kaubeldes püütakse teenida kasumit arbitraaži kasutades. Arbitraaži all mõitetakse reeglina kahte korraga toimivat tehingut (ostmine ja müümine), mille eesmärgiks on teenida hindade erinevuse pealt maandatud riskiga kasumit. Arbitražöör teeb panuse, et hind muutub ajas või ruumis. Arbitraaži all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, ehk osta odavalt ja müüa teisel ajal kallimalt maha, kauba omadusi muutmata. Arbitraaživõimalused tekivad tavaliselt tänu väikestele hinnaerinevustele eri turgudel või tihedalt seoses olevate instrumentide vahel. Arbitraaži võimalus võib esinada ka ühe aktsia piires.

Valuutakurss

Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta rahalist väärtust teises valuutas. Näiteks euro kurss USA dollarites võrdub vajalike dollarite arvuga ühe euro ostmiseks. Valuutakurssi võib väljendada (noteerida) kas otseselt ning ka kaudselt. Otsene noteering näitab mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta omandamiseks. Kaudne noteering näitab, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta omandamiseks.

Eesti pangad noteerivad valuutasid üldjuhul otse, erandiks on SRÜ riikide valuutad. Otsene noteering on levinum ka Mandri-Euroopas. Inglise pangad seevastu eelistavad kaudset noteeringut, USA pangad aga kasutavad mõlemat meetodit, nii otsest kui ka kaudset noteeringut.

Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut, nendeks on valuuta ostu- ja müügikursi väärtus. Olenemata sellest kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat seetõttu müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ja ka spreadiks.

Oletame, et pank teatab euro kursiks USA dollari suhtes 1,0920-1,0923 EUR/USD. Antud kurss tähendab, et pank ostab ühe euro 1,0920 dollari eest ning müüb 1,0923 dollari eest. Kursivahe on antud juhul 0,0003 USA dollarit ehk 3 punkti. Punktiks nimetatakse valuutaturil 0,0001 ehk 1/10 000 rahaühikut, FOREX ringkondades teatud kui pip.

Kursivahe on seda väiksem, mida aktiivsem ja stabiilsem on turg. Väga väike on USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kursivahe, suurem on see näiteks Rootsi kroonil ja Singapuri dollaril, sest nende turg on suhteliselt väike.

Uju- ja püsikurss

Pärast Bretton Woodsi valuutasüsteemi lagunemist on tähtsamate valuutade kursid kujunenud valuutaturul vabalt ujuvaks. Valuutakurssi, mis turul vabalt kujuneb, nimetatakse ujukursiks.

Täiesti vabalt kujunevad näiteks USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kurss, kuid samas ei ole vähe ka neid riike kes on oma valuuta kursi mõne teise valuuta või riigi valuutaga sidunud. Tavaliselt on selliste riikide puhul tegu väiksema majandusega riikidega ja seda on tehtud valuuta suurema stabiilsuse tagamise eesmärgil. Valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise riigi valuuta või valuutakorviga, nimetatakse püsikursiks. Eesti krooni kurss oli vanasti fikseeritud Saksa marga suhtes kursiga 8 EEK/DEM.

Valuuta ei pea olema tingimata ujuvkursiga või püsikursiga. Võimalikud on ka vahepealsed variandid, kus valuutakursi kõikumisele on seatud teatud parameetrid. Euroopa Valuutasüsteemi valuutad võisid enne 1993. aasta augustit üksteise suhtes kõikuda 2,25% ja pärast seda 15% ulatuses.

Nõudmine ja pakkumine valuutaturul

Ujukursi korral määrab ühe valuuta hinna teises valuutas selle valuuta nõudlus ja saadavus valuutaturul. Püsikursi korral sõltub ühe valuuta hind teises valuutas riigi rahapoliitikast ja selle eesmärkidest. Ajaloos on tulnud ette kordi kus ka püsikurssi on riik vahetevahel sunnitud nõudmise ja pakkumise järgi korrigeerima.

Valuutakursside prognoosimine

Paljudest seostest hoolimata on valuutakursi prognoosimine väga keeruline protsess ja annab harva täpseid tulemusi. Valuutakursi prognoosimisel tuleb arvestada ka tulevikusündmusi. Sellest tulenevalt mõjutavad valuutakursse kõik tulevikusündmuste kohta käivad kuuldused, aga ka turul osalejate ootused, psühholoogilised tegurid jms. Väga järske kursimuutusi võivad esile kutsuda poliitilised sündmused, sõjad ja streigid. Loomulikult avaldab kursile mõju ka turukujundajate käitumine.

Seetõttu tuleb arvestada, et pikaajaline trend, mille aitab leida tasakaalumudel, ei pruugi lühiajalisega mitte alati kokku langeda, ning ka kindla tõusutrendiga valuuta võib kogeda järske laguseid. Suhteliselt rahulikulgi päeval võib valuutakurss kõikuda 2% - 3% ulatuses ning paariks kuuks tehtud valuutaprognoosid on prognoosijast olenevalt väga erinevad.