Tallinna börs: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Parandasin kauplemise süsteeme
P Parandasin kauplemise süsteemide lõiku
102. rida: 102. rida:


== Kauplemise süsteemid ==
== Kauplemise süsteemid ==
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia aktsiatega kauplemiseks, mida kõik Nasdaq aktsiaturud üle maailma kasutavad.
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.


Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=04.05.2017}}</ref>
Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=04.05.2017}}</ref>

Redaktsioon: 4. mai 2017, kell 09:16

Nasdaq Tallinna börs (asutamisaegne nimi Tallinna Väärtpaberibörs) on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. Börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.[1] Turu ametlik kauplemisvaluuta on euro.[2]

Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse Nasdaq gruppi, mis korraldab börside tegevust Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Islandil ja USA-s. Tallinna börs kuulub seejuures Riia ja Vilniuse börsiga ühise NASDAQ Balti väärtpaberituru alla.[3][4]

Tallinna börsi üldindeks on OMX Tallinn, millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud aktsiate hindade keskmist muutust võrreldes 1996. aasta 3. juuni tasemega (algväärtuseks oli 100 punkti).[5]

Ajalugu

Tallinna börsi eelkäijaks oli 1920. aastal loodud Tallinna fondibörs, mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. Kursse noteeris börsi noteerimiskomisjon, kuhu kuulusid pankade esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941 seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt.[6]

Pärast Eesti riigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisemateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid vastu võetud seadusi oli 1993. aastal vastu võetud väärtpaberituru seadus, mis sätestas turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline järgmisel aastal vastu võetud investeerimisfondide seadus. 1994. aastaks olid toimunud esimesed korrastumised pangandussfääris, mille käigus jäid ellu konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele impulsi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.[6]

1994. aastal käivitasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti kommertspanka, rahandusministeerium, Eesti Pank ja Hüvitusfond. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis 1995 aasta 19. aprillil asutati Tallinna börs.[6] Börsi asutajaliikmed olid 10 kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja Rahandusministeerium, igaüks võrdse osakaaluga. Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil olid noteeritud 11 väärtpaberit.[7] Aktsionäre oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit krooni. Võeti kasutusele börsiindeksi TALSE, mille algväärtuseks oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president Lennart Meri.[8]

Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE oma ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börs sai aga tasapisi rahva seas populaarsemaks ning 1997. aasta suveks oli selle kasv meeletu. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207 protsenti. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka laenu, et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, polnud ka seadust, mis otseselt seda keelaks. 29. augustil saavutas TALSE indeks oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis aga oli aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal samuti virtuaalset raha ja reaalseid kohustusi täis pumbanud.[8]

2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse grupi. Aprillis 2001 omandas grupis strateegilise osaluse Soome HEX grupp. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupi nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 oli kõikide Eesti tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille pidajaks on Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.[6]

4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud OMHEX, mis sai uueks HEX Tallinna emaettevõtteks. 2004. aastal võttis OMHEX grupp kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama SAXESS kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX'i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX gruppi kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused Balti ühisturu tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börsid käivitasid ühtse Balti nimekirja, Balti indeksi ja börsiinfo interneti lehekülje.[6]

26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, olles tõusnud aasta algusest 18,9 protsenti. Samal aastal töötati finantsinspektsiooni ja Tallinna Börsi eestvedamisel välja „Hea ühingujuhtimise tava”, mis oli andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.[8] 2007. aastal alustati alternatiivturu "First North" käivitamise eeltöödega ning ühtlustati Balti börside turupraktikad finantsinstrumentide turgude direktiiviga.[6]

2008. aastal alguses NASDAQ Stock Market lõpule liitumise Balti- ja Põhjamaade börsigrupiga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.[8]

2008. aasta lõpus Eestit tabanud majanduskriis viis varjusurma kogu finantssektori. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, sai seekord pihta kinnisvarasektor.[8] Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui reaalmajanduse statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.[9] 2010. aastal hakkas majandus taas kosuma ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73 protsenti. See oli parim tulemus nii Euroopa börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.[8]

Väärtpaberiturgude struktuur

Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju, ühiseid indekseid ning investorite lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ning alternatiivturuks.[10]

Reguleeritud turg

Põhinimekiri

Põhinimekiri on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest seal on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.[3] Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt 3 aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses, avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele ning avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest (free float) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.[10]

Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:[11]

Lisanimekiri

Lisanimekiri on mõeldud eelkõige kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sellele pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu ja samuti on madalamad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele aga börsiettevõtetega samad nõuded.[3]

Nasdaq Tallinna lisanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:[11]

Võlakirjanimekiri

Võlakirjade nimekirja on koondatud võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad erinevate tähtaegadega ettevõtete võlakirju ja hüpoteekobligatsioone.[10]

Nasdaq Tallinna võlakirjanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud kolm võlakirjaemissiooni:[11]

Fondid

Fondinimekiri koosneb investeerimisfondide osakutest või ühisinvesteerimisfondide aktsiatest, mis on noteeritud ja kaubeldavad sarnaselt aktsiatega.[10]

Nasdaq Tallinna fondinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud üks investeerimisfond:[12]

Alternatiivturg First North

Nasdaq First North on alternatiivturg (ehk reguleerimata turg), kuhu kauplemiseks ettevõtetele väga palju nõudeid ei seata ja ka teabe avalikustamise osas on nõuded väiksemad.[3] Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi reglementi.[10] Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad küll kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele suhteliselt rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavateks.[3]

Nasdaq Tallinna alternatiivturul on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:[11]

Kauplemispäev

Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev:[13]

Aeg Kauplemisfaas
09.00–10.00 Kauplemiseelne periood
10.00 Avaoksjon
10.00–15.55 Kauplemisperiood
15.55–16.00 Sulgemisoksjoni eelperiood
16.00 Sulgemisoksjon
16.00–16.30 Kauplemisjärgne periood
16.30–09.00 Kauplemisväline periood

Kauplemise süsteemid

Kauplemissüsteem INET on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.

Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidel on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.[14]

  • INET Nordic - elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
  • Genium INET - elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ning toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride läbiviimiseks

Endisi börsiettevõtteid

Varem on Tallinna börsil olnud noteeritud muu hulgas järgmiste ettevõtete aktsiad:[viide?]

Vaata ka

Viited

  1. "Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  2. "Ametlik kauplemisvaluuta". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Väärtpaberite noteerimine". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  4. "Balti väärtpaberiturg". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  5. "TALSE:IND". Bloomberg kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Ajalugu". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  7. "Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu". Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "Tallinna börs 20!". LHV Finantsportaal. Vaadatud 03.05.2017.
  9. "Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal". Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 "Balti turu struktuur". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "Emitendid". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  12. "Balti kaubeldavad fondid". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  13. "Kauplemispäev". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 03.05.2017.
  14. "Kauplemismeetodid". Nasdaq Baltic kodulehekülg. Vaadatud 04.05.2017.