Astrid Lindgren

Astrid Lindgren, 1924

Astrid Anna Emilia Lindgren (kuni 1931 Astrid Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby – 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli Rootsi Kuningriigi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.

2002. aastal loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini.

Elukäik

Astrid Lindgreni kuju Stockholmis

Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar ning nooremad õed Stina ja Ingegerd. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa".

Pärast kooli lõpetamist 1924. aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga abiellumast, siirdus 19-aastaselt Stockholmi, et sekretäriks õppida.

4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis.

1928. aastal asus ta sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta 1931. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada.

Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka Segasumma suvila välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks rikas.

1986. aastal kirjutas Lindgren Nõukogude Liidu saadikule Stockholmis Boriss Pankinile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba Leila Milleri ja Valdo Randpere tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et ,,võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."

Astrid Lindgren suri Stockholmis 8. märtsil 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. Toomkirikus toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud. Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile.

Karjäär

1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse Rabén & Sjögren konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi raamatuga "Pipi Pikksukk", mille avaldamisest kirjastus Bonniers oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud.

1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni Ameerika Ühendriikidesse väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ühendriikidesse jõudes ütles Lindgren, et on häiritud afroameeriklaste diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas".

1958. aastal sai temast Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks.

Teoseid

Segasummasuvila Ojamaal Kneippbynis

Aasta	Pealkiri	Tõlge
1944	Britt-Mari puistab südant	2000
1945	Kerstin ja mina	2001
1945	Pipi Pikksukk	1968
1946	Pipi Pikksukk läheb laevale	1968
1946	Meisterdetektiiv Blomkvist	1960
1947	Meie, Bullerby lapsed	2000, 2006
1948	Pipi Pikksukk Lõunamerel	1968
1949	Veel Bullerby lastest	2000, 2006
1949	Pöialpoiss Nils Karlsson	1998
1950	Hakkaja Kaisa	2003, 2014
1950	Kati Ameerikas	2000
1951	Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu	1960
1952	Bullerbys on alati lõbus	2000, 2005
1952	Kati Itaalias	2001
1953	Kalle Blomkvist ja Rasmus	1971
1954	Mio, mu Mio	1993
1954	Kati Pariisis	2001
1955	Väikevend ja Karlsson katuselt	1964
1956	Hulkur Rasmus	1965
1957	Rasmus, Pontus ja Lontu	1967
1958	Lärmisepa tänava lapsed	1995
1959	Päevanurme	1997
1960	Madlike	1993
1961	Lärmisepa tänava Lota	1995
1961	Käraküla raamat	1970 eestikeelse pealkirjaga "Bullerby lapsed"
1962	Karlsson katuselt lendab jälle	1970
1963	Vahtramäe Emil	1993
1964	Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses	1969
1965	Kevad Kärakülas	1987
1966	Vahtramäe Emili uued vembud	1993
1968	Karlsson katuselt hiilib jälle	1970
1970	Vahtramäe Emil on veel elus	1993
1970	Minu väljamõeldised
1973	Vennad Lõvisüdamed	1987
1973	Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna	2002
1976	Madlike ja Jaanikingu põnn	1994
1979	Pipi Pikksuka jõulupuu	1999
1981	Röövlitütar Ronja	1987
1984	Kui väike Ida tahtis teha vempu	1985
1984	Emili vemp nr. 325	2003
1986	Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil	2003
1987	Assar Seebimull	1987
1991	Kui Liisbet pistis herne ninna	2001

Koostöö Ilon Wiklandiga

• Astrid Lindgreni enamike raamatute illustraator oli Eesti päritolu Ilon Wikland. Nende esimene ühine raamat oli 1954. aastal ilmunud "Mio, mu Mio".

Tunnustused

• 1977 Parim laste ja noorsooromaan (Rootsi kriminaalkirjanduse auhind)
• 1986 Selma Lagerlöfi auhind

Isiklikku

Tema venna Gunnar Ericssoni tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor Karin Alvtegen.

Kirjandus eesti keeeles

• Margareta Strömstedt. Astrid Lindgren: elulugu, Tallinn: Tänapäev, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 9985-9269-2-7
• Eva-Maria Metcalf. Astrid Lindgren, Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7
• Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat, Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: Anu Kehman ja Andres Jaaksoo. ISBN 9985901576

Välislingid

• Astrid Lindgren Ulmekirjanduse Baasis