Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Asendasin nõukaaegse infoga välislingi kaasaegsega.
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref>
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref>


Tšuvaššide asulalad liideti [[Venemaa]]ga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref>
Tšuvaššide asulalad liideti [[Venemaa]]ga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid paganausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref>


Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:

Redaktsioon: 1. mai 2017, kell 19:34

Mall:Rahvanimed Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.

Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias. [1]2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, [2] neist Tšuvaššias 814 750.[3]

Tšuvaššide asulalad liideti Venemaaga 1552. aastal. Tšuvašid olid paganausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka islam. 17. sajandil algas tšuvaššide ristimine vene õigeusku, 18. sajandil muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja Siberisse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus 19. sajandi lõpul Türki ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.[4]

Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:

  • mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
  • niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
  • orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).

Materiaalne kultuur

Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.

Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.

Tšuvašid Eestis

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.[5] Eestis tegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi. Narvas on 2003. aastal asutatud selts Narspi[6] ning Tallinnas 1990. aastal asutatud Tšuvaši Kultuuriselts[7]. Mõlemal seltsil on oma pärmusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan[8]. Tallinnas tegutseb ka tšuvaši folk-pop-bänd Taraj (Тарай)[9].

Viited

Välislink