Redaktsioon: 19. juuli 2014, kell 22:21 (redigeeri) Amherst99 (arutelu \| kaastöö) (Asendasin nõukaaegse infoga välislingi kaasaegsega.) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2017, kell 20:34 (redigeeri) (eemalda) 82.131.29.140 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref> Tšuvaššide asulalad liideti [[Venemaa]]ga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid ~~pagausulised~~paganausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk\|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi\|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref> Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:

Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel

Tšuvašid (muuda)

Redaktsioon: 1. mai 2017, kell 20:34

Navigeerimismenüü

Otsing