Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
täiendus |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|thumb|Inimese silma läbilõige]] |
[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|thumb|Inimese silma läbilõige]] |
||
'''Nägemine''' ehk '''nägemismeel''' (ingl. k. ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. |
'''Nägemine''' ehk '''nägemismeel''' (ingl. k. ''sight'', ''vision'') on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. |
||
'''Binokulaarne''' ehk '''kahe silmaga nägemine.''' Kui vaadata mingit objekti kahe silmaga, tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid seda tajutakse ikkagi ühe objektina. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina nähakse neid kujutisi seetõttu, et aju liidab need üheks tervikuks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Uljas, J., Rumberg, T.|pealkiri=Psühholoogia gümnaasiumiõpik|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=80}}</ref> '''Monokulaarne nägemine''' on ühesilmanägemine.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Võõrsõnade leksikon, 7 trükk|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=683}}</ref> |
|||
Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi [[silm]]a [[Võrkkest|võrkkestas]] paiknevate fotoretseptorrakkude. [[Valgus|Valguse]] (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - [[Kepikesed|kepikestes]] ja [[Kolvikesed|kolvikestes]] (inglise keeles vastavalt - ''rods'', ''cones'')- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi [[Rodopsiin|rodopsiini]] lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust [[Närviimpulss|närviimpulsside]] sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil <ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>. |
Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi [[silm]]a [[Võrkkest|võrkkestas]] paiknevate fotoretseptorrakkude. [[Valgus|Valguse]] (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - [[Kepikesed|kepikestes]] ja [[Kolvikesed|kolvikestes]] (inglise keeles vastavalt - ''rods'', ''cones'')- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi [[Rodopsiin|rodopsiini]] lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust [[Närviimpulss|närviimpulsside]] sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil <ref>"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>. |
||
Redaktsioon: 29. aprill 2017, kell 16:41
|
See artikkel on nägemismeelest; murdekeeles võib nägemine tähendada kummitust |
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
Binokulaarne ehk kahe silmaga nägemine. Kui vaadata mingit objekti kahe silmaga, tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid seda tajutakse ikkagi ühe objektina. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina nähakse neid kujutisi seetõttu, et aju liidab need üheks tervikuks. [1] Monokulaarne nägemine on ühesilmanägemine.[2]
Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silma võrkkestas paiknevate fotoretseptorrakkude. Valguse (380 - 780 nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes - kepikestes ja kolvikestes (inglise keeles vastavalt - rods, cones)- fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi rodopsiini lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust närviimpulsside sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil [3].
Loomade nägemisvõime varieerub liigiti. Mõned loomaliigid tajuvad ainult valgusintensiivsust (ainuraksed), osa eristab värvusi (peajalgsed, limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid). Enamus imetajaid värvusi ei erista. Roomajatel, lindudel ja imetajatel on võime muuta silma läätse kuju, mistõttu näevad nad nii lähedale kui kaugele[4].
Vaata ka
Viited
- ↑ Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri. Lk 80.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Võõrsõnade leksikon, 7 trükk. Tallinn: Valgus. 2006. Lk 683.
- ↑ "Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994
- ↑ "Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994