Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel
Info lisamine |
pildi lisamine |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
== Psühholoogia == |
== Psühholoogia == |
||
[[Pilt:Machi ribadgif.gif|pisi|Mach´i ribad]] |
[[Pilt:Machi ribadgif.gif|pisi|Mach´i ribad]] |
||
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks. Tegemist on optilise illusiooni ehk nähtusega, kus inimsilmal on kalduvus näha võimendatud kontrasti erinevat tooni ribade vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=Encyclopædia Britannica|URL=https://www.britannica.com/biography/Ernst-Mach|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> 1865 aastal avaldas ta oma esimese paljudest artiklitest, mis kandis nime "''On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina''". Machi sõnul on kitsad tumedad ribad(jooned) gradiendi välisservadel ja kitsad heledad ribad (jooned) gradiendi siseservadel optiline illusioon. Selle efekti põhjustajaks on taju kontrastsus. Püsivuse korral me üle- ja alatöötleme piire. Tegelikult sensoorne vastus võib isegi peatuda muutumatu stimulatsiooni korral. Mach uskus, et on avastanud lateraalse pidurduse inimese meeleorganites. Idee on selles, et meie meel eeltöötleb informatsiooni enne selle saatmist meeleorganitesse.<ref name=":1" /> |
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks. Tegemist on optilise illusiooni ehk nähtusega, kus inimsilmal on kalduvus näha võimendatud kontrasti erinevat tooni ribade vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=Encyclopædia Britannica|URL=https://www.britannica.com/biography/Ernst-Mach|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> 1865 aastal avaldas ta oma esimese paljudest artiklitest, mis kandis nime "''On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina''". Machi sõnul on kitsad tumedad ribad(jooned) gradiendi välisservadel ja kitsad heledad ribad (jooned) gradiendi siseservadel optiline illusioon. Selle efekti põhjustajaks on taju kontrastsus. Püsivuse korral me üle- ja alatöötleme piire. Tegelikult sensoorne vastus võib isegi peatuda muutumatu stimulatsiooni korral. Mach uskus, et on avastanud lateraalse pidurduse inimese meeleorganites. Idee on selles, et meie meel eeltöötleb informatsiooni enne selle saatmist meeleorganitesse.<ref name=":1" /> |
||
[[Fail:MACHI RIBAD.gif|pisi|Machi ribad - optiline illusioon]] |
|||
Enne seda perioodi mõisteti optilist illusiooni kui otsustus- või arvamusviga, mis on põhjustatud aju veidrusest. Sensoorseid organeid nähti lihtsalt kui otseseid vahendajaid ajju. Nende ülesanne oli lihtsalt saata aistinguid ajju, kus neid siis interpreteeritakse. Mach väitis aga, et kogu töötlus ei toimu ajus. Otsustusvead ei ole seotud töötlusvigadega ajus, vaid juba sisestatud tajuomaduste endiga. Mach väitis, et taju töö on seotud stiimuli tajumisega. Ja see on kõige alus. Sama protsess juhib nii evolutsiooni, taju ja ka teadust. <ref name=":1" /> |
Enne seda perioodi mõisteti optilist illusiooni kui otsustus- või arvamusviga, mis on põhjustatud aju veidrusest. Sensoorseid organeid nähti lihtsalt kui otseseid vahendajaid ajju. Nende ülesanne oli lihtsalt saata aistinguid ajju, kus neid siis interpreteeritakse. Mach väitis aga, et kogu töötlus ei toimu ajus. Otsustusvead ei ole seotud töötlusvigadega ajus, vaid juba sisestatud tajuomaduste endiga. Mach väitis, et taju töö on seotud stiimuli tajumisega. Ja see on kõige alus. Sama protsess juhib nii evolutsiooni, taju ja ka teadust. <ref name=":1" /> |
||
Redaktsioon: 29. aprill 2017, kell 12:13
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2011) |
Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (1838–1916) oli austria füüsik ja filosoof. Teadusfilosoofina oli ta loogilise positivismi põhimõjutaja.
Bibliograafia
Ernst sündis 18.veebruaril Chirlitz-Turas´ Moraavias, Austria-Ungari keisririigis. Ta oli oma vanemate Johann Mach´i ja Josephine Lanhaus´i kolmest lapsest vanim. Kuna noor Mach ei saanud õppimisega hästi hakkama, siis pärast aastat koolis õppimist jäi ta koduõppele. [1]Kuni neljateistkümne eluaastani omandas Ernst Mach haridust kodus. Pärast koduõpet jätkus tema haridustee Kroměříž´i gümnaasiumis, kus ta õppis kolm aastat. 1855 aastal asus ta õppima Viini Ülikooli[2] ning sai 1864. aastal Grazis matemaatikaprofessoriks. 1867. aastal asus ta tööle eksperimentaalfüüsika õppetoolis Praha Ülikoolis. 1895-1901 oli ta Viini ülikooli professor. [3]
Füüsika
Mach arendas fotograafilist meetodit, et uurida kiireid protsesse, sh kehade helisemist (1873) ja ülehelikiiruslikku voolamist (1887-1892). [3]Machi peamine panus füüsikasse oli tema kirjeldus ja pildid ballistilistest šokilainetest.[4] Tema järgi on nimetatud Machi arv, mis kirjeldab lennuki nn tegeliku lennukiiruse (kiirus, millega lennuk liigub õhumassi suhtes) ja helikiiruse suhet. Machi arv on mingis keskkonnas liikuva keha kiiruse v ja samas keskkonnas leviva heli kiiruse a suhe: M=v/a. Kui M<1, siis liigub keha alahelikiirusega, kui M>1, siis ülehelikiirusega. [5]
Mach avaldas töid ka soojuse, optika ja füsioloogia (tasakaalunähtuste) alalt. Tema filosoofia lähtus loodusteaduste, eriti mehaanika ja soojusõpetuse aluste ja nende tekkeloo tunnetusteoreetilisest analüüsist. Mach oli seisukohal, et füüsikateooria peab tuginema ainult meeltega tajutavale (vaatlusega määratavaile) suurustele ja mõistetele. Sellel põhinev Newtoni mehaanika aluste (absoluutse aja ja ruumi) kriitika virgutas A. Einsteini erirelatiivsusteooria loomisel. Tema idee selgitada inertsinähtusi ja -jõude kaugete taevakehade gravitatsiooniga (nn Machi printsiip) oli üldrelatiivsusteooria heuristilisi lähtekohti.[3] Machi suurimaks teeneks peetaksegi liikumise probleemi käsitlust, mille tulemusel tekkis relatiivsusteooria. Mach andis ka olulise panuse doppleri efekti mõistmisesse[6], mille idee pakuti välja 1842 aastal. Teooria seisneb selles, et valgus- ja helilainete sagedused kasvavad kui nende tekkeallikas liigub vaatlejale (kuulajale) lähemale ning lainetesagedused kahanevad kui tekkeallikas kaugeneb. [1]
Ernst Mach on tuntud ka kui teadlane, kes kangekaelselt eitas aatomite olemasolu. See tulenes asjaolust, et Mach keeldus aktsepteerimast teaduslikke hüpoteese, mida polnud võimalik testida. Tema range nõue, et teooria peab olema verifitseeritav, oli sel ajal üsna revolutsiooniline[1]
Filosoofia
Läbi oma elu oli Ernst Mach huvitatud valdkonnast, mida kutsutakse epistemioloogiaks ja mis uurib inimese teadmisi ja arusaamise piiratust. Üks tema kahest viimasest raamatust "Knowledge and Error" (1905) oli seotud antud distsipliiniga. Mach´i olulisim epistemioloogiline idee oli, et meie arusaamine maailmast põhineb informatsioonile, mille saame oma meelte kaudu ja mis on seega ebatäiuslik ning ekslik. Tuginedes antud arusaamale, mida me kutsume teaduslikuks õiguseks, ei ole tegelikult absoluutne loodusseadus, vaid reflektsioon sellest, kuidas inimene tajub ümbritsevat universumi. Nendest ideedest on ta kirjutanud ka oma raamatus "The Analysis of Sensations" (1897)
Psühholoogia
Kuigi Mach pidas ennast füüsikuks ning tegeles kogu oma karjääri vältel füüsika-alaste uuringutega, tundis ta huvi ka psühholoogia ning füsioloogia vastu. 1860 aastal avastas ta füsioloogilise fenomeni, mida hakati kutsuma Mach´i ribadeks. Tegemist on optilise illusiooni ehk nähtusega, kus inimsilmal on kalduvus näha võimendatud kontrasti erinevat tooni ribade vahel.[7] 1865 aastal avaldas ta oma esimese paljudest artiklitest, mis kandis nime "On the effect of the spatial distribution of the light stimulus on the retina". Machi sõnul on kitsad tumedad ribad(jooned) gradiendi välisservadel ja kitsad heledad ribad (jooned) gradiendi siseservadel optiline illusioon. Selle efekti põhjustajaks on taju kontrastsus. Püsivuse korral me üle- ja alatöötleme piire. Tegelikult sensoorne vastus võib isegi peatuda muutumatu stimulatsiooni korral. Mach uskus, et on avastanud lateraalse pidurduse inimese meeleorganites. Idee on selles, et meie meel eeltöötleb informatsiooni enne selle saatmist meeleorganitesse.[6]
Enne seda perioodi mõisteti optilist illusiooni kui otsustus- või arvamusviga, mis on põhjustatud aju veidrusest. Sensoorseid organeid nähti lihtsalt kui otseseid vahendajaid ajju. Nende ülesanne oli lihtsalt saata aistinguid ajju, kus neid siis interpreteeritakse. Mach väitis aga, et kogu töötlus ei toimu ajus. Otsustusvead ei ole seotud töötlusvigadega ajus, vaid juba sisestatud tajuomaduste endiga. Mach väitis, et taju töö on seotud stiimuli tajumisega. Ja see on kõige alus. Sama protsess juhib nii evolutsiooni, taju ja ka teadust. [6]
Machi põhilised tööd
- The Science of Mechanics (1883)
- The Analysis of Sensations (1897)[8]
- Popular Scientific Lectures (1895)
- The Principles of Physical Optics (1926)
- Knowledge and Error (1976)
- Principles of the Theory of Heat (1986)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Lee,M (2006). "Ernst Mach". Ernst Mach, 1. Vaadatud 27.04.2017.
- ↑ "Ernst Mach Biography". TheFamousPeople. Vaadatud 27.04.2017.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Valgus. 1992. Lk 88.
- ↑ Chiesa (1994). Radical Behaviorism: The Philosophy and the Science. Authors Cooperative. ISBN 0962331147.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Valgus. 1992. Lk 198.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "Ernst Mach". Stanford Encyclopedia of Philosophy. Vaadatud 27.04.2017.
- ↑ Encyclopædia Britannica. "Ernst Mach". Vaadatud 27.04.2017.
- ↑ Ernst Mach (1897). "Contributions to the analysis of the sensations". Vaadatud 27.04.2017.