Lucina Hagman: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Merilynpa (arutelu | kaastöö)
36 muudatust
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
22. rida: 22. rida:
===Päritolu ja tegevus pedagoogina===
===Päritolu ja tegevus pedagoogina===


Lucina Hagmani vanemad olid külavanem<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=l%C3%A4nsman&F=M&C06=et|Pealkiri=Eesti Etümoloogiasõnaraamat [ETY]|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Nils Johan Erik Hagman ja Sofia Margareta Hagman (neiupõlvenimega Nordman).<ref name=em>[https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/910396.aspx Kansanedustajat: Lucina Hagman] Eduskunta (vaadatud 19.03.2017)</ref> Ta oli perekonna kuuest lapsest noorim.<ref name=perhe>Ollila, Anne. [http://www12.uta.fi/kirjasto/nelli/verkkoaineistot/yht/lucinahagman.pdf "Naimaton perheellinen nainen: Lucina Hagmanin perhe"] – ''Monta tietä menneisyyteen.'' Tampereen yliopiston kirjasto, 2006 (vaadatud 19.03.2017)</ref> Tema vanemate õdede-vendade seas olid Soome esimese rahvakooli asutaja [[Sofia Hagman]] ning peatoimetajad [[August Hagman]] ja [[Tyko Hagman]]. Hagmanite kodu oli [[rootsi keel|rootsikeelne]], kuid [[Kälviä]] valdavalt soomekeelses keskkonnas õppis Lucina Hagman juba lapsena [[soome keel]]t. [[1865]]. aastal kolis perekond isa üleviimise tõttu [[Vaasa]]sse, kus Hagman läbis nelja-aastase rootsikeelse tütarlastekooli. Tüdrukutele hariduse andmine oli sel ajal haruldane ja ta oli pere kolmest tütrest ainus, kellele koolis käimist võimaldati.<ref name=KB>Ollila, Anne. [http://www.kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2705 Hagman, Lucina (1853 - 1946)] Kansallisbiografia (vaadatud 19.03.2017)</ref><ref name=perustaja>Kauppinen, Kaija. [http://www.marttaperinne.fi/site/assets/files/1240/lucina_hagman_by_kaija_kauppinen_1989.pdf Lucina Hagman: marttajärjestön perustaja] Marttaliitto ry, 1989 (vaadatud 19.03.2017)</ref> Kooli lõpetamise järel õpetas Hagman paar aastat väikeseid lapsi ja sai seejärel rahvakooliõpetaja hariduse [[Jyväskylä]] õpetajate seminaris, mille lõpetas [[1875]]. aastal. Seminaris sai ta tuntuks soome keele kaitsjana.<ref name=KB/> Seal tutvus ta ka [[Minna Canth]]iga.<ref name=naisliitto>[http://suomalainennaisliitto.fi/index.php?k=226035 Historia] Suomalainen Naisliitto (vaadatud 19.03.2017)</ref> Lõpetamise järel sai Hagmanist [[Hämeenlinna]] ettevalmistuskooli juhataja, sellesse ametisse jäi ta kuni [[1886]]. aastani.<ref name=KB/> Koolis oli üks tema õpilasi tulevane helilooja [[Jean Sibelius]].<ref name=naisliitto/> Aastatel [[1877]]–[[1881]] oli Hagman samaaegselt ka Hämeenlinna rootsikeelse tütarlastekooli matemaatikaõpetaja.<ref name=em/>
Lucina Hagmani vanemad olid külavanem<ref name="Y63Fe" /> Nils Johan Erik Hagman ja Sofia Margareta Hagman (neiupõlvenimega Nordman).<ref name="em" /> Ta oli perekonna kuuest lapsest noorim.<ref name="perhe" /> Tema vanemate õdede-vendade seas olid Soome esimese rahvakooli asutaja [[Sofia Hagman]] ning peatoimetajad [[August Hagman]] ja [[Tyko Hagman]]. Hagmanite kodu oli [[rootsi keel|rootsikeelne]], kuid [[Kälviä]] valdavalt soomekeelses keskkonnas õppis Lucina Hagman juba lapsena [[soome keel]]t. [[1865]]. aastal kolis perekond isa üleviimise tõttu [[Vaasa]]sse, kus Hagman läbis nelja-aastase rootsikeelse tütarlastekooli. Tüdrukutele hariduse andmine oli sel ajal haruldane ja ta oli pere kolmest tütrest ainus, kellele koolis käimist võimaldati.<ref name="KB" /><ref name="perustaja" /> Kooli lõpetamise järel õpetas Hagman paar aastat väikeseid lapsi ja sai seejärel rahvakooliõpetaja hariduse [[Jyväskylä]] õpetajate seminaris, mille lõpetas [[1875]]. aastal. Seminaris sai ta tuntuks soome keele kaitsjana.<ref name="KB" /> Seal tutvus ta ka [[Minna Canth]]iga.<ref name="naisliitto" /> Lõpetamise järel sai Hagmanist [[Hämeenlinna]] ettevalmistuskooli juhataja, sellesse ametisse jäi ta kuni [[1886]]. aastani.<ref name="KB" /> Koolis oli üks tema õpilasi tulevane helilooja [[Jean Sibelius]].<ref name="naisliitto" /> Aastatel [[1877]]–[[1881]] oli Hagman samaaegselt ka Hämeenlinna rootsikeelse tütarlastekooli matemaatikaõpetaja.<ref name="em" />


Ühiskondlikud küsimused huvitasid Hagmani juba kooliajal ja 1880. aastatel hakkas ta osalema avalikes aruteludes. Ta toetas tüdrukute ja poiste ühist koolitamist ehk [[ühisharidus]]t ja ühiskoole, sest tema arvates toetasid eraldi poiss- ja tütarlastekoolid ühekülgseid [[sooroll]]e, jättes tavaliselt tüdrukutele vaid võimaluse saada nõrgemat haridust. Hagman uskus väga tugevalt hariduse tähtsusesse inimese arengus. Ta reisis teistes [[Skandinaavia]] riikides, [[Saksamaa]]l ja [[Šveits]]is, et tutvuda sealse koolikorraldusega. [[1886]]. aastal kuulus Hagman [[Helsingi Soome Ühiskool]]i asutajate hulka. Osaliselt just tema kirjutatud ajaleheartikli mõjul otsustasid kooli asutajad loobuda algsest tütarlastekooli ideest ja rajada selle asemel ühiskooli.<ref name=KB/> See kool tegutseb tänaseni ja on Soome vanim soomekeelne ühiskool. Hagman valiti ühtlasi ka selle haridusasutuse esimeseks direktoriks, kellena ta töötas [[1890]]. aastani.<ref>[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/suomyhteiskoulu.htm Helsingin Suomalainen yhteiskoulu 1886-] Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref> Aastatel [[1887]]–[[1894]] pidas ta lisaks [[Helsingi]]s algul üheklassilist, hiljem kaheklassilist ettevalmistuskooli, mille ta müüs lõpuks [[Aili Nissinen]]ile. Helsingi Soome Ühiskooli direktori asetäitjana jätkas ta tööd kuni [[1899]]. aastani, mil ta asutas oma kooli, [[Helsingi Uus Ühiskool|Helsingi Uue Ühiskooli]].<ref name=perustaja/> Peatselt asutamise järel valmis koolihoone Helsingi [[Kruununhaka]] linnaosas. Hagman jätkas enda asutatud kooli direktorina kuni [[1935]]. aastani. Kooli omanikuks ja juhatuse esimeheks jäi ta [[1938]]. aastani, mil ta müüs kooli selle tegevust jätkanud aktsiaseltsile. [[1919]]. aastani oli ta ka oma koolis õpetaja.<ref name=perustaja/><ref name=koulu>[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/uusiyhteiskoulu.htm Helsingin Uusi yhteiskoulu] Yksityisten oppikoulujen verkkomatrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref> Helsingi Uues Ühiskoolis püüdis Hagman edendeda sotsiaalset õiglust ja võtta hariduse andmisel arvesse õpilaste loomuomadusi.<ref name=koulu/>
Ühiskondlikud küsimused huvitasid Hagmani juba kooliajal ja 1880. aastatel hakkas ta osalema avalikes aruteludes. Ta toetas tüdrukute ja poiste ühist koolitamist ehk [[ühisharidus]]t ja ühiskoole, sest tema arvates toetasid eraldi poiss- ja tütarlastekoolid ühekülgseid [[sooroll]]e, jättes tavaliselt tüdrukutele vaid võimaluse saada nõrgemat haridust. Hagman uskus väga tugevalt hariduse tähtsusesse inimese arengus. Ta reisis teistes [[Skandinaavia]] riikides, [[Saksamaa]]l ja [[Šveits]]is, et tutvuda sealse koolikorraldusega. [[1886]]. aastal kuulus Hagman [[Helsingi Soome Ühiskool]]i asutajate hulka. Osaliselt just tema kirjutatud ajaleheartikli mõjul otsustasid kooli asutajad loobuda algsest tütarlastekooli ideest ja rajada selle asemel ühiskooli.<ref name="KB" /> See kool tegutseb tänaseni ja on Soome vanim soomekeelne ühiskool. Hagman valiti ühtlasi ka selle haridusasutuse esimeseks direktoriks, kellena ta töötas [[1890]]. aastani.<ref name="kHhEI" /> Aastatel [[1887]]–[[1894]] pidas ta lisaks [[Helsingi]]s algul üheklassilist, hiljem kaheklassilist ettevalmistuskooli, mille ta müüs lõpuks [[Aili Nissinen]]ile. Helsingi Soome Ühiskooli direktori asetäitjana jätkas ta tööd kuni [[1899]]. aastani, mil ta asutas oma kooli, [[Helsingi Uus Ühiskool|Helsingi Uue Ühiskooli]].<ref name="perustaja" /> Peatselt asutamise järel valmis koolihoone Helsingi [[Kruununhaka]] linnaosas. Hagman jätkas enda asutatud kooli direktorina kuni [[1935]]. aastani. Kooli omanikuks ja juhatuse esimeheks jäi ta [[1938]]. aastani, mil ta müüs kooli selle tegevust jätkanud aktsiaseltsile. [[1919]]. aastani oli ta ka oma koolis õpetaja.<ref name="perustaja" /><ref name="koulu" /> Helsingi Uues Ühiskoolis püüdis Hagman edendeda sotsiaalset õiglust ja võtta hariduse andmisel arvesse õpilaste loomuomadusi.<ref name="koulu" />


===Seltsitegevus ja osalemine poliitikas===
===Seltsitegevus ja osalemine poliitikas===


Hagman toetas naistele meestega võrdsete kodanikuõiguste andmist ja nende võimalust pääseda meestega samadele ametikohtadele.<ref name=KB/> Helsingisse kolimisest saadik osales ta aktiivselt [[1884]]. aastal asutatud [[Soome Naisühing]]u töös.<ref name=perustaja/> Ta võttis osa ka [[1888]]. aastal [[Kopenhaagen]]is toimunud rahvusvahelisest naiste kongressist. Hagman kuulus nende naisliikumise mõjukate tegelaste sekka, kes eraldusid [[1892]]. aastal Soome Naisühingust ja asutasid uue ühingu [[Naisasialiitto Unioni]]. Ta oli aastatel [[1892]]–[[1898]] ja [[1913]]–[[1920]] ka selle ühingu esinaine, [[1908]]. aastal sai temast Unioni auesinaine.<ref name=KB/> 1899. aastal pani Hagman ühinguga "Kultuur kodudesse" aluse hilisemale [[Marta Liit|Marta Liidule]]. See ühing alustas reaalset tegevust järgmisel aastal ja vahetas siis ka nime.<ref name=perustaja/> Umbes aastapäevad oli Hagman selle liidu esimene juht.<ref name=martta>[http://www.marttaperinne.fi/henkilot/lucina-hagman/ Lucina Hagman] Marttaperinne.fi (vaadatud 19.03.2017)</ref> Marta Liidu eesmärk oli olla isamaaline rahvavalgustusühing, milles naistel pidi olema kultuuri ja hariduse levitaja roll. Selle asutamine oli ka reaktsioon [[veebruarimanifest]]ile ja [[venestamine|venestamisohule]].<ref name=martta2>[http://personal.inet.fi/yhdistys/mentulasaikkolanmartat/historia.htm Marttojen historiaa] Mentula-Saikkolan martat (vaadatud 19.03.2017)</ref>
Hagman toetas naistele meestega võrdsete kodanikuõiguste andmist ja nende võimalust pääseda meestega samadele ametikohtadele.<ref name="KB" /> Helsingisse kolimisest saadik osales ta aktiivselt [[1884]]. aastal asutatud [[Soome Naisühing]]u töös.<ref name="perustaja" /> Ta võttis osa ka [[1888]]. aastal [[Kopenhaagen]]is toimunud rahvusvahelisest naiste kongressist. Hagman kuulus nende naisliikumise mõjukate tegelaste sekka, kes eraldusid [[1892]]. aastal Soome Naisühingust ja asutasid uue ühingu [[Naisasialiitto Unioni]]. Ta oli aastatel [[1892]]–[[1898]] ja [[1913]]–[[1920]] ka selle ühingu esinaine, [[1908]]. aastal sai temast Unioni auesinaine.<ref name="KB" /> 1899. aastal pani Hagman ühinguga "Kultuur kodudesse" aluse hilisemale [[Marta Liit|Marta Liidule]]. See ühing alustas reaalset tegevust järgmisel aastal ja vahetas siis ka nime.<ref name="perustaja" /> Umbes aastapäevad oli Hagman selle liidu esimene juht.<ref name="martta" /> Marta Liidu eesmärk oli olla isamaaline rahvavalgustusühing, milles naistel pidi olema kultuuri ja hariduse levitaja roll. Selle asutamine oli ka reaktsioon [[veebruarimanifest]]ile ja [[venestamine|venestamisohule]].<ref name="martta2" />


Hagman kuulus ka Soome esimese [[karskus]]ühingu asutajaliikmete hulka ja üleriigilise ühingu [[Karskuse Sõbrad]] juhtkonda.<ref name=KB/> Talle kuulunud Helsingi Uus Ühiskool alustas 1900. aastate alguses esimese koolina Soomes karskusõpetuse tundide läbiviimist.<ref name=koulu/> Seevastu kodumajandusõpet selles koolis Hagmani eluajal üldse sisse ei viidudki.<ref name=perustaja/> Hagman oli tegev ka [[Soome Rahuliit|Soome Rahuliidus]], kus ta nimetati ka auliikmeks.<ref name=KB/> 1898. aastal kutsuti ta ka Helsingi töölisühingu naisosakonna asutamiskoosoleku juhatajaks.<ref name=perustaja/>
Hagman kuulus ka Soome esimese [[karskus]]ühingu asutajaliikmete hulka ja üleriigilise ühingu [[Karskuse Sõbrad]] juhtkonda.<ref name="KB" /> Talle kuulunud Helsingi Uus Ühiskool alustas 1900. aastate alguses esimese koolina Soomes karskusõpetuse tundide läbiviimist.<ref name="koulu" /> Seevastu kodumajandusõpet selles koolis Hagmani eluajal üldse sisse ei viidudki.<ref name="perustaja" /> Hagman oli tegev ka [[Soome Rahuliit|Soome Rahuliidus]], kus ta nimetati ka auliikmeks.<ref name="KB" /> 1898. aastal kutsuti ta ka Helsingi töölisühingu naisosakonna asutamiskoosoleku juhatajaks.<ref name="perustaja" />


[[1905]]. aastal asutas Hagman koos sõbra [[Maikki Friberg]]iga [[noorsoomlased|noorsoomlastest]] naistele mõeldud ajalehe [[Naisten Ääni]] ('Naiste Hääl'). Selle toimetajate hulka kuulus ta surmani.<ref name=internetix>[http://materiaalit.internetix.fi/fi/opintojaksot/9historia/naisjarjestojenhistoriaa/lucina_hagman Lucina Hagman] Internetix-materiaali, 1998 (vaadatud 19.03.2017)</ref> Peatselt pärast [[1907. aasta Soome parlamendivalimised|1907. aasta parlamendivalimisi]] asutati tema algatusele [[Soome Naisliit]], millest pidi saama noorsoomlastest naisi ühendav rahvavalgustusliikumine.<ref name=naisliitto/> Ajaleht Naisten Ääni sai uue organisatsiooni ametlikuks häälekandjaks.<ref name=internetix/> Hagman oli aastatel [[1908]]–[[1914]] ja [[1920]]–[[1927]] ka Soome Naisliidu juht.<ref name=KB/>
[[1905]]. aastal asutas Hagman koos sõbra [[Maikki Friberg]]iga [[noorsoomlased|noorsoomlastest]] naistele mõeldud ajalehe [[Naisten Ääni]] ('Naiste Hääl'). Selle toimetajate hulka kuulus ta surmani.<ref name="internetix" /> Peatselt pärast [[1907. aasta Soome parlamendivalimised|1907. aasta parlamendivalimisi]] asutati tema algatusele [[Soome Naisliit]], millest pidi saama noorsoomlastest naisi ühendav rahvavalgustusliikumine.<ref name="naisliitto" /> Ajaleht Naisten Ääni sai uue organisatsiooni ametlikuks häälekandjaks.<ref name="internetix" /> Hagman oli aastatel [[1908]]–[[1914]] ja [[1920]]–[[1927]] ka Soome Naisliidu juht.<ref name="KB" />


Aktiivselt [[naiste valimisõigus]]e eest võidelnud Hagman valiti täieliku ja piiranguteta valimisõiguse jõustumise järel 1907. aasta parlamendivalimistel ühena esimestest naistest [[Eduskunta|Soome parlamenti]].<ref name=perhe/> Ta oli [[Noorsoome Partei]] esindajana parlamendiliige kaks lühikest perioodi, esmalt [[1907]]–[[1908]] ja uuesti [[1917]]. 1907. aastal oli ta palvekirjade komisjoni ja 1917. aastal kultuurikomisjoni esinaine.<ref name=em/> Hagmani esimene seaduseelnõu käsitles abielunaise õigust iseseisvalt oma vara hallata.<ref name=perustaja/> Selle kõrvalt tegeles ta parlamendis veel [[keeluseadus]]ega, naiste õigusega pääseda riigiametitesse, sugupoolte võrdse tasustamise küsimusega ja abieluväliste laste õigusliku seisundi parandamisega.<ref>[http://www.naisunioni.fi/index.php?k=13939 Historiaa] Naisasialiitto Unioni. Viitattu 28.9.2012.</ref> Hagman ei olnud siiski kuigi innukas parteipoliitik ja leidis, et naiste koostöö peaks ületama parteide piire. Pettununa naisparlamendiliikmete vähesuses pakkus ta [[1923]]. aastal, et naised võiksid välja tulla eraldi kandidaatide nimekirjadega, kuid see idee ei pälvinud piisavat toetust.<ref name=KB/>
Aktiivselt [[naiste valimisõigus]]e eest võidelnud Hagman valiti täieliku ja piiranguteta valimisõiguse jõustumise järel 1907. aasta parlamendivalimistel ühena esimestest naistest [[Eduskunta|Soome parlamenti]].<ref name="perhe" /> Ta oli [[Noorsoome Partei]] esindajana parlamendiliige kaks lühikest perioodi, esmalt [[1907]]–[[1908]] ja uuesti [[1917]]. 1907. aastal oli ta palvekirjade komisjoni ja 1917. aastal kultuurikomisjoni esinaine.<ref name="em" /> Hagmani esimene seaduseelnõu käsitles abielunaise õigust iseseisvalt oma vara hallata.<ref name="perustaja" /> Selle kõrvalt tegeles ta parlamendis veel [[keeluseadus]]ega, naiste õigusega pääseda riigiametitesse, sugupoolte võrdse tasustamise küsimusega ja abieluväliste laste õigusliku seisundi parandamisega.<ref name="clVzd" /> Hagman ei olnud siiski kuigi innukas parteipoliitik ja leidis, et naiste koostöö peaks ületama parteide piire. Pettununa naisparlamendiliikmete vähesuses pakkus ta [[1923]]. aastal, et naised võiksid välja tulla eraldi kandidaatide nimekirjadega, kuid see idee ei pälvinud piisavat toetust.<ref name="KB" />


===Muu tegevus ja eraelu===
===Muu tegevus ja eraelu===


Hagman kirjutas rohkelt ajalehtedesse ja avaldas mitmeid kirju. [[1887]]. aastal sai ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i auhinna [[Fredrika Bremer]]i eluloo eest. 1900. aastate alguses avaldas ta [[Minna Canth]]i kaheosalise eluloo, [[1936]]. aastal aga mälestused oma lapsepõlvest.<ref name=KB/> Elutöö eest anti talle esimese naisena Soomes [[1928]]. aastal [[professor (aunimetus)|professori]] aunimetus. Taotluse talle aunimetuse andmiseks tegid üheskoos [[Marta Liit]] ja [[Soome Naisliit]].<ref name=perustaja/>
Hagman kirjutas rohkelt ajalehtedesse ja avaldas mitmeid kirju. [[1887]]. aastal sai ta [[Soome Kirjanduse Selts]]i auhinna [[Fredrika Bremer]]i eluloo eest. 1900. aastate alguses avaldas ta [[Minna Canth]]i kaheosalise eluloo, [[1936]]. aastal aga mälestused oma lapsepõlvest.<ref name="KB" /> Elutöö eest anti talle esimese naisena Soomes [[1928]]. aastal [[professor (aunimetus)|professori]] aunimetus. Taotluse talle aunimetuse andmiseks tegid üheskoos [[Marta Liit]] ja [[Soome Naisliit]].<ref name="perustaja" />


Suvekoduks ostis Hagman omale [[Turu]] linna lähistel asuva Siinala talu.<ref name=martta/> Ta ei abiellunud kunagi, kuid vennanaise surma järel võttis ta nende kaks last endale kasulasteks. Hiljem võttis ta veel ühe vennalapse enda kasvatada, lisaks veel neljandagi lapse, kes aga ei olnud tema sugulane.<ref name=KB/><ref name=perhe/> Koolijuht sai ka ühest tema kasutütrest – Lisa Hagman asutas [[1919]]. aastal tänase [[Apollo Ühiskool]]i, millest ta hiljem rahalistesse raskustesse sattununa oli küll sunnitud loobuma.<ref name=perustaja/><ref>[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/apollon.htm Apollon Yhteiskoulu (Helsinki)] Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref>
Suvekoduks ostis Hagman omale [[Turu]] linna lähistel asuva Siinala talu.<ref name="martta" /> Ta ei abiellunud kunagi, kuid vennanaise surma järel võttis ta nende kaks last endale kasulasteks. Hiljem võttis ta veel ühe vennalapse enda kasvatada, lisaks veel neljandagi lapse, kes aga ei olnud tema sugulane.<ref name="KB" /><ref name="perhe" /> Koolijuht sai ka ühest tema kasutütrest – Lisa Hagman asutas [[1919]]. aastal tänase [[Apollo Ühiskool]]i, millest ta hiljem rahalistesse raskustesse sattununa oli küll sunnitud loobuma.<ref name="perustaja" /><ref name="biJDI" />


Lucina Hagman suri [[1946]]. aastal 93-aastasena ja ta maeti Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.<ref name=martta/>
Lucina Hagman suri [[1946]]. aastal 93-aastasena ja ta maeti Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.<ref name="martta" />


==Pärandi jäädvustamine==
==Pärandi jäädvustamine==


[[Yleisradio]] [[2004]]. aastal korraldatud [[Suured soomlased|Suurte soomlaste]] valimisel hääletati Lucina Hagman suurte soomlaste edetabelis 29. kohale.<ref name=martta2/> Hagmani sünnikodus [[Kälviä]]s tegutseb tänapäeval [[Marta Liit|Marta Liidule]] kuuluv muuseum.<ref name=martta/> Kälviäs, mis kuulub nüüd [[Kokkola linn]]a koosseisu, asub Lucina Hagmani nimeline põhikool.<ref>[http://www.kokkola.fi/palvelut/opetus_ja_kasvatus/perusopetus/luokat_1_9_fi/lucina_hagmanin_koulu/ Lucina Hagmanin koulu] Kokkolan kaupunki (vaadatud 19.03.2017)</ref> Varem seal tegutsenud Lucina Hagmani nimeline gümnaasium suleti 2016. aasta augustis.<ref>[https://kp24.fi/uutiset/357038/Kokkola-lakkauttaa-Lucina-Hagmanin-lukion Kokkola lakkauttaa Lucina Hagmanin lukion] KP24.fi, 3.02.2014 (vaadatud 19.03.2017)</ref> Helsingi [[Pihlajamäki|Pihlajamäe]] linnaosas Uue Ühiskooli praeguse hoone juures olev tee nimetati [[1999]]. aastal Lucina Hagmani teeks. Kui koolile rajati [[2008]]. aastal uus ühendustee, siis anti sellele nimeks Lucina Hagmani allee.<ref>[http://pihlajamaki.info/uutiset-mainmenu-212/3287-lucina-hagmanin-kuja-kulkee-pihlajamen-kouluille Lucina Hagmanin kuja kulkee Pihlajamäen kouluille] Pihlajamäki.info (vaadatud 19.03.2017)</ref>
[[Yleisradio]] [[2004]]. aastal korraldatud [[Suured soomlased|Suurte soomlaste]] valimisel hääletati Lucina Hagman suurte soomlaste edetabelis 29. kohale.<ref name="martta2" /> Hagmani sünnikodus [[Kälviä]]s tegutseb tänapäeval [[Marta Liit|Marta Liidule]] kuuluv muuseum.<ref name="martta" /> Kälviäs, mis kuulub nüüd [[Kokkola linn]]a koosseisu, asub Lucina Hagmani nimeline põhikool.<ref name="6ydyi" /> Varem seal tegutsenud Lucina Hagmani nimeline gümnaasium suleti 2016. aasta augustis.<ref name="0D1Pu" /> Helsingi [[Pihlajamäki|Pihlajamäe]] linnaosas Uue Ühiskooli praeguse hoone juures olev tee nimetati [[1999]]. aastal Lucina Hagmani teeks. Kui koolile rajati [[2008]]. aastal uus ühendustee, siis anti sellele nimeks Lucina Hagmani allee.<ref name="bcPmS" />


==Teoseid==
==Teoseid==
69. rida: 69. rida:


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="em">[https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/910396.aspx Kansanedustajat: Lucina Hagman] Eduskunta (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="perhe">Ollila, Anne. [http://www12.uta.fi/kirjasto/nelli/verkkoaineistot/yht/lucinahagman.pdf "Naimaton perheellinen nainen: Lucina Hagmanin perhe"] – ''Monta tietä menneisyyteen.'' Tampereen yliopiston kirjasto, 2006 (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="KB">Ollila, Anne. [http://www.kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2705 Hagman, Lucina (1853–1946)] Kansallisbiografia (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="perustaja">Kauppinen, Kaija. [http://www.marttaperinne.fi/site/assets/files/1240/lucina_hagman_by_kaija_kauppinen_1989.pdf Lucina Hagman: marttajärjestön perustaja] Marttaliitto ry, 1989 (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="naisliitto">[http://suomalainennaisliitto.fi/index.php?k=226035 Historia] Suomalainen Naisliitto (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="koulu">[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/uusiyhteiskoulu.htm Helsingin Uusi yhteiskoulu] Yksityisten oppikoulujen verkkomatrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="martta">[http://www.marttaperinne.fi/henkilot/lucina-hagman/ Lucina Hagman] Marttaperinne.fi (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="martta2">[http://personal.inet.fi/yhdistys/mentulasaikkolanmartat/historia.htm Marttojen historiaa] Mentula-Saikkolan martat (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="internetix">[http://materiaalit.internetix.fi/fi/opintojaksot/9historia/naisjarjestojenhistoriaa/lucina_hagman Lucina Hagman] Internetix-materiaali, 1998 (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="Y63Fe">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=l%C3%A4nsman&F=M&C06=et|Pealkiri=Eesti Etümoloogiasõnaraamat [ETY]|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name="kHhEI">[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/suomyhteiskoulu.htm Helsingin Suomalainen yhteiskoulu 1886–] Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="clVzd">[http://www.naisunioni.fi/index.php?k=13939 Historiaa] Naisasialiitto Unioni. Viitattu 28.9.2012.</ref>
<ref name="biJDI">[http://www.yksityiskoulut.fi/yksityiskoulujenmatrikkeli/apollon.htm Apollon Yhteiskoulu (Helsinki)] Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="6ydyi">[http://www.kokkola.fi/palvelut/opetus_ja_kasvatus/perusopetus/luokat_1_9_fi/lucina_hagmanin_koulu/ Lucina Hagmanin koulu] Kokkolan kaupunki (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="0D1Pu">[https://kp24.fi/uutiset/357038/Kokkola-lakkauttaa-Lucina-Hagmanin-lukion Kokkola lakkauttaa Lucina Hagmanin lukion] KP24.fi, 3.02.2014 (vaadatud 19.03.2017)</ref>
<ref name="bcPmS">[http://pihlajamaki.info/uutiset-mainmenu-212/3287-lucina-hagmanin-kuja-kulkee-pihlajamen-kouluille Lucina Hagmanin kuja kulkee Pihlajamäen kouluille] Pihlajamäki.info (vaadatud 19.03.2017)</ref>
}}




Redaktsioon: 27. aprill 2017, kell 12:42

Lucina Hagman
Lucina Hagman (20. sajandi alguse foto)
Sünniaeg 5. juuni 1853 Muuda Vikiandmetes
Kälviä
Surmaaeg 6. september 1946 (93-aastaselt) Muuda Vikiandmetes
Helsingi

Lucina Hagman (5. juuni 1853 Kälviä – 6. september 1946 Helsingi) oli soomerootsi pedagoog, feminist ja poliitik, Noorsoome Partei liige. Ta oli feministliku ühenduse Naisasialiitto Unioni asutaja ja pikaaegne juht. 1899. aastal asutas ta naisühenduse Marta Liit ja 1907. aastal Soome Naisliidu. Ühtlasi oli ta üks 1907. aastal esimesena parlamenti valitud naistest.

Pedagoogina toetas ta ühisharidust ehk tüdrukute ja poiste ühist koolitamist. Hagman oli Soome esimese soomekeelse ühiskooli asutaja ja direktor. 1899. aastal asutas ta Helsingi Uue Ühiskooli. 1928. aastal anti Hagmanile esimese naisena Soomes professori aunimetus.

Hagman paistis silma ka ajakirjandusliku tegevusega ja mitmete raamatute autorina.

Elulugu

Päritolu ja tegevus pedagoogina

Lucina Hagmani vanemad olid külavanem[1] Nils Johan Erik Hagman ja Sofia Margareta Hagman (neiupõlvenimega Nordman).[2] Ta oli perekonna kuuest lapsest noorim.[3] Tema vanemate õdede-vendade seas olid Soome esimese rahvakooli asutaja Sofia Hagman ning peatoimetajad August Hagman ja Tyko Hagman. Hagmanite kodu oli rootsikeelne, kuid Kälviä valdavalt soomekeelses keskkonnas õppis Lucina Hagman juba lapsena soome keelt. 1865. aastal kolis perekond isa üleviimise tõttu Vaasasse, kus Hagman läbis nelja-aastase rootsikeelse tütarlastekooli. Tüdrukutele hariduse andmine oli sel ajal haruldane ja ta oli pere kolmest tütrest ainus, kellele koolis käimist võimaldati.[4][5] Kooli lõpetamise järel õpetas Hagman paar aastat väikeseid lapsi ja sai seejärel rahvakooliõpetaja hariduse Jyväskylä õpetajate seminaris, mille lõpetas 1875. aastal. Seminaris sai ta tuntuks soome keele kaitsjana.[4] Seal tutvus ta ka Minna Canthiga.[6] Lõpetamise järel sai Hagmanist Hämeenlinna ettevalmistuskooli juhataja, sellesse ametisse jäi ta kuni 1886. aastani.[4] Koolis oli üks tema õpilasi tulevane helilooja Jean Sibelius.[6] Aastatel 1877–1881 oli Hagman samaaegselt ka Hämeenlinna rootsikeelse tütarlastekooli matemaatikaõpetaja.[2]

Ühiskondlikud küsimused huvitasid Hagmani juba kooliajal ja 1880. aastatel hakkas ta osalema avalikes aruteludes. Ta toetas tüdrukute ja poiste ühist koolitamist ehk ühisharidust ja ühiskoole, sest tema arvates toetasid eraldi poiss- ja tütarlastekoolid ühekülgseid soorolle, jättes tavaliselt tüdrukutele vaid võimaluse saada nõrgemat haridust. Hagman uskus väga tugevalt hariduse tähtsusesse inimese arengus. Ta reisis teistes Skandinaavia riikides, Saksamaal ja Šveitsis, et tutvuda sealse koolikorraldusega. 1886. aastal kuulus Hagman Helsingi Soome Ühiskooli asutajate hulka. Osaliselt just tema kirjutatud ajaleheartikli mõjul otsustasid kooli asutajad loobuda algsest tütarlastekooli ideest ja rajada selle asemel ühiskooli.[4] See kool tegutseb tänaseni ja on Soome vanim soomekeelne ühiskool. Hagman valiti ühtlasi ka selle haridusasutuse esimeseks direktoriks, kellena ta töötas 1890. aastani.[7] Aastatel 1887–1894 pidas ta lisaks Helsingis algul üheklassilist, hiljem kaheklassilist ettevalmistuskooli, mille ta müüs lõpuks Aili Nissinenile. Helsingi Soome Ühiskooli direktori asetäitjana jätkas ta tööd kuni 1899. aastani, mil ta asutas oma kooli, Helsingi Uue Ühiskooli.[5] Peatselt asutamise järel valmis koolihoone Helsingi Kruununhaka linnaosas. Hagman jätkas enda asutatud kooli direktorina kuni 1935. aastani. Kooli omanikuks ja juhatuse esimeheks jäi ta 1938. aastani, mil ta müüs kooli selle tegevust jätkanud aktsiaseltsile. 1919. aastani oli ta ka oma koolis õpetaja.[5][8] Helsingi Uues Ühiskoolis püüdis Hagman edendeda sotsiaalset õiglust ja võtta hariduse andmisel arvesse õpilaste loomuomadusi.[8]

Seltsitegevus ja osalemine poliitikas

Hagman toetas naistele meestega võrdsete kodanikuõiguste andmist ja nende võimalust pääseda meestega samadele ametikohtadele.[4] Helsingisse kolimisest saadik osales ta aktiivselt 1884. aastal asutatud Soome Naisühingu töös.[5] Ta võttis osa ka 1888. aastal Kopenhaagenis toimunud rahvusvahelisest naiste kongressist. Hagman kuulus nende naisliikumise mõjukate tegelaste sekka, kes eraldusid 1892. aastal Soome Naisühingust ja asutasid uue ühingu Naisasialiitto Unioni. Ta oli aastatel 1892–1898 ja 1913–1920 ka selle ühingu esinaine, 1908. aastal sai temast Unioni auesinaine.[4] 1899. aastal pani Hagman ühinguga "Kultuur kodudesse" aluse hilisemale Marta Liidule. See ühing alustas reaalset tegevust järgmisel aastal ja vahetas siis ka nime.[5] Umbes aastapäevad oli Hagman selle liidu esimene juht.[9] Marta Liidu eesmärk oli olla isamaaline rahvavalgustusühing, milles naistel pidi olema kultuuri ja hariduse levitaja roll. Selle asutamine oli ka reaktsioon veebruarimanifestile ja venestamisohule.[10]

Hagman kuulus ka Soome esimese karskusühingu asutajaliikmete hulka ja üleriigilise ühingu Karskuse Sõbrad juhtkonda.[4] Talle kuulunud Helsingi Uus Ühiskool alustas 1900. aastate alguses esimese koolina Soomes karskusõpetuse tundide läbiviimist.[8] Seevastu kodumajandusõpet selles koolis Hagmani eluajal üldse sisse ei viidudki.[5] Hagman oli tegev ka Soome Rahuliidus, kus ta nimetati ka auliikmeks.[4] 1898. aastal kutsuti ta ka Helsingi töölisühingu naisosakonna asutamiskoosoleku juhatajaks.[5]

1905. aastal asutas Hagman koos sõbra Maikki Fribergiga noorsoomlastest naistele mõeldud ajalehe Naisten Ääni ('Naiste Hääl'). Selle toimetajate hulka kuulus ta surmani.[11] Peatselt pärast 1907. aasta parlamendivalimisi asutati tema algatusele Soome Naisliit, millest pidi saama noorsoomlastest naisi ühendav rahvavalgustusliikumine.[6] Ajaleht Naisten Ääni sai uue organisatsiooni ametlikuks häälekandjaks.[11] Hagman oli aastatel 1908–1914 ja 1920–1927 ka Soome Naisliidu juht.[4]

Aktiivselt naiste valimisõiguse eest võidelnud Hagman valiti täieliku ja piiranguteta valimisõiguse jõustumise järel 1907. aasta parlamendivalimistel ühena esimestest naistest Soome parlamenti.[3] Ta oli Noorsoome Partei esindajana parlamendiliige kaks lühikest perioodi, esmalt 1907–1908 ja uuesti 1917. 1907. aastal oli ta palvekirjade komisjoni ja 1917. aastal kultuurikomisjoni esinaine.[2] Hagmani esimene seaduseelnõu käsitles abielunaise õigust iseseisvalt oma vara hallata.[5] Selle kõrvalt tegeles ta parlamendis veel keeluseadusega, naiste õigusega pääseda riigiametitesse, sugupoolte võrdse tasustamise küsimusega ja abieluväliste laste õigusliku seisundi parandamisega.[12] Hagman ei olnud siiski kuigi innukas parteipoliitik ja leidis, et naiste koostöö peaks ületama parteide piire. Pettununa naisparlamendiliikmete vähesuses pakkus ta 1923. aastal, et naised võiksid välja tulla eraldi kandidaatide nimekirjadega, kuid see idee ei pälvinud piisavat toetust.[4]

Muu tegevus ja eraelu

Hagman kirjutas rohkelt ajalehtedesse ja avaldas mitmeid kirju. 1887. aastal sai ta Soome Kirjanduse Seltsi auhinna Fredrika Bremeri eluloo eest. 1900. aastate alguses avaldas ta Minna Canthi kaheosalise eluloo, 1936. aastal aga mälestused oma lapsepõlvest.[4] Elutöö eest anti talle esimese naisena Soomes 1928. aastal professori aunimetus. Taotluse talle aunimetuse andmiseks tegid üheskoos Marta Liit ja Soome Naisliit.[5]

Suvekoduks ostis Hagman omale Turu linna lähistel asuva Siinala talu.[9] Ta ei abiellunud kunagi, kuid vennanaise surma järel võttis ta nende kaks last endale kasulasteks. Hiljem võttis ta veel ühe vennalapse enda kasvatada, lisaks veel neljandagi lapse, kes aga ei olnud tema sugulane.[4][3] Koolijuht sai ka ühest tema kasutütrest – Lisa Hagman asutas 1919. aastal tänase Apollo Ühiskooli, millest ta hiljem rahalistesse raskustesse sattununa oli küll sunnitud loobuma.[5][13]

Lucina Hagman suri 1946. aastal 93-aastasena ja ta maeti Helsingi Hietaniemi kalmistule.[9]

Pärandi jäädvustamine

Yleisradio 2004. aastal korraldatud Suurte soomlaste valimisel hääletati Lucina Hagman suurte soomlaste edetabelis 29. kohale.[10] Hagmani sünnikodus Kälviäs tegutseb tänapäeval Marta Liidule kuuluv muuseum.[9] Kälviäs, mis kuulub nüüd Kokkola linna koosseisu, asub Lucina Hagmani nimeline põhikool.[14] Varem seal tegutsenud Lucina Hagmani nimeline gümnaasium suleti 2016. aasta augustis.[15] Helsingi Pihlajamäe linnaosas Uue Ühiskooli praeguse hoone juures olev tee nimetati 1999. aastal Lucina Hagmani teeks. Kui koolile rajati 2008. aastal uus ühendustee, siis anti sellele nimeks Lucina Hagmani allee.[16]

Teoseid

  • "Ensimmäinen koulu" (1882)
  • "Fredrika Bremer" (1886)
  • "Yhteiskavastuksesta" (1887)
  • "Naisten kasvatuksesta" (1888)
  • "Naisten äänestysoikeudesta" (1889)
  • "Naisten esteettömyystodistus eli dispanssikysymys" (1896)
  • "Kokemukseni yhteiskasvatuksesta" (1897)
  • "Kasvatus rakkauteen" (1900)
  • "Koulukysymys sosiaaliselta kannalta" (1906)
  • "Naisten ohjelma tulevissa vaaleissa" (1906)
  • "Minna Canthin elämäkerta" (I osa 1906, II osa 1911)
  • "Yhteiskuntalaitoksen suhtautuminen naisten oikeuksiin" (1911)
  • "Siveellisen kasvatuksen laiminlyöminen kouluissa" (1917)
  • "Tuleeko Suomen pystyttää asevelvollisuuteen perustuva sotavoima?" (1917)
  • "Olisiko ajateltavissa" (1923)
  • "Miten olisi koulusuunnitelmaa uudistettava?" (1925)
  • "Lucina Hagman kertoo lapsuudestaan Kälviällä 1853–1865" (1936)

Viited

  1. ↑ "Eesti Etümoloogiasõnaraamat [ETY]".
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Kansanedustajat: Lucina Hagman Eduskunta (vaadatud 19.03.2017)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Ollila, Anne. "Naimaton perheellinen nainen: Lucina Hagmanin perhe" – Monta tietä menneisyyteen. Tampereen yliopiston kirjasto, 2006 (vaadatud 19.03.2017)
  4. ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 Ollila, Anne. Hagman, Lucina (1853–1946) Kansallisbiografia (vaadatud 19.03.2017)
  5. ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 Kauppinen, Kaija. Lucina Hagman: marttajärjestön perustaja Marttaliitto ry, 1989 (vaadatud 19.03.2017)
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Historia Suomalainen Naisliitto (vaadatud 19.03.2017)
  7. ↑ Helsingin Suomalainen yhteiskoulu 1886– Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Helsingin Uusi yhteiskoulu Yksityisten oppikoulujen verkkomatrikkeli (vaadatud 19.03.2017)
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 Lucina Hagman Marttaperinne.fi (vaadatud 19.03.2017)
  10. ↑ 10,0 10,1 Marttojen historiaa Mentula-Saikkolan martat (vaadatud 19.03.2017)
  11. ↑ 11,0 11,1 Lucina Hagman Internetix-materiaali, 1998 (vaadatud 19.03.2017)
  12. ↑ Historiaa Naisasialiitto Unioni. Viitattu 28.9.2012.
  13. ↑ Apollon Yhteiskoulu (Helsinki) Suomen yksityisten oppikoulujen digitaalinen matrikkeli (vaadatud 19.03.2017)
  14. ↑ Lucina Hagmanin koulu Kokkolan kaupunki (vaadatud 19.03.2017)
  15. ↑ Kokkola lakkauttaa Lucina Hagmanin lukion KP24.fi, 3.02.2014 (vaadatud 19.03.2017)
  16. ↑ Lucina Hagmanin kuja kulkee Pihlajamäen kouluille Pihlajamäki.info (vaadatud 19.03.2017)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lucina_Hagman&oldid=4636292"