Tartu Ülikooli kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gaialy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Gaialy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:
Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Ekspositsiooni taustaks on pompei stiilis ornamentaalsed maalingud saalide seintel. Pompei stiilis maalingud on tehtud 1868. aastal, mil muuseum kolis oma praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas.
Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Ekspositsiooni taustaks on pompei stiilis ornamentaalsed maalingud saalide seintel. Pompei stiilis maalingud on tehtud 1868. aastal, mil muuseum kolis oma praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas.


2017 aasta kevadel avati kunstimuuseumis muumiakamber ehk Egiptuse hauakambrist inspireeritud püsinäitus. Muumiad pärinevad Eesti ühe esimese orientalisti Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) kollektsioonist. Näitusel on üleval kaks ehtsat Egiptusest pärit muumiat ja üks koerlase muumia.
2017 aasta kevadel avati kunstimuuseumis muumiakamber ehk Egiptuse hauakambrist inspireeritud püsinäitus. Muumiad pärinevad Eesti ühe esimese orientalisti [[Otto Friedrich von Richter]]i (1791–1816) kollektsioonist. Näitusel on üleval kaks ehtsat Egiptusest pärit muumiat ja üks koerlase muumia.


==Välislingid==
==Välislingid==

Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 20:46

Sinine saal
Punane saal

Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on muuseum Tartus. See kuulub Tartu Ülikooli muuseumi koosseisu.

Ajalugu

Aastal 1803 Tartu Ülikooli juurde asutatud kunstimuuseum on Eesti vanim kunstimuuseum. Kuigi seda peeti pikalt ka Eesti vanimaks muuseumiks, siis kaasajal arvatakse vanemaks Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi.

Aastail 1919–1998 kandis muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi nime.

Muuseumi esimene direktor oli professor Karl Morgenstern (1770–1852). Hiljem on muuseumit juhtinud teiste seas Jüri Linnus, Anu Laansalu, Inge Kukk ja Jaanika Anderson.

Muuseum asub alates 1868. aastast ülikooli peahoone vasakus tiivas.

Näitused

Muuseumi püsinäituse moodustavad skulptuurid – kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti paremate tööde originaalsuuruses kipsjäljendid. Ekspositsiooni taustaks on pompei stiilis ornamentaalsed maalingud saalide seintel. Pompei stiilis maalingud on tehtud 1868. aastal, mil muuseum kolis oma praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas.

2017 aasta kevadel avati kunstimuuseumis muumiakamber ehk Egiptuse hauakambrist inspireeritud püsinäitus. Muumiad pärinevad Eesti ühe esimese orientalisti Otto Friedrich von Richteri (1791–1816) kollektsioonist. Näitusel on üleval kaks ehtsat Egiptusest pärit muumiat ja üks koerlase muumia.

Välislingid