Erinevus lehekülje "Prioonid" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 167 baiti ,  3 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
P (Vereannetamine priionhaigusega seotult.)
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
1960. aastatel tehtud teadusuuringute käigus avastati, et osadel haigustekitajatel puuduvad [[nukleiinhapped]]. Varem arvasid teadlased, et kõikidel teadaolevatel haigustekitajatel (nagu näiteks [[bakterid|bakteritel]], [[seened|seentel]] ning [[viirused|viirustel]]) on nukleiinhapped olemas. Radiatsioonibioloog Tikvah Alper ning füüsik J. S. Griffith oletasid, et avastatud haigustekitajad võivad olla valgud. Seda uudset hüpoteesi esialgu ei tunnustatud, kuid järgnevate aastakümnete jooksul tõestati, et nakkuslikud valgud on siiski olemas.<ref name="Lehninger" /><ref name="Science" />
 
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] pärit teadlane Stanley B. Prusiner hakkas 1970. aastatel uurima närvisüsteemi kahjustavaid haigusi, mille põhjused olid ebaselged. Uurimise käigus jõudis ta järeldusele, et neid haiguseid põhjustavad valgud. 1982. aastal nimetas Prusiner haigusttekitavaid valke prioonideks. Ta sai 1997. aastal teadusliku avastuse eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]].<ref name="Science" /><ref>{{netiviide | URL name=http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1997/prusiner-bio.html | Pealkiri =Stanley B. Prusiner - Biographical| Väljaandja = nobelprize.org | Kasutatud = 07.11.2015 "r1BzY" }}</ref>
 
==Prioonvalk (PrP)==
Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu '''PrP<sup>C</sup>-vorm''' ning haigusi põhjustav '''PrP<sup>Sc</sup>-vorm.''' Konformatsioonid erinevad teineteisest valkude teisase (sekundaarse) ja/või kolmandase (tertsiaarse) [[Valgud#Valkude struktuuritasemed|struktuuritaseme]] poolest.<ref name="Õpik" /><ref name="Voet" />
 
'''PrP<sup>C</sup>''' prioonvalku ekspresseerivad ka [[tüümus]]es paiknevad [[tümotsüüdid]].<ref name="W0kyA" />
'''PrP<sup>C</sup>''' prioonvalku ekspresseerivad ka [[tüümus]]es paiknevad [[tümotsüüdid]].<ref>Evelyne Jouvin-Marche, Valérie Attuil-Audenis, Catherine Aude-Garcia jt., [http://www.jimmunol.org/content/176/6/3490.full Overexpression of Cellular Prion Protein Induces an Antioxidant Environment Altering T Cell Development in the Thymus], The Journal of Immunology, March 15, 2006, 176. väljaanne, nr 6, lk 3490-3497, doi: 10.4049/​jimmunol.176.6.3490, veebiversioon (vaadatud 20.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
=== PrP<sup>C</sup>-vorm ===
{{vaata|Prioonhaigused}}
 
Prioon on väikseim teadaolev haigustekitaja<ref>[[Meditsiinisõnastik]], 609:2004<name="bfzNg" /ref>, mida arvatakse põhjustavat imetajatel mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi.
 
Prioonhaigused moodustavad haigusterühma, millel on rida ühiseid tunnuseid: peaaju, mõnikord ka seljaaju [[neuron]]ites kuhjuvad amüloidsed valguladestused, tavaliselt varbjate, vahel naastjate struktuuridena; toimub neuronite vakuoliseerumine ja koldeline hukkumine, sellega kaasneb astroglioos; peaaju [[hallollus]]e mikropreparaatidel on käsnjas väljanägemine.
<ref name="G8D12" />
<ref>[http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=32039&term=prioonhaigused prioonhaigused]</ref>
 
Prioonhaigused on skreipi (inglise keeles ''scrapie'') [[lammas]]tel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk hullulehmatõbi [[veis]]tel ja [[Creutzfeldti-Jakobi tõbi]] inimestel. Prioonid kahjustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate [[vakuool]]ide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt [[käsn]]a. Sellest ka haiguse nimetus – spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on amüloididega üsna sarnased.<ref name="Õpik" /><ref name="Epstein" /><ref name="Lehninger" />
Prioonhaigused on enamasti nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki [[antikeha|antikehi]] priooni vastu. Kuna prioonvalgud tunduvad justkui nagu organismile omased valgud, siis [[immuunvastus]]t ei kujune. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Äärmisel juhul tulevad sümptomid esile 40 aastat pärast nakatumist.
 
Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende ekstraktide manustamisega suukaudselt, [[veri|verre]] või ajju. Kõige infektsioossemad on [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]], lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kuid Eestis verd loovutada prioonhaiguse, selle kahtluse, peres esinemise, käbikehast pärit ravimite tarbimise puhul ei tohi.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sotsiaalminister|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/894694|Pealkiri=Isiku doonoriks sobivuse kriteeriumid, hindamise tingimused ja kord ning vere loovutamist välistavate või piiravate haiguste ja muude tegurite loetelu|Väljaanne=Riigi teataja|Aeg=29.04.2005|Kasutatud=15.04.2016|Keel=Eesti}}</ref> Lisaks sellele on vere annetamine keelatud neile, kellele on siiratud aju kõvakelmet või silma sarvkesta.<ref name=":0" /> Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad on vastavad liigid geneetiliselt ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on.
 
Seniste uurimiste alusel väidetakse, et emalt lapsele, loote- ega imikueas nakkus üle ei kandu. Vastuvaidlematuid tõendeid inimese nakatumisest haigete loomade toiduks tarvitamisest ei ole, kuigi on kaudseid (farmeritel esineb CJD sagedamini kui teistel elanikkonna gruppidel). Haigestunud loomade liha söömine on kindlasti ohtlik siis, kui lihas leidub ajukudesid. Inimese kõigi prioonhaiguste, sealjuures nii nakkuslike, pärilike kui ka sporaadiliste juhtude puhul on saadud haiguse ülekandeid katseloomadele.<ref name="Allison" />
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Õpik">Heinaru, A. (2012). Geneetika õpik kõrgkoolile. Lk 205, 714-715714–715, 849, 1053</ref>
<ref name="Epstein">Epstein, R.J. (2003). Human Molecular Biology, An Introduction to the Molecular Basis of Health and Disease. Lk 140-141140–141</ref>
<ref name="Lehninger">Nelson, D.L., Cox, M.M. (2004). Lehninger Princibles of Biochemistry, Fourth Edition. Lk 150</ref>
<ref name="Science">{{netiviide | URL = http://www.sciencemag.org/site/feature/data/prusiner/214.xhtml| Pealkiri = NOBEL PRIZE: Prusiner Recognized for Once-Heretical Prion Theory| Väljaanne = Science| Kasutatud = 06.11.2015}}</ref>
<ref name="Adams">Ropper, A.H., Samuels, M.A. (2009). Adams and Victor's Principles of Neurology, Ninth Edition. Lk 138-141138–141</ref>
<ref name="Allison">Allison, L.A. (2007). Fundamental Molecular Biology. Lk 102-104102–104</ref>
<ref name="Voet">Voet, D., Voet, J.G., Pratt, C.W. (2008). Fundamentals of Biochemistry: Life at the Molecular Level, Third Edition. Lk 169-171169–171</ref>
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Sotsiaalminister|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/894694|Pealkiri=Isiku doonoriks sobivuse kriteeriumid, hindamise tingimused ja kord ning vere loovutamist välistavate või piiravate haiguste ja muude tegurite loetelu|Väljaanne=Riigi teataja|Aeg=29.04.2005|Kasutatud=15.04.2016|Keel=Eesti}}</ref>
<ref name="r1BzY">{{netiviide | URL =http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1997/prusiner-bio.html | Pealkiri =Stanley B. Prusiner – Biographical| Väljaandja = nobelprize.org | Kasutatud = 07.11.2015}}</ref>
'''PrP<sup>C</sup>'''ref prioonvalku ekspresseerivad ka [[tüümus]]es paiknevad [[tümotsüüdid]].<refname="W0kyA">Evelyne Jouvin-Marche, Valérie Attuil-Audenis, Catherine Aude-Garcia jt., [http://www.jimmunol.org/content/176/6/3490.full Overexpression of Cellular Prion Protein Induces an Antioxidant Environment Altering T Cell Development in the Thymus], The Journal of Immunology, March 15, 2006, 176. väljaanne, nr 6, lk 3490-34973490–3497, doi: 10.4049/​jimmunol.176.6.3490, veebiversioon (vaadatud 20.11.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="bfzNg">[[Meditsiinisõnastik]], 609:2004</ref>
<ref name="G8D12">[http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=32039&term=prioonhaigused prioonhaigused]</ref>
}}
 
{{Commons|Category:Prions}}
*[[Mart Viikmaa]]: [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/97/11/02/loodus.htm#neljas "Nobeli preemia priooni eest"], [[Postimees]], 1997
*Mart Viikmaa: [http://biomedicum.ut.ee/~martv/priooniteooria.html "Prioonid -- iseäralikud haigusetekitajad"] [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]], XXIII, 4, 1997,
*Mart Viikmaa: [http://biomedicum.ut.ee/~martv/prioon.html "Prioon ei ole enam mõistatus"] Eesti Loomaarstlik Ringvaade, XXIII, 4, 1997
*[[Tiit Kändler]]: [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/03/Aosa/kuum12.html "Hullulehmatõbe põhjustavad hulluks läinud valgud"] Eesti Ekspress, 18. jaanuar 2001
75 867

muudatust

Navigeerimismenüü