Turbulents: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 2376 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 146.255.183.123 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Addbot.)
PResümee puudub
{{lisa materjali}}
{{keeletoimeta}}
'''Turbulentne voolamine''' ehk '''turbulents''' ehk '''turbulentsus''' on selline [[vedelik]]u või [[gaas]]i voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine [[mass]] voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele [[kiirus]]ele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse [[laminaarne voolamine|laminaarseks voolamiseks]].
 
Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
 
== Tunnusjooned ==
[[File:False color image of the far field of a submerged turbulent jet.jpg|thumb|right|Turbulentse joa voo visualiseerimine laseriga indutseeritud floerestsentsiga. Juga näitab turbulentsi laia ampluaaga ulatuse skaalat, olulist turbulentse voo tunnusjoont.]]
 
Turbulentsi iseloomustatakse järgnevate tunnusjoonte abil:
; Ebakorrapärasus : Turbulentsed vood on alati äärmiselt ebakorrapärased. Seetõttu on turbulentsiga kaasnevaid probleeme käsitletud pigem statistiliselt kui deterministlikult. Turbulentne voog on kaootiline, kuid kõik kaootilised vood ei ole turbulentsed.
 
; Difusioonitegur : Kergesti saadaval olev energia turbulentses voos kiirendab vedeliku segude homogeniseerimist (segunemist). Tunnusjoon, mis on tähtis segunemise tõhustamisel ning massimäära, impulsi ja energia transpordi suurendamisel, on difusioonitegur.
Turbulentsi difusiooni iseloomustatakse enamasti turbulentse difusiooni (soojusjuhtivuse) koefitsiendi abil, mis sõltub voolu tingimustest, mitte vedeliku enda eripärast. Turbulentne difusioonitegur on kõige lihtsam moodus turbulentse voo kvantitatiivseks analüüsimiseks ja selle arvutamiseks on palju erinevaid mudeleid postuleeritud. Näiteks suure hulga vee (nt ookeani) puhul võib seda koefitsienti leida Richardsoni seadusega, mis on reguleeritud juhusliku hälbe põhimõttest.
 
; Pööriselusis : Turbulentse voo kiirus ei võrdu nulliga ning seda voogu iseloomustab kolmemõõtmelise pöörise tekkimise mehhanism. Hüdrodünaamikas on turbulentsed vood enamasti keerised, mis on allutatud venitamisele. Venitamine on impulsi säilitamise tõttu omakorda seotud vastava pööriselusise osa tõusule venitamise suunas.
 
; Hajumine : Et hoida turbulentset voogu, on vajalik püsiv energiaallika varu, kuna turbulents hajub kiirelt, kui kineetiline energia muutub viskoosse nihkepinge tõttu sisemiseks energiaks. Turbulents tekitab palju erineva suurusega pööriseid. Enamus kineetilise energia turbulentsest liikumisest sisaldub suureulatuslikes struktuurides, millelt energia „langeb tulvana“ väiksema ulatusega konstruktsioonidele ja neilt omakorda veel väiksematele. Selle protsessi tulemusena tekivad struktuurid, mis on piisavalt väiksed, et molekulaarne difusioon muutub oluliseks ja algab viskoosne energia hajumine. Skaalat, kust see algab, nimetatakse Kolmogorovi ulatuse skaalaks.
 
 
== Voolurežiim ja Reynoldsi arv ==
2

muudatust

Navigeerimismenüü