Léon Foucault: erinevus redaktsioonide vahel
Segane ja tundub ebapädev |
|||
17. rida: | 17. rida: | ||
== Elu lõpuaastad == |
== Elu lõpuaastad == |
||
Foucault määrati 1862. aastal Bureau des Longitudes liikmeks ja [[Auleegion]]i ohvitseriks. |
Foucault määrati 1862. aastal Bureau des Longitudes liikmeks ja [[Auleegion]]i ohvitseriks. 1864. aastal sai ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. |
||
Surma eel pöördus ta tagasi Rooma Katoliku usku, mille ta oli varasemalt hüljanud. |
Surma eel pöördus ta tagasi Rooma Katoliku usku, mille ta oli varasemalt hüljanud. |
||
Redaktsioon: 19. aprill 2017, kell 00:18
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Jean Bernard Léon Foucault (18. september 1819 – 11. veebruar 1868) oli prantsuse füüsik, keda tuntakse peamiselt tema järgi nimetatud Foucault pendli leiutamise põhjal. See on pikk vabalt võnkuv pendel, mida kasutatakse Maa pöörlemise demonstreerimiseks. Foucault viis läbi esimesed valguse kiiruse mõõtmised, avastas põhivoolule vastupidises suunas liikuvad voolud (hoovused) ning on saanud tunnustust güroskoobile ehk vurrile nime andmise eest.
Varased aastad
Foucault sündis Pariisis 18. septembril 1819. aastal, kirjastaja perre. Pärast peamiselt kodus omandatud haridust õppis ta meditsiini, mille ta hülgas füüsika kasuks verefoobia tõttu. Ta oli esimene, kes suunas tähelepanu Louis Daguerre’i fototöötlusele. Kolm aastat oli ta Alfred Donné (1801–1878) katsete assistent mikroskoopilise anatoomia loenguseeriatel. Koos Hippolyte Fizeau’ga viis ta läbi uurimisi päikesevalguse intensiivsusest võrreldes seda süsielektroodidega kaarlampides ning kaltsiumoksiidiga.
Edasised avastused
1850ndal aastal tegi Foucault eksperimendi, kus ta kasutas Fizeau-Foucaulti seadeldist, et mõõta valguskiirust. Seda hakati kutsuma Foucault-Fizeau eksperimendiks. Antud ekperimenti peeti lõpetuseks Newtoni teooriale, mille kohaselt valgus liigub aeglasemini vees kui õhus. 1851. aastal tegi ta demonstratsiooni Maa tiirlemisest ümber oma telje. Sellise eksperimendi ülesehitust oli varem kasutanud Cincenzo Viviani juba 1661. aastal, kuid sai üldsuse poolt suurema tähelepanu just läbi Foucault. 1855. aasta septembris avastas Foucault, et vaskketta pöörlemiseks vajalik jõud suureneb, kui seda pannakse pöörlema servapidi magneti pooluste vahele. Samal ajal ketas kuumeneb metalli juhitud Foucault voolude abil. Foucault leiutas 1857. aastal polarisaatori, millel on temaga sama nimi. Järgneval aastal kavandas ta meetodi, mille abil on võimalik katsetada peegelteleskoobi peeglit.
Elu lõpuaastad
Foucault määrati 1862. aastal Bureau des Longitudes liikmeks ja Auleegioni ohvitseriks. 1864. aastal sai ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Surma eel pöördus ta tagasi Rooma Katoliku usku, mille ta oli varasemalt hüljanud.
Surm
Foucault suri arvatavasti kiirelt arenevate sklerooside tagajärjel. Ta suri 11. veebruaril 1868ndal aastal Pariisis. Jean Bernard Léon Foucault haud asub Montmartre surnuaias. Tema nimi on üks 72 nimest, mis on sisse kirjutatud Eiffeli torni.
Välislingid
- Léon Foucault – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis