Ungari

Ungari
Ungari lipp Ungari vapp
Riigihümn	Isten áldd meg a magyart
Pealinn	Budapest
Pindala	93 030 km²
Riigikeel	ungari
Rahvaarv	9 823 000 (2016)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President	János Áder
Peaminister	Viktor Orbán
Iseseisvus	31. oktoobril 1918
SKT	197,092 miljardit USD
SKT elaniku kohta	20 700 USD
Rahaühik	Forint (HUF)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.hu
ROK-i kood	HUN
Telefonikood	36

Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari asub Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga.

Riik

Haldusjaotus

Ungari komitaadid

Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város).

Komitaadi õigustega linnad	Komitaadid
Békéscsaba Debrecen Dunaújváros Eger Érd Győr Hódmezővásárhely Kaposvár Kecskemét Miskolc Nagykanizsa Nyíregyháza Pécs Salgótarján Sopron Szeged Székesfehérvár Szekszárd Szolnok Szombathely Zalaegerszeg Tatabánya Veszprém	Bács-Kiskuni komitaat Baranya komitaat Békési komitaat Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat Csongrádi komitaat Fejéri komitaat Győr-Moson-Soproni komitaat Hajdú-Bihari komitaat Hevesi komitaat Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat Komárom-Esztergomi komitaat Nógrádi komitaat Pesti komitaat Somogyi komitaat Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat Zala komitaat Tolna komitaat Vasi komitaat Veszprémi komitaat

Poliitika

Valitsused József Antalli valitsus Péter Borossi valitsus Gyula Horni valitsus Viktor Orbáni esimene valitsus Péter Medgyessi valitsus Ferenc Gyurcsányi esimene valitsus Ferenc Gyurcsányi teine valitsus Viktor Orbáni teine valitsus

Valimised 1990. aasta Ungari parlamendivalimised 1994. aasta Ungari parlamendivalimised 1998. aasta Ungari parlamendivalimised 2002. aasta Ungari parlamendivalimised 2006. aasta Ungari parlamendivalimised 2010. aasta Ungari parlamendivalimised

Majandus

Tööjõulisi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aasta seisuga oli 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.

SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,8% Tööstus 34,7% Teenindus 62,5%

Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,5% Tööstus 32,1% Teenindus 63,4%

Eksport

Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on

• masinad ja varuosad 61,1%
• teised tooted 28,7%
• toidukaubad 6,5%
• toormaterjalid 2%
• kütused ja elekter 1,6%

Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 25,54%, Itaalia 5,67%, Suurbritannia 5,41%, Prantsusmaa 5,37%, Rumeenia 5,28%, Slovakkia 4,97%, Austria 4,52% (2009).

Import

Ungari tähtsaimad impordiartiklid on

• masinad ja varuosad 50%
• kütused ja elekter 11%
• toidukaubad
• toormaterjalid

Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 25,05%, Hiina 8,56%, Venemaa 7,3%, Austria 6,08%, Holland 4,73%, Prantsusmaa 4,51%, Slovakkia 4,14%, Itaalia 4,13%, Poola 4,07% (2009).

Loodus

Pinnamood

Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist.

Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.

Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes.

Veekogud

Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva).

Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).

Kliima

Kékes, 1014 m

Esterháza

Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.

Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur −0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.

Mullad

Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

Taimestik

Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks:

• Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.
• Dunántúli mägedes on pöögimetsi.
• Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.

Ungari ning naabrid

Loomastik

Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.

Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Toonekured on väga tavalised. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60 % neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu Pürenee poolsaarel, hõlmab nende Lääne-Ungari populatsiooni jaoks korrastatud sobiv habitaat tänaseks juba üle 15 km².

Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu.

Loodusvarad

Maavarasid on vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Ungari ajalugu

Ungari kroon

Esztergom

9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel, rajades Ungari vürstkonna. Ungarlased tegid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas (Ungari kuningriik)) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.

15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega ning 1526. aastal said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast Transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv vasallriik. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati Habsburgidele täielikult.

Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848. aastal puhkes Pestis ülestõus, mille alguses moodustati oma valitsus ning 14. aprillil 1849 kuulutati Ungari iseseisvaks. Austria ja Venemaa väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints.

1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli Austria keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningas. Ungari alla kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülemine Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat.

Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks. 1919. aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim Ungari Nõukogude Vabariik Béla Kuni (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku senisest territooriumist, sealhulgas terve Transilvaania. 1920. aastal taastati kuningriik, mis oli tegelikult kontradmiral ja riigihoidja Miklós Horthy autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. Saksamaa toetusel sai Ungari 1938 osa Lõuna-Slovakkiast, 1939 Taga-Karpaatia, 1940 Rumeenialt Põhja-Transilvaania. Teises maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas Nõukogude Liidu vastu 1941–1944. Sõja lõpus 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945 NSV Liidu okupatsioon.

Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946 kaotati kuningriik (teine Ungari vabariik). 1948 said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948 kuulutati Ungari rahvademokraatiaks (Ungari Rahvavabariik), mida Ungari Töölispartei peasekretärina juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli alguses edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimeheks Imre Nagy, kes oli olnud ministrite nõukogu esimees aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste VLO liikmesriikide väeosad ülestõusu maha ning kommunistlik režiim taastati uue ministrite nõukogu esimehe János Kádári juhtimisel.

1960ndatel aastatel reformiti majandust. Näiteks oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988 üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990 korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Ungarist Nõukogude väed. 1999 ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka ELi liikmesriik.

Vaata ka

• Ungari valitsejate loend
• Ungari riigipeade loend
• Ungari ülestõus (1956)
• Ungari muusika
• Ungari Kultuuriselts
• Ungari renessanss
• Ungari Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Ungari kirjandus
• Ungari meediasüsteem
• Lõuna-Dunántúl
• Ungari kuningriik
• Ungari Kommunistlik Partei
• Ungari veinipiirkondade loend
• Ungari 2014. aasta taliolümpiamängudel
• Ungari köök
• Ungari sümboolika
• Ungari parlamendihoone
• Ungari kreiside loend
• Ungari 2016. aasta suveolümpiamängudel

Välislingid

• Jenö Fazekas, Ungarlus ja Euroopa kultuur, Varamu nr. 10/1939
• Ungari Turismiinfokeskus (inglise, saksa, prantsuse, hispaania, vene keeles)
• Ungari Instituut Tallinnas
• Ungari Kultuuriselts, Tartu