Erinevus lehekülje "Vestfaali hertsogkond" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2014}}
{{viita}}
[[Pilt:Duchy of Wesphalia and other states, circa 1645.svg|400px|right|thumbpisi|Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645.]]
 
[[Pilt:Duchy of Wesphalia and other states, circa 1645.svg|400px|right|thumb|Vestfaali hertsogkond ja teised Lääne-Saksamaa riigid u. aastal 1645.]]
 
'''Vestfaali hertsogkond''' (1180–1803) oli ajalooline territoorium suuremas [[Vestfaal]]i piirkonnas, paiknedes tänapäeva Saksamaa [[Nordrhein-Westfalen]]i idaosas. Algselt moodustas Vestfaal koos [[Engern]]i ja [[Ostfaal]]iga ühe kolmest peamisest [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] piirkonnast. Enamuse oma ajaloost allus hertsogkond [[Kölni peapiiskop]]ile ja [[Kölni kuurvürstkond|kuurvürstile]].
 
== Vestfaali hertsogkonna loomine (1102–1180) ==
 
[[Kölni peapiiskopkond|Kölni peapiiskop]] [[Friedrich I von Schwarzenburg|Friedrich I]] omandas aastal 1102 poole [[Arnsbergi krahvkond|Arnsbergi krahvkonnast]]. Teised piirkonna krahvkonnad ei suutnud peapiiskopkonna pealetungile vastu panna ja varsti pärast seda järgnesid [[Werli krahvkond|Werli]], [[Reutheni krahvkond|Reutheni]] ja [[Volmarsteini krahvkond|Volmarsteini]] krahvkonnad. Endine Arnsbergi krahv asutas uue [[Werl-Arnsbergi krahvkond|Werl-Arnsbergi krahvkonna]] ja säilitas edukalt oma sõltumatust peapiiskoppidest. Kui Saksimaa [[Heinrich Lõvi]] aastal 1180 võideti, edutas [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]] [[Philipp I von Heinsberg]]i ja andis talle ametlikult need territooriumid ja endise Saksimaa hertsogkonna lõunaosa, kui Vestfaali hertsogkonna.
 
== Hertsogkonna laienemine (1180–1445) ==
 
Kölni peapiiskop [[Engelbert II (Berg)|Engelbert Bergist]] alustas kampaaniat, sundimaks Vestfaali aadlikke alluma ja võtmaks neilt neile varem usaldatud mitmed hajusad kiriku maad. Engelbert suutis ühendada hertsogkonna maad, annekteerides territooriumi [[Hellweg]]ist [[Diemel]]ini, ja kindlustas aastal 1222 [[Sauerland]]i lõunaosa [[Attendorn]]is. Edasine vaidlus laienemisest viis lõpuks Engelberti surmani [[Friedrich von Isenberg]]i käe läbi aastal 1225. Aastal 1260 [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweig-Lüneburgi hertsogitega]] sõlmitud lepingu järgi muutus [[Weser]] ametlikuks piiriks nende mõjusfääride vahel. Aastal 1277 suutsid peapiiskopid võita Vestfaali ja Alam-Reini vastaste suurt konföderatsiooni, kuid edasine tegevus aastal 1288 sundis peapiiskoppe loobuma kavatsustest Vestfaali palju suuremale territooriumile. [[Werl-Arnsbergi krahvkond|Werl-Arnsbergi]] annekteerimine aastal 1368 ühendas territooriumi Sauerlandist põhjas ja lõunas.
 
Peapiiskop [[Friedrich III von Saarwerden]] alustas lootusetut kampaaniat, säilitamaks Kölni õigusi [[Marki krahvkond|Markis]] ja oli aastal 1392 sunnitud sellest loobuma. Tema järglane [[Dietrich II von Moers]] oli tunnistajaks Kölni viimastele katsetele saavutada võim Vestfaalis, püüdes lõhkuda [[Kleve hertsogkond|Kleve]] ja [[Marki krahvkond|Marki]] võimsat positsiooni. Vestfaali hertsogkonna rüütlite ja linnade peale pandud finantskohustused panid nad aastal 1437 ühinema. Köln tegi aastal 1441 Klevega rahu: see viis Vestfaali rikkaima linna [[Soest]]i Kölni ülemvõimu tunnistamisest keelduma, põhjustades aastal 1444 [[Soesti vaenus]]e, mis kestis aastani 1449. Soest sai [[Kleve hertsogkond|Kleve hertsogkonna]] osaks. Pärast seda sai [[Arnsberg]] Vestfaali halduspealinnaks. Majanduslikult nõrgestas Soesti kaotamine hertsogkonda. Eriti kui linna ümbrus oli väga viljakas ja vilja vajasid mägised piirkonnad lõunas. Rahu Markiga tehti aastal 1445, mis tähendas territoriaalseid järeleandmisi mõlemalt poolelt.
 
[[Pilt:Arms-Westphalia.png|frame||Vestfaali vapp (kasutusel aastast 1532).]]
 
== Vestfaal keisririigi lõpuni (1445–1806) ==
[[Pilt:Arms-Westphalia.png|framepisi||Vestfaali vapp (kasutusel aastast 1532).]]
 
Pärast [[Soesti vaenus]]t jäi Soest Kleve hertsogkonna osaks. Alates 1463. aastast alustas rüütlite ja linnade liit Vestfaalis pikka ja kibedat võitlust peapiiskoppide vastu. Peapiiskop [[Hermann V von Wied]]i (1515–1546) valitsemisajal saabus Vestfaali [[reformatsioon]]. Lõpuks suruti reformatsioon maha, kuid peapiiskop [[Gebhard I von Waldburg]]i (1577–1583) valitsemisajal tuli reformatsioon tagasi ja ta oli sunnitud aastal 1582 Vestfaali eest hoolt kandma, kus mitmed rüütlid ja linnad võtsid uue doktriini omaks. Äsjavalitud peapiiskopil [[Ernst von Bayern (1554–1612)|Ernst von Bayern]]il (1583–1612) ja tema vennal [[Ferdinand von Bayern (1577–1650)|Ferdinand von Bayern]]il õnnestus hertsogkond [[Kölni sõda|Kölni sõja]] alguses aastal 1583 peapiiskopkonnale tagasi saada ning protestantism säilis vaid piirialal [[Waldeck]]i ja [[Hessen]]iga. Vestfaali hertsogkond kinnitati aastal 1590 taas peapiiskopkonnaga liidetud territooriumiks.
 
Nagu enamusenamik muid Saksamaa territooriume, kannatas Vestfaal [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal. Aastal 1794 kolisid peapiiskopid Vestfaali, kui prantslased annekteerisid territooriumi [[Rein]]ist läänes. 1803. aasta [[Saksamaa mediatisatsioon|ilmalikustamisega]] sai Vestfaali hertsogkond [[Hesseni suurhertsogkond|Hessen-Darmstadti]] osaks.
 
== Hertsogkond pärast keisririiki (1806–1815) ==
 
Aastal 1807 loodi [[Vestfaali kuningriik]], kuigi sellesse ei kuulunud hertsogkond ja selle pealinn oli Hessenis [[Kassel]]is. [[Viini kongress]] andis Vestfaali hertsogkonna [[Preisimaa]]le maade eest Reinist läänes, ja hertsogkond liidendati aastal 1815 [[Vestfaali provints]]i.
 
== Vaata ka ==
 
* [[Vestfaali kuningriik]]
* [[Vestfaal]]
* [[Saksa-Rooma riik]]
 
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
108 935

muudatust

Navigeerimismenüü