Sotsiopaat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viimsi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Viimsi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
18. rida: 18. rida:


Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. Diagnoosi võib kinnitada lapse- ja noorukieas esinenud käitumishäire, mida ei pruugi küll alati esinenud olla.
Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. Diagnoosi võib kinnitada lapse- ja noorukieas esinenud käitumishäire, mida ei pruugi küll alati esinenud olla.

==Viited==


[[Kategooria:Isiksushäired]]
[[Kategooria:Isiksushäired]]

Redaktsioon: 13. aprill 2017, kell 23:49

Sotsiopaat (Ladinakeelsest sõnast socius ja vanakreeka páthos (πάθος) "kahetsema") on angloameerika psühhiaatria termin inimeste kohta, kellel on käitumishäired ja probleemid teiste inimestega suhtlemisel.

Sellist sõna on kasutatud alates umbes 1880. aastast[1][2] Terminit sotsiopaatia võis esimesena tutvustada 1909 Saksamaal psühhiaatri Karl Birnbaum poolt ja 1930. aastal kasutas USA psühholoog George E. Partridge seda kui alternatiivi psühhopaadi kontseptsioonile. [1] Seda terminit kasutati, et väljendada käitumist, mis rikub sotsiaalseid norme või antisotsiaalset käitumist. [3][4][5][6]

Sotsiopaat ei tunnista mingeid kirjutatud ega kirjutamata inimestevahelisi reegleid ühiskonnas, tal pole südametunnistust, seega ei tunne ta kunagi süümepiinu millegi pärast, ta mõtleb ainult omakasule ja arvab, et ka kõik teised käituksid samamoodi, kui ainult oskaksid või julgeksid - tal puudub empaatiavõime. Igasugune reeglitele allumine, ka lihtsalt viisakus on tema meelest nõrkuse ilming. Näiteks, ta võib käituda asotsiaalselt ainult internetis, kus elab välja seda, mida päriselus ei julge. sotsiopaat ehk antisotsiaalne isiksusehäire...RHK10 järgi on õige nimetus ja seletus...

Eestis on sotsiopaadile lähedane diagnoos F60.2 Düssotsiaalne isiksushäire

See on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik:

(a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes; (b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine; (c) võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi; (d) väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi; (e) võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest; (f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada.

Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. Diagnoosi võib kinnitada lapse- ja noorukieas esinenud käitumishäire, mida ei pruugi küll alati esinenud olla.

Viited

  1. 1,0 1,1 Rutter, Steve (2007). The Psychopath: Theory, Research, and Practice. New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. Lk 37. ISBN 0-8058-6079-7.
  2. Online Etymology Dictionary: Socio-
  3. Current Conceptions of Psychopathic Personality G. E. Partridge, The American Journal of Psychiatry. 1930 July ; 1(87):53–99
  4. International Handbook on Psychopathic Disorders and the Law, Volume 1, Alan Felthous, Henning Sass, 15 Apr 2008
  5. Psychopathy in the Treatment of Forensic Psychiatric Patients: Assessment, Prevalence, Predictive Validity, and Clinical Implications Martin Hildebrand, Rozenberg Publishers, 16 Jun 2005
  6. Epitome of Current Literature: Current Conceptions of Psychopathic Disorder by Partridge, G.E., M. Hamblin Smith, The British Journal of Psychiatry (1930) 76: 838