Liitfunktsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vaidlustatud}}
'''Liitfunktsioon''' on [[funktsioon]], mille [[argument (matemaatika)|argumendiks]] on funktsioon. Sümbolites y=f[g(x)]. Liitfunktsiooni puhul pole [[muutuja]] y määratud argumendi x kaudu vahetult, vaid vahelmise muutuja u kaudu. u=g(x). Näiteks funktsioon y=(2x+5)<sup>3</sup> on liitfunktsioon, kusjuures y=u<sup>3</sup> ja u=2x+5. Esimest funktsiooni nimetatakse [[Välimine funktsioon|välimiseks]], teist [[Seesmine funktsioon|seesmiseks funktsiooniks]].
'''Liitfunktsioon''' on [[funktsioon]], mille [[argument (matemaatika)|argumendiks]] on funktsioon. Sümbolites y=f[g(x)]. Liitfunktsiooni puhul pole [[muutuja]] y määratud argumendi x kaudu vahetult, vaid vahelmise muutuja u kaudu. u=g(x). Näiteks funktsioon y=(2x+5)<sup>3</sup> on liitfunktsioon, kusjuures y=u<sup>3</sup> ja u=2x+5. Esimest funktsiooni nimetatakse [[Välimine funktsioon|välimiseks]], teist [[Seesmine funktsioon|seesmiseks funktsiooniks]].



Redaktsioon: 21. detsember 2006, kell 08:50

Liitfunktsioon on funktsioon, mille argumendiks on funktsioon. Sümbolites y=f[g(x)]. Liitfunktsiooni puhul pole muutuja y määratud argumendi x kaudu vahetult, vaid vahelmise muutuja u kaudu. u=g(x). Näiteks funktsioon y=(2x+5)3 on liitfunktsioon, kusjuures y=u3 ja u=2x+5. Esimest funktsiooni nimetatakse välimiseks, teist seesmiseks funktsiooniks.

Näited

Liitfunktsioonil ei pruugi olla kaks koostisosa, vaid neid võib olla ka rohkem. Näiteks:

Liitfunktsiooni tuletis

Liitfunktsiooni tuletis võrdub seesmise funktsiooni ja välimise funktsiooni tuletise korrutisega. Kui liitfunktsiooni kuulub rohkem kui kaks funktsiooni siis tuleb kõik selle funktsiooni koostisse kuuluvate funktsioonide tuletised, alates väliset, omavahel korrutada.