Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Uus kaitsetase

Teen ettepaneku luua uus lehekülje kaitsetase. Praegused kaitsetasemed on:

• lubatud kõigile kasutajatele
• lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele
• lubatud vaid administraatoritele

Ma panen ette lisada kaitsetase "Lubatud vaid usaldatud kasutajatele". Siis oleks kaitsetasemed ranguse järjekorras järgmised:

• lubatud kõigile kasutajatele
• lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele
• lubatud vaid usaldatud kasutajatele lubatud vaid usaldatud kasutajatele ja administraatoritele
• lubatud vaid administraatoritele

Iga kõrgem kaitsetase sisaldab eelmist, st administraatorid saaksid kaitsega "lubatud vaid usaldatud kasutajatele" lehekülgi redigeerida.

Praeguste tasemetega on nii, et kui keegi endale järjest kasutajakontosid loob, et blokeerimisest hoolimata Vikipeedias tegutseda, on ainus võimalus lehekülge kaitsta seda vaid administraatoritele redigeeritavaks tehes. Kuid selline piirang välistab redigeerimise ka muudele usaldusväärsetele kasutajatele ja takistab neil kaastöö tegemist. Uue kaitsetaseme lisamine parandab seda olukorda. Administraatorid saavad usaldatud kasutajaid vastavalt vajadusele kiirelt lisada. Arvamusi? Cumbril 9. detsember 2016, kell 13:51 (EET)

Poolt Kui see uus kategooria juba on, siis muidugi. Andres (arutelu) 9. detsember 2016, kell 18:55 (EET)

Poolt Kui suur probleem see praegu on? Kui praegune olukord suurendab administraatorite töökoormust ja takistab oluliselt kaastöö tegemist, siis muidugi. - Daniel Charms (arutelu) 10. detsember 2016, kell 14:03 (EET)

Probleem pole otseselt väga suur. Keegi ei tee hetkel massiliselt libakontosid. Kuid mulle on alati olnud vastumeelne artiklit nii lukustada, et ainult admninistraatorid saavad seda muuta. Uue kaitsetase annab avarama mängumaa. Cumbril 10. detsember 2016, kell 14:14 (EET)

Poolt Pigem poolt.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. detsember 2016, kell 14:36 (EET)

• Poolt --Ivar (arutelu) 10. detsember 2016, kell 15:06 (EET)

Lisasin arvamustele {{poolt}}-mallid, et siia vaatavad eesti keelt mittekõnelevad serveriadministraatorid saaks lihtsamini aru. Tegin Phabricatoris taski konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks: https://phabricator.wikimedia.org/T153465. Cumbril 16. detsember 2016, kell 17:49 (EET)

• Poolt --kanakukk (arutelu) 16. detsember 2016, kell 18:09 (EET).
• Vastu, sest siis oleksid ühed kasutajad võrdsemad kui teised. -Mardus /arutelu 19. detsember 2016, kell 18:31 (EET)
• Poolt - Neptuunium (arutelu) 19. detsember 2016, kell 19:10 (EET)
• Poolt - välistab olukorra, kus mõned visad kontoloojad oleksid artiklite rikkumisel võrdsemad kui teised. - Melilac (arutelu) 25. detsember 2016, kell 08:40 (EET)

Uus kaitsetase on alates tänasest aktiveeritud. Lehekülje kaitsemäära muutmise menüüs on see nime all "Lubatud vaid kasutajatele õigusega "autopatrol"". Cumbril 3. jaanuar 2017, kell 18:08 (EET)

Kas see kaitsetase siis eestikeelset nime ei saanud? Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 18:13 (EET)

Hetkel pole siin vikis tõlget loodud ja see nimi tuleb mujalt. Tegelikult pole see ka vale. Õiguse nimi on tõlkimata, kuid neid pole mujal ka tõlgitud (nt siin). Kaitsetasemed on õigusepõhised, mitte rühmapõhised. Administraatoritel ja usaldatud kasutajatel on õigus "autopatrol". Võib luua kohaliku tõlke ja anda tasemele muu nime. Cumbril 3. jaanuar 2017, kell 18:34 (EET)

Kas ei ole siis nii, et administraatorid on automaatselt ka usaldatud kasutajad? Siis võiks menüüs olla "Lubatud vaid usaldatud kasutajatele". Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 18:43 (EET)

Tegelikult ei ole nii. "Usaldatud kasutajad" on üks kasutajarühm, "Administraatorid" teine. Kasutaja saab panna mõlemasse rühma, kuid sel pole mõtet. "Lubatud vaid usaldatud kasutajatele" oleks eksitav sõnastus. Kui taset määratleda selle kaudu, millised kasutajarühmad selle alla kuuluvad, siis on õige sõnastus "Lubatud vaid administraatoritele ja usaldatud kasutajatele". Cumbril 3. jaanuar 2017, kell 19:11 (EET)

No kirjuta siis nii. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2017, kell 19:26 (EET)

Minul tekkis segadus... tuleks muuta sõnastust kas variandis 'lubatud vaid usaldatud kasutajatele ja administraatoritele' või siis variandis 'lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele'. Praegu jääb mulje, et nendel kasutajagruppidel ühisosa puudub.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. märts 2017, kell 10:29 (EEST)

Praegu ongi ju 'lubatud vaid usaldatud kasutajatele ja administraatoritele'. Automaatselt kinnitatud kasutajad on pesudokasutajagrupp, iga registreeritud kasutaja kuulub sinna, alates mõne päeva möödudes registreerumisest. Cumbril 27. märts 2017, kell 14:08 (EEST)

Kui ma panen artiklile kaitsestaatuse 'automaatselt kinnitatud kasutajad' siis kas nende alla kuuluvad usaldatud kasutajad ja/või administraatorid. Sinu vastusest võib välja lugeda, et kuuluvad ja ka mulle tundub, et kuuluvad. Aga kas see nii tegelikult ka on, vat selles ma pole kindel. Inglisvikis on selle staatuse jaoks vaja kümmet muudatust ja küllap on see nii ka meil. Aga kui siia astub mingi võõrviki adminiõigustega bot, kes pole siin ühtegi muudatust teinud, mis siis saab?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. märts 2017, kell 16:25 (EEST)

Kuuluvad muidugi. Enwikis on selle staatuse jaoks vaja 4 päeva registreerumisest ja 10 muudatust (en:Wikipedia:User access levels#Autoconfirmed users). Meil on abilehel öeldud ainult, et 4 päeva registreerumisest (Vikipeedia:Automaatselt kinnitatud kasutajad), kuid kahtlustan, et konfiguratsioon on sama (ehk siis 10 muudatust on ka vaja).

Adminniõigused on enamasti kohalikud (välja arvatud globaalsed adminnid), st mõnes teises vikis adminni õigustega kasutaja, kes pole siin vikis ühtegi muudatust teinud, ei kuuluks automaatselt kinnitatud kasutajate hulka (10 muudatuse reegli alusel, 4 päeva alates registreerimisest reegli alusel kuulub, kui ta on kauem kui neli päeva registreeritud olnud teises vikis).

Segadus on arusaadav. Ma pidin algul iga kord kui kaitsetaset muutsin hetkeks peatuma ja mõtlema, kas 'lubatud kõigile kasutajatele' tähendab, et lubatud ainult registreeritud kasutajatele (mis tundub loomulik, sest kasutaja tähendab arvutissüsteemis kasutajakontot) või üldse kõigile.

Ma ei tea, mismoodi sõnastust parandada. Probleem tekib sellest, et kaitsetasemete loendis pole kõik kasutajagrupid ühesugused ('automaatselt kinnitatud kasutajad' pole samas kategoorias 'administraatoritega' ega 'usaldatud kasutajatega'). Seda nagu ka ei taha, et kaitsetaseme loendis oleks rida 'Lubatud vaid usaldatud kasutajatele, administraatoritele ja automaatselt kinnitatud kasutajatele'. Cumbril 27. märts 2017, kell 16:57 (EEST)

Miljon+ projekt

Hea kogukond! Annan teada, et Tartu Ülikooli algatusel ja MTÜ Wikimedia Eesti osalusel on käima lükatud projekt "Miljon+". Projekti eesmärk on eelkõige ülikoole, aga ka Eesti ettevõtteid ja laiemat üldsust kaasates arendada Vikipeedia sisu (eelkõige eesti keeles, aga loodetavasti ka Eesti kohta käivat sisu teistes keeltes), seda nii artiklite kvantiteedi kui ka kvaliteedi parandamisega. Suuremaks ja pikemaajaliseks eesmärgiks on aidata kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele. Projekti on juba praegu kaasatud inimesi TÜ eri üksustest, muu hulgas töö jaoks projekti laiemal turundamisel ja eesti rahva kaasamisel. MTÜ Wikimedia Eesti püüab muu hulgas pakkuda ja vahendada teavet Vikipeedia tööpõhimõtete jms kohta. Kogukonnaliikmete teavitamine projekti tegevustest on oluline, püüan ka isiklikult nüüdsest igati seda teha. Väga teretulnud on kogukonnaliikmete osalemine projektis mis tahes konstruktiivses vormis. Tartu Ülikool on valmis pakkuma ka tuge kogukonnale, näiteks uute kaastöölistega toimetulemise teemadel (toetudes nt kogemustele õppejõu-tudengi suhetest ja tagasisidestamisest). Praegu on projekt kavandamisfaasis, plaanid on üsna üldsõnalised. Juba varsti peaks rohkem selguma, sest projekt on plaanis avalikkusele välja kuulutada veebruari paiku. Rõõmuga korraldaksin kohtumisi kogukonnaliikmetega, et projekti arutada, kohe kui veidi täpsemad plaanid hakkavad kuju võtma. Kommentaarid on oodatud muidugi ka kohe. Arvatavasti ei oska ma hetkel veel kõigile küsimustele vastata, kuid ka küsimused on sellegipoolest oodatud. Adeliine 22. detsember 2016, kell 12:56 (EET)

Tundub olevat suurepärane. Andres (arutelu) 22. detsember 2016, kell 14:53 (EET)

Arvestades Vikipeedia avalikku iseloomu on see siin praegu üsna avalik väljatulek teabega, mis ei ole hetkel sugugi avalik teave ja mille väljakuulutamine on plaanitud alles veebruari lõppu. Lihtsalt täna toimus projektikoosolek ja antud juhul olid MTÜ esindajad ka kutsutud.

Ütleme nii, et projekt on töös ja on seda olnud juba mõnda aega. Viime saavutus ja ühtlasi esimene mainimine oli see. Aga umbes nii varases faasis sellest täpselt nii vähe räägikski. Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis võin neile meeleldi vastata ja projekti lähemalt tutvustada. Küll eelistaksin aga seda veel siin mitte teha.

Samuti tuleks jaanuari sees Vikipeedia kasutusjuhendid korda teha. Nagu nii korda, et paremaid juhendeid ei saaks üldse olemas ollagi. Ivo (arutelu) 22. detsember 2016, kell 22:17 (EET)

Me tegime koos Epuga üksikasjalikumad juhendid õpilastele. Võib-olla saab neid kasutada. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Hahaha, läks võimuvõitluseks, jah?146.255.183.201 23. detsember 2016, kell 00:18 (EET)

Mille kohta see märkus käib? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Kust need juhendid leiab? Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:31 (EET)

Me andsime need Teelele üle. Ma ei mäleta, kas need läksid ka Vikipeedias kasutusse. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:21 (EET)

Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias. Adeliine 23. detsember 2016, kell 15:29 (EET)

Väga kiiduväärt ettevõtmine! Ümmargune rehkendus näitab, et kui Eesti avalik-õiguslike ülikoolide kõik akadeemilised töötajad ja kõik doktorandid kirjutaksid igaüks ühes kuus ühe hea artikli oma pädevusvaldkonnast (ja ega nad keskmiselt rohkem kirjutada ei jõua), siis 10 aasta pärast jõuaks Eesti Vikipeedia miljoni artiklini. Eeldusel, et kõik muud kirjutajad, kes ülalviidatud sihtrühmadesse ei kuulu, kirjutavad kokku vähemalt samapalju kui seni. Aga isegi kui nii palju artikleid kokku ei tule ja eesmärgist täidetaks vaid pool, siis vaieldamatu on see, et kvalitatiivset pööret võib Eesti Vikipeedias saavutada ainult siis kui kõik Eesti parimad oma valdkonna spetsialistid ja parimad kirjutajad oma panuse annavad. Ja teisalt oleks see hädavajalik samm faktijärgsest maailmast tagasi teadmuspõhise(ma)sse maailma (mis kipub eemale libisema enne kui see saabuda jõudiski). Ootan põnevusega, et mis siis Vikipeedias juhtuma hakkab :-) Mh võib juhtuda ka see, et gurud lähevad omavahel mõistete, mõistesüsteemide ja kirjelduste üle ragistama ja arutelulehed ummistuvad teravmeelsest diskussioonist. Aga põnevam siis ongi, sest praegu kipub siin eetris üks lainepikkus domineerima. Enneaegses infolekkes ma probleemi näha ei oska, kui just tõesti ei ole küsimus selles, et kes veel korjamata loorbereid pärga punuda saab ... Mõni soovitus ka. Tõmmake Miljon+ projekti Teaduste Akadeemia president Soomere. Ta on oma ettekannetes korduvalt Wikipediale tuginenud (ehk positiivne eelsoodumus on tal olemas), nt siin artiklis [1] ta viitab Wikipedia (st inglisekeelse artikli) käsitlusele tõejärgsest poliitikast. Eesti Vikipeedias seni tõejärgse poliitika artiklit aga paraku pole, aga kindlasti võiks ja peaks olema. Siin [2] viitab Soomere artiklitele 'kliima' ja 'ilm' inglise ja eesti vikis. Soomere oma autoriteedi ja hea jutuga saaks kindlasti ärgitada panustama teisi akadeemikuid (kes omakorda saaks ärgitada oma jüngreid), aga ka laiemat avalikkust. Mulle paistab, et see haakuks väga hästi selle agendaga, mis Soomere viimastest sõnavõttudest (sh ülalviidatud artiklist) välja koorub: vaja on "lahti seletada faktide tagapõhi, selgitada protsessi, kuidas tõendid ja faktid on saadud, mõtestada nende tähendus /.../". Igal juhul, jõudu!--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:57 (EET)

Kui Soomere omal algatusel ei liitu, siis kindlasti püüame teda kaasata. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:22 (EET)

soovitan julgelt üleskutse ümbersõnastada, nt miljon eeskujulikku vikikirjutist vms ... suwa 22. detsember 2016, kell 22:18 (EET)

Et siis miljon lisaks neile kahele, mis praegu olemas? Ivo (arutelu) 22. detsember 2016, kell 22:21 (EET)

ok, 126 on ehk hea alustuseks, mida suurendada? suwa 23. detsember 2016, kell 01:30 (EET)

See süsteem tuleb niikuinii ümber teha. Kvaliteetsete artiklite arv kasvab ja vikisisene terminoloogia on siin täiesti kasutu ja väljaspoole arusaamatu. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

---

Milles seisneb MTÜ Wikimedia roll selles projektis? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 04:11 (EET)

Neid päris kõrvale jätta on ka imelik. Aga seda rolli osa veel vaatame. MTÜ ressursid on samuti sisuliselt olematud. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mida ülikool kavatseb ette võtta, et artiklite kvaliteeti parandada? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Põhiliselt kahte asja: kvaliteetsete artiklite tootmine + toimetamine olemasolevatele ja projektis tekkinud artiklitele. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Kes neid kvaliteetseid artikleid hakkavad tegema? VillaK oletab, et kõik teadlased, aga siin on kaks küsimust. Esiteks, mis motiveerib nüüd neid oma panust andma, kui valdav osa neist pole seda seni teinud? Teiseks, see, et kirjutab asjatundja, ei taga automaatselt head kvaliteeti. Trükitud entsüklopeediates näevad professionaalsed sisu- ja keeletoimetajad asjatundjate kirjutatud artiklitega vaeva. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:42 (EET)

Kedagi ei saa sundida artikleid kirjutama. Seega on väga tänamatu ennustada, et kes võivad asja vastu huvi tunda ja kes mitte.

Eesmärk on paljuski juhtida tähelepanu Vikipeedia arendamisele, kui võimalusele eesti keelt ja kultuuri kaitsta. Või täpsemalt: meil lihtsalt on vaja ühte korralikku omakeelset entsüklopeediat. Seega ootaks, et asi leiab ühiskonnas natuke laiemat kõlapinda ja huvilisi on märgatavalt enam, kui neid ainult Eesti ülikoolide seinte vahelt leida võiks. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:06 (EET)

Vastuseks Andresele. Mulle paistab, et suuremat osa akadeemilistest töötajatest ei ole seni kunagi otseselt osalema kutsutud. Paljud on tõenäoliselt pidanud Vikipeediat ka lootusetuks ürituseks, kus üksi ei tee midagi ja organiseeritust ei paista kusagilt. Kogu asi oleks hoopis teises perspektiivis kui on teada, et paljud valdkonna asjatundjad panustavad või on valmis panustama. Olen kuulnud kolleege hoiatamas üliõpilasi, et tööde koostamisel ei tohi Vikipeediale tugineda, sest sealne info ei ole usaldusväärne. Alles viimasel ajal hakkab olukord muutuma kui mh TA president avalikes sõnavõttudes tugineb Vikipeediale. Kindel on see, et kõik teadlased ei panusta, aga kui seda teeks oluliselt suurem arv inimesi kui seni, oleks muutus kindlasti märgatav. Loomulikult, kvaliteedi kontrolli ja toimetamise tänamatu töö jääb ka doktorikraadiga kirjutajate puhul, aga tõsiasi on siiski, et reeglina on seda märksa vähem kui üliõpilastööde puhul.--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:24 (EET)

Vabandust, kustutasin kogemata.

Olen Sinu öelduga päri. Probleemiks võib ikkagi kujuneda see, et toimetamisressursi defitsiit süveneb veelgi. Sellepärast on tarvis erilist tähelepanu pöörata toimetajate kaasamisele ja koolitamisele. Kõige tõhusam koolitus oleks toimetamisvõimeliste inimeste vikispetsiifiine koolitamine. Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:47 (EET)

See on eelduste kohaselt kas suurim kuluallikas. Püüame leida vahendid, et palgale võtta paar (keel)toimetajat Vikipeedia tarbeks. Eks näis kuidas läheb, aga usume, et see on väga vajalik. Kvaliteet peab paranema ja mitte vastupidi. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:54 (EET)

Nõus, ülikooli moraalne toetus ja üleskutse on kõige olulisemad. Kui liituks ka teaduste akadeemia, oleks veel parem. (Andres) 194.150.65.2 23. detsember 2016, kell 15:27 (EET)

Mis roll on Swedbankil selles projektis? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Kuna kogu seda lõbu on vaja kuidagi rahastada, siis on kavas kaasata mitmeid ettevõtteid. Samuti, ja vast isegi olulisemalt, on see aga tähtis projekti kandepinna laiendamiseks ja selle viimiseks võimalikelt paljude inimesteni. Ehk siis huvi on kaasata nii palju organisatsioone kui vähegi võimalik. Ainult TÜ pealt ei jõua me kuidagi soovitud artiklinumbrini ning eriti veel, kui eesmärgiks on seejuures artiklite keskmist mahtu ja kvaliteeti kasvatada. Tahaks juurde saada ikkagi 200 tuhat artiklit aastas. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mida selle rahaga tehakse? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:42 (EET)

Antud juhul on plaan majandus- ja finantsvalkonna artiklite kohta võistluse tegemine + selles vallas tekkima hakkavate tudengiartiklite toimetamine. Summa ei ole ka eriti suur. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:59 (EET)

Kuidas kogukonnaliikmed saavad projektis konstruktiivselt osaleda? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Kuna eesmärgiks on Vikipeedia väga ulatuslik propageerimine, siis loodame uute kasutajate juurdevoolu. See tähendab aga seda, et neid on vaja algul juhendada ja üldse nendega sõbralikult läbi saada (ja sellega on seni siin omajagu probleeme olnud). Samuti mainisin juhendmaterjale. Lisaks tuleb hakata andma arvukalt koolitusi Vikipeedia asjus. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mina teeksin hea meelega koolitusi, kui mind selleks sobivaks peetakse. (Andres) 194.150.65.2 23. detsember 2016, kell 15:27 (EET)

Kas see projekt on salajane, ja kui on, siis miks? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 07:42 (EET)

Ei ole salajane. Lihtsalt pole mõtet välja tulla nö poolikult. See teeks asjale rohkem kahju kui kasu. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 13:55 (EET)

Mina lähtun sellest, et kogukond on Vikipeediat ülal hoidev jõud ja sellise ulatusliku Vikipeediat puudutava projekti juures on kogukonna teavitus, kaasatus ja toetus (vastastikune) esmatähtis. Ei ole lubatav, et kogukond saab projektist teada alles koos ülejäänud üldsusega. Adeliine 23. detsember 2016, kell 14:08 (EET)

Millisest kahjust on jutt? Kas asi on selles, et kui projekt pole lõpuni läbi mõeldud, siis tõmmatakse sellele asjatut kriitikat, mis kahjustab mainet? Andres (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:42 (EET)

Täpselt. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:53 (EET)

Mina usun, et kogukonnas aegsasti alustatud diskussioon on kokkuvõttes kasulik, mitte kahjulik. Võimaliku kriitika puhul peavadki kõik võtma arvesse, et kõik plaanid ja detailid ei ole veel täpselt paika pandud. Mis võib näida asjatu kriitikana, võib oskusliku kasutamise korral olla abiks või lausa vajalik projekti parandamisel. Adeliine 23. detsember 2016, kell 16:23 (EET)

Kogukond saab projektist teada, kui projektiga on nii kaugele jõutud, et saab rääkida millegist konkreetsest umbmääraste plaanide asemele ja on vähemalt mingi selgus detailide osas. Samuti on mitmeid kogukonna liikmeid projekti senisest seisust teavitatud ja nende arv kasvab progresseeruvalt ajas. Mingi üldsõnaline teavitus kuskil arutelulehel ei anna piisavalt aimdust plaanitavast ja ei võimalda vajalikus mahus kaasa rääkida. Seepärast on palju parem suhelda otse kogukonnaliikmetega ja seejuures nendega kokku saades ja selle üle lähemalt arutledes. Sinu asi ei ole mängida kogukonna sõpra, kes päästab inimesi teadmatusest. Segaduse süvendamine ei ole mõistlik. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:19 (EET)

Minu meelest pole Adeliine siin selle teavitusega küll mingit erilist segadust või paanikat külvanud. Pigem vastupidi. Muide, kui pole just kavas kõigi kogukonna liikmetega (sel kuul on aktiivseid liikmeid olnud näiteks 523) neile asjade selgitamiseks kohtuda, siis on teavitus arutelulehel igati sobiv. Lisaks mainisite, et kogukond peaks parandama/ettevalmistama juhendeid jms ning seljuhul on pikaajalisem etteteatamine üsna oluline. Projekt ise on muidugi igati positiivne. - Neptuunium (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:29 (EET)

Praktikas on kogukonna liikmeid märkimisväärselt vähem. Nt on nende muudatuste tegijate seas palju välismaalasi, kes teinud ühe või paar muudatust, tudengeid, kes kirjutanud koolitöö osana jne. Üle viiekümne inimese on päris keeruline saada. Veel väiksem number kasutajaid on teinud viimase 30 päeva sees 50+ muudatust.

See kõneleb ka hästi sellest, miks on vaja algata laiemat kampaaniat. Senise arengutempo jätkudes jõuame nt mainitud miljoni artiklini aastaks 2090.

Kõik selline tekitab küsimusi ning praegu ja siin on neile keeruline vastust anda. See pole siin mitte kaasmaine, vaid teavitus. Sellele tasandile aga jääda ei tahaks. Jaanuari on mõeldud ka kokkusaamiste korraldamine kogukonna liikmetega Tartus ja Tallinnas. Ütleme nii, et mina eelistaksin sel viisil kaasamist. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:51 (EET)

Ma arva küll, et mida varem ideed ka siin tutvustada (ja kus siis mujal kui mitte üldises arutelus), seda parem on hiljem koostöö olemasolevate tegijate ja uute tulijate vahel. Olemasolev kogukond teab vaimu valmis panna, igas mõttes :-) Seetõttu ma ei saa Ivo pahameele(kese)st päris aru. --Morel (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 18:48 (EET)

Mis puudutab juhendeid, siis nendega on alati probleeme olnud. Üksi vikipedist neid ju niisama ei loe ja ei tea, mis seal kirjas on. Teada selle kohta, et juhenditega peaks tegelema ei too tõenäoliselt mingit tulemust (vähemalt varasem praktika nii näitab). Seega eeldab see hoopis enamat, kui varast teavitamist. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 15:16 (EET)

Ma kardan, et ka yhest kuust jääb selle jaoks väheks. Jaanuariga saab minu meelest heal juhul luua pildi sellest, mis puudu on. Selleks oleks võib-olla kõige lihtsam korraldada mingid juhendiloometalgud, kuhu kutsuks yhelt poolt inimesed, kes Vikit tunnevad ja kasutada oskavad, teiselt poolt fookusgrupiks algajad, kes oskaks öelda, millised kirjutamata reeglid kõige enam lahtikirjutamist vajavad (nt alates sellest, kuidas valida artiklile õiget pealkirja ning lõpetades sellega, milline peaks olema hea artikli stiil jms). - Daniel Charms (arutelu) 23. detsember 2016, kell 17:41 (EET)

Tänaseks on juhendmaterjale loodud küll ja veel. Isegi ühiseid vikipedistide koosistumisi on tehtud sel teemal vestlemiseks. Pigem on häda selles, et need leheküljed on liiga pikad ja laialivalguvad.

Oled näinud kedagi, kes armastaks juhendeid lugeda? Keeruline on leida isegi isikut, kes vaevuks üldse juhendmaterjali poole vaatama. Vaevalt, et isegi tänased vikipedistid enne esimeste muudatuste tegemist neid lehekülgi vaatasid. Tähtis on, et need, kes vähemalt proovivad neid materjale vaadata, vaevuksid neid lugema ja saaksid sellest abi. Väga pikal ja põhjalikul materjalil pole mõtet: esiteks ei viitsi keegi lugeda (või kohukub üldse tagasi ja loobub viki muutmisest, kui see nii keeruline paistab – sageli on sooviks lihtsalt ühte lauset muuta vms ja selle tegemiseks ei hakka inimene ometi pikka teksti lugema) ning teiseks ei jää see kõik meelde. Seega on vaja lihtsas vormis välja tuua kõige olulisem ja sealt edasi kasutajaid sõbralikult juhendada, kui kuskil küsimusi tekib (+ tekitada lihtsalt leitav koht, kus soovi korral nõu või abi küsida). Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 21:23 (EET)

Inimesed on erinevad. Mõned tahavad lugeda üksikasjalikke juhendeid, teised eelistavad küsida. Minu meelest on mõlemat asja tarvis. (Muide, mõned uued tulijad tahavad ka aru saada, miks reeglid on niisugused, nagu nad on. Miks üht või teist asja tuleb teha nii ja mitte teisiti.) Igatahes meil on olemas tutvumisringkäik, mille käigus saadakse teada kõige olulisem. Ülejäänu on nendeks puhkudeks, kui on juba kogemust ja tahetakse mingeid nüansse teada. Andres (arutelu) 24. detsember 2016, kell 15:11 (EET)

Mina näiteks armastan kohutavalt superdetailseid juhendeid, mistõttu mulle väga meeldib näiteks väga ingliskeelne Wikipedia Manual of Style. Möönan, et asi võib olla professionaalses kretinismis. Samuti ei ole siin kirjaviisi sellise kodifitseerimise vastu seni eriti huvi tuntud ning igayhel on lastud viiteid jms vormistada nii, nagu ta heaks arvab (ainult artiklites ü asemel y kirjutamine ning muud sarnased ortograafilised iseärasused ei läheks ilmselt väga peale). Samas peaks selle peale siiski mõtlema, kuna juhul, kui aktiivsete kasutajate arv tõesti suurusjärgu võrra kasvab, tähendab see, et 3-4 erineva stiili asemel (eeldades, et mitte kõik kasutajad ei kirjuta päris omamoodi, vaid järgivad siiski kellegi eeskuju) hakatakse järsku kasutama 30-40. Ja see oleks juba probleem. - Daniel Charms (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 21:53 (EET)

Stiilierinevus ei tekita midagi hullu, kui inimesed on kirjaoskajad ja intelligentsed. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 22:39 (EET)

Niikuinii kujuneb intensiivsematel kaastöölistel lõpuks välja omaenese stiil, s.t hakatakse parandama esialgu valitud stiilis avastatud "vigu" ja tegema "parandusi" vastavalt omaenda eelistustele, ehk siis sellele, millist artiklit inimene ise näha eelistab. - Melilac (arutelu) 4. jaanuar 2017, kell 22:58 (EET)

Minu jaoks on tõde siin kusagil Adeliine ja Ivo vahepeal. Vikipeedia on avatud keskkond. MTÜ ei ole Vikipeedia omanik ega selle tuleviku üle ainuotsustaja. Nii peaks ka kogukond olema väga avatud, sh uutele ideedele ja panustajatele, sh akadeemilistest ringkondadest ja erialaspetsialistide hulgast. Samas on ka seniste pusijate hulgas mitmeid asjalikke inimesi, kes saaksid kaasa aidata ja usutavasti ka oleksid valmis sellisesse arendusprojekti panustama, et saavutada oluline pööre nii kaetud teemade mahus kui kvaliteedis. PS. Lugesin just Tarmo Soomere intervjuud 21.12.2016 Eesti Ekspressis. Ta ütleb mh: "Me peame teadma, mida maailmas tehakse ja olema võimelised neid asju seletama" ja "Info kvaliteedi kontroll on olnud alati probleem." Need laused võiksid sama hästi käia Eesti Vikipeedia kohta.--VillaK (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:41 (EET)

Minu meelest oleks teadlaste ja üldse tippasjatundjate kaasamine kõige tõhusam just info kontrollijate funktsioonis. (Andres) 194.150.65.2 23. detsember 2016, kell 15:31 (EET)

Paraku on see ka kõige raskem. Kontrollimist vajavad just nimelt pikemad ja põhjalikumad artiklid, kus usaldusväärsed kasutajadki võivad hooletusest/vananenud allikaid kasutades vms põhjustel vigu teha. Valdkondades, milles meil taolisi artikleid rohkem on, on meil mingi side asjatundjatega ka olemas, nõrkades kohtades ei ole meil endil piisavalt asjatundjaid ja vastavalt puudub nende isikutega ka side ja näiteks orgaanilise keemia (tundub nõrk koht olevat) spetsialistidel on seni puudunud igasugune huvi näiteks artikli Gemmatomonas Aurantiaca terminoloogiaalaste küsimuste lahendamiseks. Melilac (arutelu) 13. märts 2017, kell 22:15 (EET)

MTÜd asutades sai vikis liiga vara toore ideega välja tuldud. Pärast oli seda jama väga palju rohkem kui vaja. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:51 (EET)

Kas artiklite tegemise eest hakatakse palka maksma? Kuidas see suhestub vabatahtlike kogukonna– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.214 (arutelu • kaastöö).

Ei. Sihukest raha poleks ka kuskilt võtta isegi kui seda teha tahaks. Seega on see välistatud.

Küll on mõttes, et võiks läbi viia mõningaid võistluseid, et saada kvaliteetset sisu eriti järgiaitamist vajavatel teemadel. Ivo (arutelu) 23. detsember 2016, kell 14:31 (EET)

Tõsine probleem on minu meelest see, et meie kogukond ei ole piisavalt tugev, et massilist kaastööd läbi seedida. Ka Praegugi juba kvaliteet minu meelest juba aastaid halveneb, mitte ei parane. Keeletoimetamisest ka ei piisa, tarvis on ka inimesi, kes oskavad entsüklopeediat toimetada. Koolitamisega oleks ehk võimalik asja mingil määral ~parandada Andres (arutelu) 27. detsember 2016, kell 14:53 (EET)

---

Täna peaks AK-s projektist räägitama ja homsel emakeelepäeval kuulutatakse projekt pressiteatega välja. Adeliine 13. märts 2017, kell 15:04 (EET)

Wikipedia 16

Wikipedia saab 16-aastaseks. Kõik huvilised on oodatud 15. jaanuaril kell 18:30 seda tähistama Tallinnas Tommi Grillis (Tatari 64). Kaasa võite soovi korral võtta sülearvutid. --Metsavend 12. jaanuar 2017, kell 13:43 (EET)

Samal üritusel on võimalik saada lähemat ülevaadet ka M+ projekti plaanidest (Tartu rahvale tuleb eraldi koosviibimine). Ivo (arutelu) 14. jaanuar 2017, kell 20:11 (EET)

---

Et Tartu inimesed saaksid ka Vikipeedia sünnipäeva tähistada toimub reedel, 27. jaanuaril Tartus Tavernas koosistumine. Algus 19:00. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 05:19 (EET)

Meenutan, et juba täna on võimalik Tartus näha kaasvikipediste. Ole kohal! Ivo (arutelu) 27. jaanuar 2017, kell 16:52 (EET)

Vormistusreeglid

Rasvaselt käivad ka ladinatähestikulised originaalnimed, sünonüümid ning ka need asjad, millelt tehakse ümbersuunamised leheküljele või lehekülje osale.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. jaanuar 2017, kell 14:00 (EET)

Vormistusreeglites seda ei ole. Kui see on nii, nagu sa ütled, siis tuleks juhendit täiendada. Parandan praegu tagasi. 2001:7D0:87FF:6480:C40D:A6A2:8398:3FAC 21. jaanuar 2017, kell 14:24 (EET)

Siis on vaja see sinna sisse kirjutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 21. jaanuar 2017, kell 14:28 (EET)

Tõstan üldisesse arutellu kui laiemat huvi pakkuva teema. 2001:7D0:87FF:6480:C40D:A6A2:8398:3FAC 21. jaanuar 2017, kell 15:04 (EET)

Originaalnimede suhtes on mul kõhklus. Andres (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 22:13 (EET)

Aga on ju sees: Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus. Juurde tuleks kirjutada "need asjad, millelt tehakse ümbersuunamised leheküljele või lehekülje osale", aga ma ei tea, kuhu seda kirjutada. Kas ikka määratluse alla? Selles on päris kindlasti ammu kokku lepitud ja seda on ka alati järgitud. See on vajalik selleks, et oleks näha, et artikli teema hõlmab ka neid märksõnu. Andres (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 22:29 (EET)

Reeglites tuleks kokku leppida. Ka mulle tundus võõrkeelsete originaalnimede rasvaselt kirjutamine võõrastav, aga kui nii peaks otsustatama, siis pole midagi vaielda. 2001:7D0:87FF:6480:C40D:A6A2:8398:3FAC 21. jaanuar 2017, kell 22:49 (EET)

rongi- ja laevaliinid

Mis põhjusel on wikis laeva- ja rongiliinide nimetustel Tallinn alati käändes (näiteks Tallinna-Rakvere, Tallinna-Helsingi)? Nii laevafirmad kui ka Elron ei kääna seda nime oma liinide nimetustes. Larts (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 19:55 (EET)

See tuleneb õigekeelereeglitest. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 20:23 (EET)

Millistest reeglitest? Maanteeameti lehel on ka Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa jne. Millisel põhjusel "liinide" nimetustes peaks tallinn käändes olema, seda minu aru ei võta. Larts (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 21:24 (EET)

Näiteks siin: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=78 Kribiitik (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 21:33 (EET)

Siiras hämming, aga kui nii, siis nii. Samas isegi vene keeles ei käänata liinidel kohanimesid, meie endi bussidel on sildid "Tallinn - Tartu". Larts (arutelu) 26. jaanuar 2017, kell 22:01 (EET)

Samas kui omal ajal Leningradi-Tallinna bussiga sõidetud sai, siis tundus see jällegi väga normaalsena... - Melilac (arutelu) 28. jaanuar 2017, kell 17:18 (EET)

Nagu keeleabis kirjas, on tegemist omastavalise täiendiga. Kui on järel sõna 'bussiliin' või ka 'maantee', siis on selle ees täiendiks olevad sõnad omastavas käändes. Kui sõna 'bussiliin' järel ei ole, võib bussiaknale panna sildi "Tallinn – Tartu". Adeliine 28. jaanuar 2017, kell 22:57 (EET)

Soome vikipeedia

Tulge appi ja pöörake see iga korda tagasi. Vähemalt selle väikese asja võiks ette võtta. https://fi.wikipedia.org/w/index.php?title=Neuvostoliitto&type=revision&diff=16229438&oldid=16229418

Ma alustasin arutelu. Ilma aruteluta ei saa seda muuta. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 19:42 (EET)

Kui "Seuraajat" tähendab õigusjärglast, siis saab seal olla vaid Venemaa. Kui tõlgendada "Seuraajat" samal territooriumil moodustunud või taastatud riikidena, siis on vastus erinev. See on pigem üldise soomekeelse malli arutelu küsimus ja mitte konkreetse kaasuse raames lahendatav.--VillaK (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 19:55 (EET)

Mall ei võimalda hästi piisavalt nüansirikast esitust, aga võimalikud on siiski ka lühikesed kommentaarid ja allmärkused. Nii palju kui ma jõudsin vaadata, ei ole ka tekstis seda asja lahti seletatud. Andres (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 23:07 (EET)

Kui vaadata nt Fi:Itävalta-Unkari, siis seal on "Seuraajat" all ka riike, kes ei ole õigusjärglased, vaid olid osaliselt või täielikult vallutatud.--VillaK (arutelu) 30. jaanuar 2017, kell 23:16 (EET)

Probleem ongi selles, et infokast ei ole üheselt mõistetav. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 11:38 (EET)

Nojah, seda Sa tahtsidki öelda. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2017, kell 11:40 (EET)

kui soomekeelsega on korras, ehk viitsib keski ka ingliskeelse ettevõtta, selles on sama viga! suwa 20. veebruar 2017, kell 16:12 (EET) https://en.wikipedia.org/wiki/Soviet_Union

Wiki Loves Earth 2016 ametlik lõpetamine

Lugupeetud Vikipeedia kogukond

Eelmisel aastal korraldamata jäänud Wiki Loves Earth 2016 auhinnatseremoonia toimub 10. veebruaril kell 14:00 RMK Tallinna majas (Toompuiestee 24). Lisaks auhindade kättejagamisele korraldame pärast ka väikese töötoa, mille käigus lisame pilte kategooriatesse jpm. Töötoa tarbeks oleks vajalik kaasa võtta ka läptop.

Kõik huvilised on oodatud! --K2suvi (arutelu) 5. veebruar 2017, kell 15:44 (EET)

Wiki labelsi tööriist töötab nüüd eesti keeles

Wiki labelsi ehk Vikipeedia:Märgendid projekti tööriista liides on nüüd eestikeelne. See asub siin: http://labels.wmflabs.org/ui/ ja töötab ilma mingit kasutajaskripti installimise vajaduseta. Lihtsalt on vaja sinna lehele minna. Neile, kes veel ei tea: seal saab hinnata aastast 2015 juhuslikult valitud redaktsioonide kahjulikkust/kasulikkust. Põhimõtteliselt tuleb iga redaktsiooni puhul vastata kahele küsimusele:
1) kas muudatus on kahjulik (kas tühistaksid muudatuse) ja
2) kas see tehti heatahtlikult või pahatahtlikult.
Nii saab arvuti õpetada kahjulikke/kasulikke ja heatahtlikke/pahatahtlikke muudatusi ära tundma. Selleks on vaja hinnata piisavalt redaktsioone. Praeguseks on puudu veel umbes tuhatkonna redaktsiooni hinded. Praegu saab Rauni abil juba vaadata, kuidas arvuti muudatusi hindab ja kahjulikke muudatusi tuvastab. Tuleb arvestada, et praegused skoorid paneb arvuti üldise mudeli järgi, mis veel ei kasuta käsitsi hinnatud andmeid. Need viiakse mudelisse sisse siis, kui kõik juhuslikus valikus olevad redaktsioonid on ära hinnatud. Mina kasutan Rauni ja näen, et juba praegu paneb arvuti kahjulikkuse skoore päris täpselt – leian tööriista abil sageli kahjulikke muudatusi, mis teistel on kahe silma vahele jäänud. Mida ORES siis veel treenimise korral korda suudab saata!

Kui need tuhatkond hindamist ka tehtud saab, siis saab siin vikis beetafunktsioonide all sisse lülitada ORESE ülevaatamistööriista (mw:ORES review tool). See tekitab viimastes muudatustes lisafiltrid. Näiteks saab välja filtreerida arvuti poolt kahjulikuks hinnatud muudatused, või neid punasel taustal näidata. Ingliskeelses vikis see juba töötab. Cumbril 10. veebruar 2017, kell 13:24 (EET)

ORES on nüüd Eelistuste menüüs beetafunktsioonide all olemas, kõik saavad selle sisse lülitada, kes tahavad. Sisse lülitamisel kuvatakse viimaste muudatuste loendis võimalikke kahjulikke muudatusi teist värvi taustal (värvi peaks saama soovi korral ka isikliku common.css-faili kaudu muuta, mind see kollane häirib natuke). Tööriistaga on seotud valik ORES-tundlikkus menüüs Eelistused > Viimased muudatused (tekib siis, kui tööriist on sisse lülitatud). Cumbril 23. märts 2017, kell 11:56 (EET)

Saadik vs suursaadik

Kas mõlemad võib panna sama kategooria (nt: x riigi suursaadikud Eestis) alla? Vastasel juhul tekib väga palju väikseid kategooriaid, sest ideaalis peaks olema kategooriad kõigi riikide (suur)saadikute kohta teistes riikides. Enwikis on nad näiteks samuti "ambassador"-i kategooria all koos.
- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. veebruar 2017, kell 16:54 (EET)

Võiks siis pealkirjas mõlemat mainida. Andres (arutelu) 14. veebruar 2017, kell 18:22 (EET)

Ei pea isegi pealkirjas mainima. Piisab sellest, kui kategooria loomisel sinna sisu ette ka sisukirjeldus lisada. Ma ei tea küll, et seda kusagil kasutatud oleks, aga võimalus on ju olemas. - Melilac (arutelu) 14. veebruar 2017, kell 18:28 (EET)

Neid kategooriaid, kus on saadikul ja suursaadikul vahet tehtud, ei peaks puutuma. Nii kaob faktiline informatsioon ära.

Mis oleks ülemmõiste suursaadikule, saadikule, asjurile (v-o neid veel)? Võimalik äkki Diplomaatilised esindajad? Nii on halb, kui kategooria nimi on Suursaadikud, ent see hõlmab ka saadikuid, asjureid jt; kategooria päises mainida, mida see kategooria sisaldab on ikkagi halb hädalahendus. Iseasi on see, kui nt 21. sajandil nt Eestis ja Eestisse ongi määratud vaid suursaadikuid--Estopedist1 (arutelu) 16. veebruar 2017, kell 10:50 (EET)

Just selle "iseasja" pärast, et endine saadik ja praegune suursaadik on sisuliselt samatähenduslikud, probleem ilmselt tõstatatigi, ent mõte pole paha. - Melilac (arutelu) 16. veebruar 2017, kell 15:23 (EET)

See "Diplomaatilised esindajad" kõlab ka muidugi päris hästi. Ivo (arutelu) 16. veebruar 2017, kell 17:48 (EET)

Samas kategooria päises mainida, mida see kategooria sisaldab, võiks ikkagi ka, eriti kui see sisaldab mitut sorti esindajaid. Kui keegi satub sinna saadiku alt, siis on abiks näha, mis asjapulgad seal veel on. - Melilac (arutelu) 16. veebruar 2017, kell 19:27 (EET)

Minugipoolest. Meil ongi võrdlemisi harva kategooriate juures sinna mingit teksti kirjutatud. Ega see peagi nii jääma. Ivo (arutelu) 17. veebruar 2017, kell 00:45 (EET)

on üksjagu linke märksõnale diplomaatiline esindaja. Teha siis kategooriad nimetustega "Eesti diplomaatilised esindajad" ja "Välismaa diplomaatilised esindajad Eestis"? Nimetuse "Eesti diplomaatilised esindajad" all võib küll vist mõista ka kõiki Eestiga seotud diplomaatilisi esindajaid, sh Välismaa diplomaatilised esindajad Eestis; aga süsteemsuse ja lihtsuse huvides peaks sobima--Estopedist1 (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 10:59 (EET)

Üks asjapulk, kes sinna kategooriasse sobib, on veel atašee. - Melilac (arutelu) 23. veebruar 2017, kell 14:45 (EET)

sisuhalduskategooria nimi?

Milline peaks olema sisuhalduskategooria nimi ehk kategooria en:Category:Wikipedia administration vaste et.vikis? Üks variant oleks lisada koolon kategooria nimesse ehk siis Kategooria:Vikipeedia: või hüüumärgiga Kategooria:!Vikipeedia --WikedKentaur (arutelu) 19. veebruar 2017, kell 14:30 (EET)

Kas see ei võiks olla siis juba lihtsalt "Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus"? Ivo (arutelu) 19. veebruar 2017, kell 14:51 (EET)

Allikatele viitamine ja administraatori kõnepruuk

Kas selline väljendumine nagu arutelus Arutelu:Minose kultuur on siinses keskkonnas üldiselt heaks kiidetud? Kas allikatele viitamisel kehtivad mingid valikulised tingimused - et kui mõni on olemas, siis rohkem pole vaja? Miks on tähtis, KES kuskile märkusi lisab?194.150.65.99 19. veebruar 2017, kell 22:17 (EET)

Selline väljendumine ei ole lubatav ja keegi seda heaks ei kiida. Viitamine on vajalik, aga mitte kõik ei vaevu seda tegema. Mind ka need mallid häirivad. --Metsavend 19. veebruar 2017, kell 22:30 (EET)

120+ viitega artiklile ei panda suvaliselt "Pole piisavalt allikaid" malli. Viitamist vajavad kohad võib eraldi {{Lisa viide}} malliga märkida või neile arutelus viidata. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. veebruar 2017, kell 22:32 (EET)

Sekundeerin Neptuuniumi kommentaarile. Mind ajab juba päris tigedaks see järjepidev peidetud vandalism, kus üks IP-aadress lisab aina artiklitele erinevaid malle hoolimata sellest, kas neid sinna vaja on või mitte.

Sama hästi võiks lisada iga artikli juurde "lisa viiteid" malli, sest alati võib ja saab viiteid juurde lisada ning seega pole neid kunagi piisavalt. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2017, kell 23:16 (EET)

Minu meelest on anonüümsel kasutajal õigus. Tema käitumine on lubatav, aga sõimamine ei ole lubatav.

Selle üle, kas malle on vaja, võivad arvamused lahkneda, aga kui keegi teeb seda, mida teise arvates tarvis ei ole, siis teda sõimata ei ole vaja. Andres (arutelu) 19. veebruar 2017, kell 23:23 (EET)

Tuleks mõelda selle malli likvideerimise peale. Suuremal osal siinsetest artiklitest on ebapiisavalt viiteid ja sellisel mallil, mida peaks lisama 80% artiklitest, ei ole mõtet. Tigedaks ei tasu muutuda, tuleks mõelda, kuidas seda ebameeldivat olukorda lahendada. Sõimamine ei ole lahendus. See peletab eemale ka teisi kaastöölisi. --Metsavend 19. veebruar 2017, kell 23:29 (EET)

Kui keegi käib järjepidevalt kõikjale selliseid malle lajatamas, siis sellist käitumist ei ole tarvis aktsepteerida. Kui isik ei soovi oma käitumist korrigeerida, on tegu vandaaliga ja kui on tegu vandaaliga, siis sellisesse isikusse ei pea hästi suhtuma. Tõesti, ma nõustun, et sõimamine on sobimatu. Aga just nagu mainisid, siis sõimamine võib inimesi siit minema peletada ja sellise käitumismalliga isikust tahaks juba lahti saada küll. Seega tasus proovimist.

Kõnealuse artikliga võrreldes on kaugelt üle 95% artiklitest ebapiisavalt viidatud (viidatud tekstiosa suhtena artikli tekstiossa). Ning ka sinna saaks viiteid lõpmatult juurde lisada ja vaevalt ka 200 täiendava viite lisamise järel saaks väita, et nüüd on kõik perfektne.

Ettepanek see mall sootumaks likvideerida kõlab muidugi hästi. Küllap on see ka selles olukorras parim lahendus, sest välistaks juba eos sellised vastaseisud. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2017, kell 23:44 (EET)

Olen samuti märganud anonüümset kasutajat, kelle kogu tegevus piirdubki sellega, et lisab artiklite algusesse allikate nõudmist. Seda ka siis, kui viited on olemas. Üsna mitu korda oleksin tahtnud talle öelda, et olgu siis nii kena ja lisagu allikaid, kui ta teab, kust neid saada võib. Tema tegevus küll Vikipeediat kuidagi paremaks ei tee, ainult raiskab teiste vikipedistide aega, kes anonüümsete kasutajate kaastööd kontrollima peavad.Ssgreporter (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 00:07 (EET)

Minule on viitamismall vähemalt üks kord niimoodi mõjunud, et ma viitasin rohkem, kui ma muidu oleks viidanud. Ei saa väita, et sellest midagi kasu ei ole. Ja see, kui meile mingi tegevus ei meeldi, ei tähenda, et see tegevus ei ole heausklik. Kui te tunnete, et see Teid kuidagi häirib, siis kirjeldage oma tundeid ilma ründamata. Ärge umbusaldage inimest, püüdke temaga siiralt suhelda. See kehtib ka teistes olukordades. Ma olen ise ka selle vastu eksinud.

Ma mõtlesin ise ka, et võib-olla tasub allikate mall tühjaks teha. Aga kuigi meil praegu on sellest väga vähe kasu, võib sellest edaspidi rohkem kasu olla. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 02:16 (EET)

Olen samuti seda meelt nagu Neptuunium, Ivo ja Ssgreporter, et IP-aadressiga 194.150.65.xx kasutaja käitumine ei ole lubatav. Ning kuivõrd see ei ole juhuslik ühekordne samm, vaid käitumismuster, siis võib seda lugeda provokatiivseks käitumiseks. Möönan, et olen korra lasknud ennast sellisest käitumisest provotseerida. See oli mulle õpetuseks. Ilmselt sõltub sellistele süstemaatilistele provokatsioonidele reageerimine hetke stressiskaalast. Ivo reageeris liiga ägedalt ja sõimamisel pole mõtet. Provokaatoritega tuleb käituda rafineeritult, ent samas otsustavalt. Sisulisest küljest on olulisem juba eelpool öeldud. Sellist üldmalli sellises kontekstis kasutada ei tohiks, see on äärmiselt pealiskaudne ja ebakonstruktiivne. Kui paljude viidetega artiklis on ikkagi mõni viitamata väide või lõik, tuleks sobiva malliga küsida viidet sellele väitele või lõigule. Vahe on selles, et mall "Ei ole piisavalt viiteid" väidab, et kogu artikkel on viitamise seisukohalt problemaatiline, jättes samas teiste toimetajate nuputada, millised kohad siis ikkagi täiendavaid viiteid vajaksid. Eriti pikemate artiklite puhul ei pruugi see olla kergelt tuvastatav. Seega ei aita üldmalli kasutamine kuidagi artiklit parendada - kui keegi soovikski aidata toimetada, kuluks tal palju aega, et nuputada, milles siis ikkagi probleem võiks olla ja kus keegi mingit puudust võis märgata. Mõistagi saaks argumenteerida, et formaalselt ei teinud 194.150.65.xx midagi valesti - selline üldmall on olemas ja formaalselt võis ta seda kasutada. Aga selle formaalse argumentatsiooniga siin kaugele ei lenda. See lihtsalt ei ole veenev. Ja kuivõrd tegemist on korduva käitumisega, millele on tähelepanu juhitud ka varem, siis tuleb järeldada, et 194.150.65.xx teadis hästi, mida ta teeb. Tema eesmärk oligi provotseerida, mitte aidata Vikipeediat paremaks muuta. Ja selle eest tuleks saata nurka häbenema.--VillaK (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 05:23 (EET)

Ma ei ole küll päris kindel, aga mulle tundub, et see anonüümne kasutaja tarvitab mitut erinevat IP-aadressi. Velirand (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 09:40 (EET)

Pean nentima, et mind jätab selle malli panemine suhteliselt ükskõikseks. Enamasti on malli panijal küll õigus, et allikaid on puudu, aga kui ma olen ise artikli teinud, siis ma tean seda küll enamasti isegi, et neid on puudu, teistele aga on sellest suhteliselt vähe kasu. Selle allikate puudujäägi osas on teinekord aga mul endal kummaline lugu, et mul on allikas olemas paberkujul, aga sellele pole mõtet viidata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. veebruar 2017, kell 10:03 (EET)

Nõustun eelmise kasutaja seisukohaga, et sellisest mallist on arvukate viitega artiklis teistele vähe kasu. Ma olen ise teiste isikute kirjutatud artiklisse viiteid lisanud, kui olen näinud mõnda kohta, kuhu neid vaja oleks, ja teadnud, kust seda leida, ent vaevalt, et keegi tahab pikema artikli puhul näpuga järge ajama hakata (mina ei taha), kus täpselt veel mõnd viidet vaja on ja seejärel veel viidet otsima hakata. Üldiselt - inimestel on oma ajaga targemat ka teha. Neptuunium on rääkinud ja tal on õigus: vaja on konstruktiivsust. Samas pole ma nõus Metsavenna seisukohaga, et seda malli pole vaja. Uue kaastöölise puhul, kes viidetest midagi ei tea, on see mall kiire ja ilmselt lihtsaim võimalus osutada kätte puudujääk. - Melilac (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 13:57 (EET)

See mall võiks jääda ainult adminnide panna. Igal juhul oleks vaja IP-tegelastel see võimalus käest ära võtta.--Hirvelaid (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 14:29 (EET)

Miks ma küll arvan, et see pole tehniliselt teostatav ja muide nii mõnedki ip-d teevad paremat tööd, kui nii mõnedki pikaajalised kasutajad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. veebruar 2017, kell 16:56 (EET)

Küsimus ei ole selles, kas ip-d teevad paremat tööd või mitte. Küsimus on mallide lisamises ip-de poolt. Mina oma nappide tehniliste oskusteadmistega ei näe küll, miks ei peaks Hirvelaiu ettepanek olema tehniliselt teostatav. Näiteks saab panna peale blokeeringu, et kui registreerimata, ip-aadressiga kasutaja soovib salvestada muudatust, mis sisaldab vastavat tähemärkide kombinatsiooni, siis selline salvestamine blokeeritakse, koos vastava veateatega. Ning lubatud oleks see vaid administraatoritele ja usaldatud kasutajatele. Laias laastus ei erine Hirvelaiu ettepanek sellest, et teatud tööriistad on seotud teatud kasutajastaatusega.--VillaK (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 09:54 (EET)

Niisama, kommentaariks Andrese jutule: Fennomaani kokkupuude sellel IP aadressiga lehel Indrek Meos (lisatud oli lisaks viidete nõudmisele märge keeletoimetamise vajalikkuse kohta) - (selgita enne arutelu lehel, millest aru ei saa/mis on problemaatiline. niisama selle lapasi lisamine meid edasi ei aita. See oli kuu aega tagasi, keegi pole vahepeal keeleliselt toimetanud, mu meelest põld kah keelelisel poolel häda midagi ja keegi teine IP, kes kah keeleliselt midagi ei lisanud, lisas vaid viite vajalikkuse tagasi. (seal piisaks ilmselt parandamiseks välislingi viiteks muutmisest). Anonyymsusel on see häda, et sa võid küll tagasisidet anda, aga see võib tyhja liiva joosta.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 82.131.62.123 (arutelu • kaastöö).

Viiteid ju seal pole /iseasi, et võiks olla teine mall/ ja too välislink ei ole viide, sest too pole just sõltumatu allikas.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. veebruar 2017, kell 16:56 (EET)

Ma olen sellega nõus, et malli panemisest on väga vähe kasu ja see võib inimesi pahandada. Minu meelest on viitamata kohti artiklist väga lihtne leida ja sellepärast ongi sellest vähe kasu.

Aga ma ei leia siiski, et malli järjekindlat panemist peaks a priori tõlgendama pahausklikuna. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 18:25 (EET)

Malli kasutusjuhendisse peaks sisse kirjutama, et niisama seda malli ei peaks pruukima ja malli panija peab ka ütlema malli panemise põhjuse. /Aga vaatasin ka seda artiklit, millest siin asi alguse sai ja selle läbi lugenuna leian ka mina, et tolles artiklis on viiteid siiski mõnel pool vajaka ehk siis arvaka, et IP ei olnud sugugi mitte pahatahtlik, kuigi jättis asja põhjendamata/  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. veebruar 2017, kell 19:28 (EET)

Meil on probleem, et viidatakse liiga vähe, ja anonüümne kasutaja on püüdnud midagi ette võtta. Konstruktiivne oleks mõelda, milliste vahenditega me saama viitamise olukorda parandada. Andres (arutelu) 20. veebruar 2017, kell 21:56 (EET)

Kui üks anonüümne kasutaja tegutseb kuude viisi sellega, et eri IP-aadresside alt antud malli hiljuti viimaste muudatuste lehelt läbi käinud artiklitele lisada, siis ma ei ole sugugi kindel, et see on kantud siirast soovist parandada eestikeelse Vikipeedia sisu viitamise praktikat. Sellest ka minu eelnev arvamus. Aga äkki ei ole selle üle teoretiseerimine kõige olulisem?

Meil on iga järgneva aastaga hakatud viitama järjest rohkem. Pool siinsetest artiklitest pärinevad küll veel aegade hämarusest, kus viitamist praktiliselt ei rakendatud ja eks ka selle kombe teke oli seejärel järk-järguline. Seega ei näe ma põhjust tingimata sellest pärast muretseda. See paraneb ajas niikuinii. Ivo (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 00:06 (EET)

Ma olen veendunud, et anonüümne kasutaja eesmärk on parandada viitamise olukorda Vikipeedias. Miks peaks keegi niisugust asja muul eesmärgil järjekindlalt tegema?

Mina isiklikult arvan, et viitamise olukord paraneb siis, kui ühe artikli kallal töötab tõsiselt mitu inimest ning asjasse süvenetakse tõsiste teoste najal. Andres (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 16:12 (EET)

Probleem on ilmselgelt selles, et Vikipeedia aluspõhimõtted on osaliselt vastandlikud - aga teisiti ei saakski. Oletame, et meil on viieaastane lapsuke, kes avastab, et oi - mingi südamelähedane teema on lahti kirjutamata - ja võtab kätte ja teeb selle ära. On ilmselge, et kuigi tema artikkel võib sisu poolest õige olla, ei tea tema mitte, mis on viitamine. Me ei saa nõuda, et sellised kaastööd ei teeks - sest see ei vasta avatuse põhimõttele ja taandaks asja nupedia tasemele, mis jäi toppama... Inglise wikis on aluseks, millele selline kaastöö vastab Verifiability: Articles should contain only material that has been published by reliable sources. Kui ta seda on, siis selline artikkel viki aluspõhimõtteid ei riku, kuigi reeglite kohaselt saab selle kaastöö eemaldada - aga siis tekib vastuolu reegliga, et tuleks eeldada head tahet. Ise olen püüdnud järgida põhimõtet, et kui mingi detail tundub kellegi teise artiklis kahtlane, siis püüan sellele ise viite leida, ehk siis teostan verifiability juures verify protsessi. - Melilac (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 14:49 (EET)

Muidugi, see on kõige konstruktiivsem.

Minu meelest viitamise nõue ei tähenda, et see, kes midagi kirjutab, peab panema ka viite, muidu kustutatakse tema jutt ära. Andres (arutelu) 21. veebruar 2017, kell 16:20 (EET)

Ma tean, Andres, et see on olnud Sinu pika-aegne seisukoht, et ühed võivad kirjutada ja teised võivad viidata. Aga see on teooria, millel puudub veenev empiiriline tõendus. See tähendab, praktika on valdavalt teistsugune, praktikas seda enamasti ei juhtu (juhtub, aga piisavalt harva). Ning enwiki poliitika on teistsugune: Verifiability policy requires inline citations for any material challenged or likely to be challenged, and for all quotations, anywhere in article space. The burden to demonstrate verifiability lies with the editor who adds or restores material. See tähendab, et enwiki põhimõtted nõuavad viiteid juhul kui materjal otseselt tugineb teistele allikatele (sel juhul on materjali lisajal see allikas ka olemas) ja tegemist on sellise tekstiga, mille tõepärasus on kahtluse alla seatav või kui tegemist on tsitaadiga. Sellistel juhtudel on tõendamise koormus ehk viitamise kohustus sellise teksti lisajal ja mitte kellelgi teisel. Kui tõendamiskoormus tühistada ja heauskselt loota, et "küll küla tuleb appi", siis tulemuseks on lihtsalt anarhia. Nii et enwiki poliitika on ratsionaalne, tõenduspõhine, mitte uskumuspõhine. Sest igaühel on oma asjadegagi piisavalt palju tegemist, keegi ei soovi oma elutööd pühendada teiste järel koristamisele. Sina muidugi loodad, et küll see kunagi juhtub ja küll kunagi keegi tuleb, kes kõik need puuduvad viited lisab. Aga sellel hüpoteesil lihtsalt puudub ulatuslik empiiriline tõestus, kui palju Sa selle tõesust ka endale ei sisendaks. See on üks viga, mida Sa süstemaatiliselt teed ja mida Sa kangekaelselt keeldud tunnistamast. Aga muidugi, usku ei saa kelleltki ära võtta. Hull on lugu aga siis kui usust teha seadus. Melilaci tuleb mõistagi kiita.--VillaK (arutelu) 22. veebruar 2017, kell 06:00 (EET)

Sekundeerin. Lisaks teiste tekstile viiteid otsida on tihti kordades keerulisem. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. veebruar 2017, kell 07:08 (EET)

Ma olen nõus, et seni on juhtunud harva, et keegi tuleb spetsiaalselt viiteid panema, isegi omaenda kirjutatud artiklile. Ja ma ei arva ka, et see tulevikus tavaliselt saab. Loomulikum on

seda teha muu hulgas. Jätkan hiljem. Andres (arutelu) 22. veebruar 2017, kell 17:47 (EET)

Viideteta jutt võib tekkida eri põhjustel. Üks võimalus on see, et artikli aluseks võetakse teistes vikides kirjutatu, ja sealgi pole viiteid. Ma ei viitaks ka üldentsüklopeediatele, aga see on vaieldav. Kui teema kohta kirjutatakse esialgu midagi vähem põhjalikku, lihtsalt orienteerivat, püüdmata süveneda, siis viideteni ei jõutagi. Teisi vikisid kasutatakse sageli selleks, et artikli kondikava ei tuleks kuskilt maha viksida. Kui nüüd keegi tahab teemast põhjalikult kirjutada, siis ta varub soliidseid allikaid, millele viidata, ja neid kasutades lisab ta viiteid ka varem kirjutatule. Viideteta jutt võib tekkida ka siis, kui kirjutaja valdab teemat hästi ja kirjutab peast. Kõigil neil juhtudel võib viited hiljem lisada sama hästi nii algne kirjutaja kui ka keegi teine. Mõnikord on nii, et koostatakse keerulist teksti ja samaaegne viidete lisamine teeks kirjutamise võimatuks, sest tähelepanu ei jätku kõigeks, või väsitaks kiiremini ära, nii et kirja saaks vähem. Sellisel juhul on kirjutajal endal muidugi lihtsam hiljem viiteid lisada. Igatahes on minu meelest siis ikkagi parem, kui asi kirja sai, olgugi et ilma viideteta. Mõnikord on raskus selles, et tuleb kasutada paljusid allikaid ning nende järgi üldistada. Siis on viidata raske nii algsel kirjutajal kui teistel. Tuleb veel ette, et pannakse kirja midagi niisugust, mida kõik teavad, aga mida on raske öelda. Siis on minu arvates viitamisest tähtsam konsensus ja arutelu.

Tõendatavuse põhimõte on Vikipeedias alati olnud, ka siis, kui viitamist ei kasutatud. Põhimõte kui niisugune on viitamisnõudest sõltumatu, kuigi see nüüd on sõnastatud viitamisnõudega koos. Jätkan hiljem. Andres (arutelu) 22. veebruar 2017, kell 21:56 (EET)

Tõendatavuse põhimõte tähendab, et kõik artiklites kirjutatu peab olema tõendatav. Nüüd on sellele lisatud, et kui tõendatavuse kontrollimine ei ole väga lihtne, siis tuleb lisada viide usaldatavale allikale. Algsest tõendatavuse põhimõttest tuleneb see, et kui tekib kahtlus, siis tõendamise koorem lasub info lisajal. Praegu on nii, et tõendatakse viite lisamise kaudu.

Tõendamise koorem ja see, kes viited lisab, on minu arusaamise järgi eri asjad. Tõendamise koorem tuleb mängu siis, kui keegi info õigsuses kahtleb. Viitamise nõude meeldetuletamine või rõhutamine ei eelda, et info õigsuses kaheldakse. Samuti ei tähenda tõendamise koorem, et viited peab tingimata lisama see, kes info sisse pani, muidu see kustutatakse.

Mis mõttes ma teen usust seaduse? Ma ei usu, vaid pigem loodan, et artiklite kvaliteet aja jooksul paraneb ning kellegi alustatud artiklit teised täiustavad. Samas ma pooldan ka seda, et püütakse midagi ette võtta, et rohkem viidataks. Andres (arutelu) 22. veebruar 2017, kell 23:53 (EET)

Nõustun Andresega, suure lugejana laenan tihti raamatuid ja seega ei pruugi mul viidatavat teost tihtipeale üldse käepärast ega leitaval kujul olla. Hea sõber, kellega tihti raamatuid vahetatud sai, on nüüd Hiinas Šanghais ja kui ma peaks kasutama mõnest sealsest teosest pärit infokildu - no pealkiri võib meeles olla, aga sellest üksi viiteks veel päris ei piisa. - Melilac (arutelu) 23. veebruar 2017, kell 14:54 (EET)

"Kui paljude viidetega artiklis on ikkagi mõni viitamata väide või lõik, tuleks sobiva malliga küsida viidet sellele väitele või lõigule." - just. Eriti uus kirjutaja ei pruugi märgata, kuhu võiks viidet vaja olla, kui ta oma teadmise alusel kirjutab. Konkreetse koha näitamisest oleks abi. --.Toon (arutelu) 22. veebruar 2017, kell 09:45 (EET)

Tere! Lihtsalt sõbaralikult hoolivaks tähelepanuks! Vikiviitamine ja muu Eestikeelne vikipeedia ei ole 'sunnitöö' (mina ei osale 'koonduslaagris') ega mingi viga - see on selline siinolemise praktika, see eeldab lisaks omale külge haagitud faktikünka otsas tuhnimisele ka kaaslaste trükkimistel silma peal hoidmist mitte nii, et 'Singing from the rooftop, turning all the lights out fool around like there's no one here... ja otse loomulikult on paljud artiklid alaviidatud, lisaks mis mõttes 'koristamine' hakkab jälle see vana koristamise jutt; Vikipeedia baseerub vabatahtlikkusel (või olen mina valesti aru saanud) ja tema administraatorid on pühendunud ... 'Elagu sitt ja varblased!' . Teis(t)e poolt kirjutatud artiklitesse viidete lisamise - viitamise juures on üks aga, mis ei tohiks Vikipeedia vikipedistidele küll ületamatu olla, minu jaoks ehk küll pisut, artikli kirjutaja tahtlikkus ja tema mõttesolek, panemine ennast tema olukorda, mida ta kirjutada tahtis....

Vikipeedia kasutaja tõpraks nimetamine - Eesti keele veebi õigekeelsussõnaraamatu sissekanne: tõbras <7: t`õpra, tõbrast> vmo lojus, veis, loom. Igavene tõbras (sõimuväljend) - kelleks too administaator siis ennast peab kas tõpra+tohter? Nojah kasutaja: Kruusamägi Vikiveebikäitumisele vaadates võis see vabalt maksimum olla - noh siis on arenguruumi küllaga, teisest küljest paha lugu mind ajab selline kõnepruuk küll ainut naerma ☺!

Mariina 22. veebruar 2017, kell 09:55 (EET) alias Простота

Ma ei tea, kas sõltumatud teadusuuringud on tõestanud selle malli kasulikkust, aga minule, kui lugejale ei anna ta üldse kasulikku teavet (ma suudan iseseisvalt aru saada, kas artiklis on viited olemas v mitte). Näiteks, toimetamismalli pean lugeja jaoks vajalikuks, sest indikeerib, et päris kriitikata teksti ümber kopeeritaks ja esitataks kui valmisteksti. Kui mulle tunduvad miskid väited kahtlased, siis ma kasutan "lisa viide" malli või küsin arutelust üle. Mis puutub sõna "tõbras" kasutamisse, siis selle eest võiks Ivole anda kollase kaardi ja paar päeva puhkust Vikipeediast. --kanakukk (arutelu) 22. veebruar 2017, kell 20:34 (EET).

'Pernitsioosne ringkäendus?'

Tere!

Mis on toimunud artiklis "Köhler's Medizinal-Pflanzen"? ja mis ei ole toimunud artiklis Meetaimed?

Mariina 27. veebruar 2017, kell 12:03 (EET) alias Простота

1) Vikipeedia artikkel ei ole pildialbum, pane pigem välislink commonsi leheküljele.

2) Mis seal täpsemalt valesti on? Võibolla paar pilti tasuks küljelt eemaldada, et vältida seda tühja osa lehekülje lõpus.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. veebruar 2017, kell 13:52 (EET)

... jutt suhu tagasi...

kasutaja Iifar viimaste muudatuste reostamine ja robotlik mõttetuste tegemine

Miks see kordades ära kustutatakse, jah saan aru paljassemnetaimede paljunemistsükkel on pisut teistsugune, kuid miks seda välja jätta kui teiste nektareid on sees küll ja küll? 'Vägivalduritest' vikipedistidega ma rääkima ei asu ja 'võltsviisakuse' näen läbi igas asendis ... Mariina 27. märts 2017, kell 13:36 (EEST) alias Простота

artiklis Hõlmikpuu on toimunud arusaamatud muudatused mingi kasutaja Iifar justkui peab 'männikust' paremaks kui hõlmikpuud, see ei lähe mitte - minu arust; tõstan täna siia ...

Mariina 31. märts 2017, kell 14:33 (EEST) alias Простота

Sisutalgud "Nähtamatud naised, kuulmata lood"

4. märtsist kuni 9. aprillini toimub Iberocoopi eestvedamisel naiste ajaloo kuu raames rahvusvaheline artiklivõistlus The Women You Have Never Met. Kuna eestikeelses Vikipeedias on samal ajal niigi käimas kaks, mõnel hetkel isegi kolm võistlust, siis veel yhte suurt võistlust me nende kõrvale välja kuulutama ei hakanud, kuid siiski toimuvad ka siin rahvusvahelise võistlusega seoses sisutalgud Nähtamatud naised, kuulmata lood, mille eesmärgiks on luua ja tõlkida naisi käsitlevaid artikleid. Aktiivseimatel talgulistel on võimalik võita auhindu (Amazoni kinkekaarte) rahvusvahelisel võistlusel. Daniel Charms (arutelu) 3. märts 2017, kell 22:28 (EET)

Minu meelest on nende talgute juhendis ette nähtud sooperspektiiv vastuolus Vikipeedia neutraalsuse põhimõttega. Sealsed stiilisoovitused ei saa olla ülimuslikud eestikeelses Vikipeedias kujunenud tavade suhtes. Andres (arutelu) 3. märts 2017, kell 23:10 (EET)

Ilmselgelt ei oleks juhendi koostajad neid välja pakkunud, kui nende arvates ei oleks Vikipeedias seni levinud praktikad samuti neutraalsuse põhimõttega vastuolus. Soovitused ei saa mõistagi mitte millegi suhtes ülimuslikud olla, see ei ole soovituse loomuses. See aga ei tähenda, et tavad alati mõistlikud, läbimõeldud ja igavesed oleks. Lihtne näide: Eesti Vikipeediast annab otsida artiklit mõnest daamist, keda illustreeritaks pildiga tema mehest. Teistes keeltes on seda vahel esinenud küll. Kahtlemata on juhtumeid, kus mõne entsüklopeediliselt tähelepanuväärse naisterahva mehest lähisugulane on veelgi tähelepanuväärsem ning tema pilt kuskil artikli tagumises pooles igati asjakohane, või tegi naisterahvas oma mehega eluaeg koostööd ning neist on väga kenasti iseloomustav foto või maal kahekesi askeldamas, ses mõttes on tuim keeld ülepingutatud. Aga ma arvan, et pärast pisukest järelemõtlemist tunnistad sinagi, et Koidula artiklis ainult papa Jannsenit näha oleks ka kuidagi nüri. --82.131.25.76 4. märts 2017, kell 00:46 (EET)

Ma vaidlen ainult selle vastu, kui kõiki neid soovitusi tuleb igal juhtumil rakendada.

Ma leian, et sugu peab sissejuhatusest kindlasti selguma. Enamasti selgub see eesnimest ja pildist. Kui mehel on naisenimi (Janika Kronberg) või naisel mehenimi, siis tuleb minu arvates ka pildi olemasolu korral sugu mainida, et lugeja segadusse ei satuks.

Mõnikord on artikkel naisest, kes on tähelepanuväärne ainult selle poolest, et ta oli mõne kuulsa mehe ema. Siis tulebki teda selle kaudu iseloomustada, muidu on see eksitav.

See tundub küll täiesti fantastiline, et keegi jätab artikli peategelase pildi meelega välja (kui see olemas on). Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 01:23 (EET)

Soovitustes on ju öeldud: mitte kasutada abikaasa, isa ega perekonna pilti, kui see pole hädavajalik. Kas sama soovitus kehtib ka meeste kohta? Piltide kasutamine pole üldse hädavajalik. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 01:27 (EET)

"See tundub küll täiesti fantastiline, et" "Mõnikord on artikkel naisest, kes on tähelepanuväärne ainult selle poolest, et ta oli mõne kuulsa mehe ema." "Ma tahaks küll selliste väidete juurde lademetes viiteid". Mitu sellist sa suudad leida (ja miks nad siin omaette artiklis on)? --82.131.25.76 4. märts 2017, kell 01:42 (EET)

Näiteks Whistleri ema. Võid ju arvata, et see on nali, aga tegelt on inglisvikis täiesti olemas artikkel Anna McNeill Whistler.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. märts 2017, kell 02:25 (EET)

Klara Hitler. Ma arvan, et üks on veel. Miks on eraldi artikkel? Küllap selleks, et põhiartiklit mitte koormata.

Leida artikkel, kus naise pilt on meelega välja jäetud, jääb Sinu ülesandeks. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 01:52 (EET)

Praegusel kujul võiks see vabalt ollagi jupike tema tuntuima lapse artikli sabas. Kui mujalt infot juurde tuua, siis võib-olla muutuks eraldi artikkel põhjendatumaks. Piltide puhul ei ole küsimus selles, et kuskil neid _meelega_ oleks välja jäetud (intentsiooni on ülimalt raske tõestada, inimene ei pruugi seda isegi alati kindlalt teada). Küsimus on selles, et kui iseenesest entsüklopeediliselt tähelepanuväärne naine on oma artikli saanud, kuid tema pilti on pisut keerulisem leida (äkki ei olegi Commonsis, oh õudust), siis ei vaevuta. Kui ühiskonnas on pikka aega üldiselt kombeks olnud näiteks koos töötanud teadlaste puhul kõnelda peamiselt meestest, siis ongi naise pilti vähem liikvel, isegi kui tema panus ei ole vähem oluline. Tahad näidet? Palun, teadusloo klassika: artiklis Francis Crick on foto, James Watsoni juures on foto, Rosalind Franklini juures ei ole. See, et Crick ja Watson tema tulemused enda nimele kirjutasid, ei ole suurem asi vabandus. --82.131.25.76 4. märts 2017, kell 02:27 (EET)

Saksa vikis on nii Hitleri ema kui ka Hitleri õe Paula Hitleri kohta hulga pikem artikkel kui meil. Kui tahta Adolf Hitleri artiklisse kõik ära mahutada, siis see läheb liiga pikaks ja ebaülevaatlikuks.

Rosalind Franklini artiklis ei ole ka ühegi mehe pilti. Ka paljudest 20. sajandi meestest ei ole vabalt kasutatavat pilti. Liikvel on Rosalind Franklini pilt küll, inglise vikis ongi see olemas, aga eestikeelses Vikipeedias ei tohi seda kasutada. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 04:01 (EET)

Pigem on küll asi selles, et vabalt kasutatavat pilti ei ole või siis pole seda leitud, mitte et see meelega panemata oleks jäänud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. märts 2017, kell 02:31 (EET)

Ega üldjuhul polegi probleem selles, et Vikipeedial oleks mingi kogu ülejäänud ühiskonnas tundmatu eriliselt verejanuline kallak. Lihtsalt Vikipeedia kaldub kordama sedasama kallakut, mis on ühiskonnas tervikuna, ning kuna tal on tänapäeva infomajanduses praktiliselt monopol, suunab valikulise lähenemise võimendatuna ühiskonda tagasi: kui naistest (nt teadlaste või tippjuhtide või kellena iganes) ilmub lehes vähem artikleid, siis tuleks neist sama korraliku artikli jaoks teha keskmiselt rohkem tööd, mida keegi väga ei viitsi, ja nii leiab järjekordset artiklit alustav ajakirjanik ka, et kui kodanikust on vikiartiklis ainult kaks lauset, siis äkki pole mõtet (mehed räägivad niikuinii targemat juttu, nagu üks Poola parlamendiliige just väitis). Mis konkreetselt Franklini pilti puutub, siis mitukümmend aastat tagasi surnud inimese fotot, mille autor teada oleks, on üldse raske leida (mingid stockphoto-saidid neid müüvad, aga need võiks vabalt kohtusse anda, vaevalt neil mingeid õigusi ette on näidata). Samas ma kahtlen, kas keegi on väga üritanudki Vikipeedia nimel tema suguvõsa (mis on päris tuntud) või ülikooliga kirjavahetust arendada. --82.131.25.76 4. märts 2017, kell 03:12 (EET)

Oled teretulnud antud kirjavahetust alustama. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. märts 2017, kell 03:48 (EET)

Eks ole selliseid kirjavahetusi viimase tosina aasta jooksul peetud ka ning lähiajal tõenäoliselt pean jälle. --82.131.25.76 4. märts 2017, kell 03:56 (EET)

Ei peagi eesti vikisse importima probleeme, mida siin pole.146.255.183.217 4. märts 2017, kell 00:52 (EET)

On meil tõesti siin seda vaja? Minu jaoks on vähemalt täiesti mõeldamatu seesugune sooline lõhe, mis väidetavalt siin entsüklopeedilises sisus esineb. See on neutraalse teemakäsitluse osas täiesti mõeldamatu ja entsüklopeediliselt lubamatu, et midagi sellist saaks olla. Seega, mis asi on see "märgatav soolõhe"? Ma tahaks küll selliste väidete juurde lademetes viiteid, muidu paluks sinna "neutraalsus vaidlustatud" malli. Seda enam, et kui millegi kohta õnnestuks isegi mõnes keeleversioonis midagi leida, siis meil siin on eestikeelne Vikipeedia, kus vähemalt minule teadaolevalt pole mitte kunagi selline probleem kinnitust leidnud. Ivo (arutelu) 4. märts 2017, kell 01:11 (EET)

Sõna "sooperspektiiv" ise ju räägib mitteneutraalsusest, isegi kui silmaspeetud printsiibid ise pole mitteneutraalsed. Neutraalsus tähendab seda, et ei kirjutata mingist perspektiivist. Meestest ja naistest tuleb kirjutada samade põhimõtete järgi.

Selle vastu, et kirjutada rohkematest naistest, ei saa midagi olla, kui ainult tähelepanuväärsuse kriteeriumid on sooneutraalsed. Vikipeedia ise ei saa olla varju jäänud naiste avastaja. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 01:38 (EET)

Haha, aga nii võib, jah: en:Pentti Arajärvi?146.255.183.236 4. märts 2017, kell 01:51 (EET)

Juhendis on öeldud "püüa rakendada sooperspektiivi" ning on antud selleks juhised. Kuskil pole juttu võimalikest eranditest. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 02:03 (EET)

Enamik Vikipeedias jagatavaid juhtnööre ei lõpeta iga lauset "...aga kui sul on juhtumisi pea, siis kasuta seda". See ei tähenda, et pead ei peaks kasutama. --82.131.25.76 4. märts 2017, kell 02:15 (EET)

No ma ei tea. Minul pead ei ole, mina lugesin seda, mis kirjas on. Minu meelest tuleks sel juhul kirjutada lollikindlamalt. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 04:01 (EET)

(Vähemalt ingliskeelses) Vikipeedias on ametlikult ka reegel, et iga reeglit võib eirata, aga nende juhiste kohta see ei käi. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 04:04 (EET)

See ei ole küll võimalik, et kui naise kohta on vähem materjali kui mehe kohta, siis hoitakse Vikipeedias artiklite pikkus võrdsena. Andres (arutelu) 4. märts 2017, kell 04:05 (EET)

Tegelikult on, aga see läheks vastuollu kas põhimõttega a: (vikipeedia on vaba entsüklopeedia), sest vabas ühiskonnas kehtib mugavusprintsiip (mitte kallak!), ehk siis kui naistest (nt teadlaste või tippjuhtide või kellena iganes) ilmub lehes vähem artikleid, siis tuleks neist sama korraliku artikli jaoks teha keskmiselt rohkem tööd, mida keegi väga ei viitsi; sama kehtib ka väiksemate keelte puhul, ehk siis näiteks Eesti kohta kirjutatakse vähem, kuna väiksemal keele on muudes keeltes vähem oskajaid ja seega ilmub vähem materjale, mida lugedes võiks keele ja kultuuri vastu huvi tekkida, või siis printsiibiga b: (neutraalsuseprintsiip), sest seda vabas entsüklopeedias annaks reaalselt tasakaalustada ainult teise poole kärpimisega, mis poleks kindlasti mitte neutraalne. Taoliste "kallakute" likvideerimine saab vabas ühiskonnas ja vabas entsüklopeedias olla ikkagi vaid huvigruppide ülesanne, kes oma asja promovad. Melilac (arutelu) 25. märts 2017, kell 08:43 (EET)

Creating of articles using Excel and AutoWikiBrowser

In the Finnish Wikipedia there is a user:Kasutaja:J Hokkanen who is interested in to find any person who is interested in to create articles using the Excel and the AutoWikiBrowser. More info can be found here: Kasutaja arutelu:Estopedist1#Kysymyksiä eestiläisistä järvistä--Estopedist1 (arutelu) 6. märts 2017, kell 15:21 (EET)

Salatsi

Kopeeritud artikli Heinaste vald arutelust - ehk oleks siin õigem koht.

Praegune Salatsi vald on Salacgrīvas pagasts, mis tekkis Salatsi linna maaterritooriumist, Salatsi külanõukogust tekkis Salatsi vald Salacas pagasts, mis sai nime Salatsi jõe järgi ja liideti Salatsi linna maaterritooriumiga. Kuidas segadust vältida? - Melilac (arutelu) 6. märts 2017, kell 17:08 (EET)

Varasema valla artiklile panna sulgudes aastaarv. Andres (arutelu) 6. märts 2017, kell 17:59 (EET)

Minu meelest tuleks loobuda nimekuju Salatsi (ja ka Heinaste) kasutamisest. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. märts 2017, kell 19:15 (EET)

Heinaste puhul on ikka omakeelse nime traditsioon väga tugev, sama hästi võiks minu meelest loobuda Riiast. Salatsi puhul tundub mõte aga isegi ahvatlevana. Mis Kas on veel arvamusi, pakkumisi? - Melilac (arutelu) 7. märts 2017, kell 18:37 (EET)

Meil on kokkulepe lähtuda KNAB-ist. Muidu hakkame lõputult vaidlema ja ümber nimetama. Andres (arutelu) 7. märts 2017, kell 18:47 (EET)

KNAB või traditsioonid. Räägime ikka tänapäevast ja praktilisest keelekasutusest. Kipuks arvama, et 99% eesti rahvast kasutab tänapäeval nimesid Ainaži ja Salacgrīva ja nende eestikeelseis nimesid isegi äkki ei tea.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2017, kell 16:50 (EET)

Varasemat Salatsi valda võiks kirjutada kujul [[Salatsi vald (Salatsi kihelkond)]], veidi hilisemat aastaarvuga.--Juhan121 (arutelu) 7. märts 2017, kell 18:57 (EET)

Kriipsuõigus

Kui mingi väljaanne, olgu see siis Komsomolskaja Pravda, Postimees või Reuters, avaldab artikli, ja kasutab pealkirjas nt lühikesi kriipse (-) — kui õigustatud on sellisel juhul "parandasin skripti abil kriipsud" kaudu viites pealkirja muutmine, ja mil viisil on see "parandatud" pealkiri hiljem leitav (näiteks, kui aadress muutub)?—Pietadè (arutelu) 15. märts 2017, kell 15:51 (EET)

Minu meelest ei tohiks pealkirju parandada. See on autori võõrandamatu õigus käia oma loominguga ümber just nii, nagu ta soovib. Rääkimata siis sellest, et viimane võib olla taotluslik. --kanakukk (arutelu) 15. märts 2017, kell 16:28 (EET).

Vene keeles tiree pikkus pole määratud ja neid võibki olla kolmes pikkuses, seega vene keele puhul ma küll nende kallale ei läheks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. märts 2017, kell 16:46 (EET)

Muidugi ei tohi pealkirju parandada. Andres (arutelu) 15. märts 2017, kell 18:41 (EET)

No jah, just tüpograafia puhul on see suur küsimus. Mõned pealkirjad on trükitud näiteks  n õ n d a  — mida siis? (Kriipsu pikkust muutudes artikli otsimisega probleeme ei ole, ja autoriõigust see ei puuduta, sest ei ole üldse kindlaks määratav, kas autor ise selle kriipsu pikkuse kohta otsustas, või mingi toimetaja hiljem. Või mingi poolgraafik kuskil trükikojas, keda ei leia enam kunagi.) --Mmh (arutelu) 16. märts 2017, kell 18:27 (EET)

Pealkirja sõrendamine on ju kirjastiil, autori selge tahteavaldus ja seadustähe kaitse all. Mida siin arutada on?

Ma ei saa aru, kuidas toimetaja v trükikoja poolgraafik asjasse puutub? Iseenesest on muidugi õige, et presidendi etteloetud kõne autor ei ole alati otsast lõpuni tema ise, aga kui üleriiklise levikuga päevalehe artikli all on 1 (üks) autor, siis ei ole minu meelest mõtet küll hakata oletama, kas äkki toimetaja on pealkirjaga omatahtsi ümberkäinud. Seda enam, et see ei puuduta meie subjektiivseid õiguseid. --kanakukk (arutelu) 19. märts 2017, kell 14:21 (EET).

Lehetoimetajad panevadki ise pealkirju ja muudavad teksti. Asi pole selles. Lihtsalt pealkirju tuleb esitada nii, nagu nad on avaldatud. Andres (arutelu) 19. märts 2017, kell 16:11 (EET)

Leian, et kui artiklis on kirjavead/stiilivead vms, siis ei pea Vikipeediasse sama vigaselt sisestama. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:35 (EET)

Räägitavasti juhtus nõuka ajal NO Eesti trüki kojas järgmine lugu: ajalehe esiküljel, oktoobripöörde aastapäeva tähistama mõeldud artikli hüüdlause (à la, vankumatult me seisame) taga olev kremli müür oli laduja/trükkali või kelle iganes, süül sattunud olema mitte-vankumatult kaldu — kas sel puhul tegemist edastamist mittevääriva apsuga, ja kes otsustab?—Pietadè (arutelu)

Artikli sisu refereerimisel ei ole tarvis vigu üle tuua, aga artikli pealkirjas tuleb viga säilitada. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 19:32 (EET)

Viidete koondamine

Pole just otseselt see teema, aga arvan, et ka selline viimaste muudatuste reostamine, nagu Iifar siin teeb, tuleb ära lõpetada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. märts 2017, kell 14:12 (EET)

Iifar ju märgib pisiparandusteks. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:05 (EET)

Leian, et viimaseid muudatusi ei ole võimalik reostada, kui tegu on eesmärgipärane. Pelmeen10 (arutelu) 24. märts 2017, kell 15:37 (EET)

Kõik võib ju õige olla, aga õigeid asju õigeks muuta ainult muutmise pärast ei ole mõtet. Oleks et siis artikleid endid paremaks muudetaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. märts 2017, kell 15:59 (EET)

Jah, see on iseasi, kas midagi paremaks läheb. Andres (arutelu) 24. märts 2017, kell 19:33 (EET)

Teoreetiliselt läheb, nii on lihtsam vananenud netiviide uue allika vastu välja vahetada. Praktikas ei pruugi selle jaoks muidugi vajadust olla. Aga selliste muudatuste tegemisel peab muidugi artikli läbi vaatama ja nii saab varem läbi lipsanud kirjavead ka ära parandada (mis on ka pisiparandused). - Melilac (arutelu) 25. märts 2017, kell 08:13 (EET)

Siis on hea, kui sellest ka kasu on. Mina vaatan viimaseid muudatusi ja kui sealt enam miskit muud välja ei paista, siis tekitab asi küsimusi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 10:08 (EET)

Kommentaar: Artiklit on palju kergem täiendada/parandada, kui kõik viited on alla kokku koondatud, kas tõesti pole see arusaadav?! Viimaste paranduste filtreerimine ei ole just tuumateadus, nii et see reostamise jutt tõsiselt kummastav. --Ivar (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:03 (EET)

Ei ole arusaadav ja ilmselt ei hakkagi olema. Minu meelest on kergem artiklit parandada siis, kui viide on selles kohas, kus see tekstis on. Vigaste viidete parandamiseks võimalik, et tõesti on mugavam, kui need viited koos on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 11:56 (EET)

Muudatuste filtreerimine on justnimelt kaugelt olulisem tegevus kui robotlik mõttetuste tegemine. Kummastav on hoopis siinne viimane arusaam.

Iifar pidas silmas seda, et tema tegevus ei tohiks kedagi häirida, sest ta märgib oma muudatused pisiparandusteks. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:44 (EET)

Häirib. Kui selliseid muudatusi on paar tükki, pole hullu, aga kui selline tegevus on massiline, siis tuleb seda teha boti kontot kasutades.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 11:58 (EET)

Kui toimetamiskastis on palju pikki viiteid, siis on sealset teksti raske jälgida ning see raskendab toimetamist. Mõne inimese jaoks on see tühine ebameeldivus, mõni aga ei suuda selliseid artikleid üldse toimetada. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 11:53 (EET)

Mina tegin viidete koondamise tööriista. Tööriista loomise eesmärk oli säästa aega ja vaeva. Viidete artikli alla koondamise võimalus on MediaWiki tarkvaras olemas laienduse tasemel (laiendus mw:Extension:Cite – sama laiendus, mis igasugused viited võimalikuks teeb). Nägin, et osad kasutajad aeg-ajalt koondasid viiteid artikli alla, tegin seda ka ise vahel, ja tean, kui palju see suure artikli korral aega nõuab (pool tundi ja enam, vabalt). Miks siis mitte kirjutada programm, mis teeb sama asja ära mõne sekundiga. Ingliskeelses Vikipeedias on leheküljel en:Help:List-defined references öeldud, et kumbki viis (viited on kirjeldatud artikli teksti sees vs viited on alla viidud) pole eelistatud ja ilma konsensuseta ei tohiks artiklis hakata viiteid ühest vormingust teise viima. Osad autorid eelistavad ühte, osad teist. Mõlemal viisil ongi omad plussid ja miinused. Viited artikli teksti sees plussid:

• viide asub kohe teksti järel, mille viiteks ta on – saab toimetamise ajal viite teksti kohe vaadata ja parandada
• viidet saab muuta VisualEditoriga

Viited viitemalli sees plussid:

• viide ei sega artikli toimetamist; kui viite tekst on suur ja neid on iga natukese aja tagant (ühes lauses mitu), on väga raske aru saada, kus asub viide ja kus artikli tekst. Meil siin vikis on erinevad inimesed läbi aegade kurtnud, kuidas viitemallid teksti sees teevad artikli toimetamise raskeks, ja on ka öeldud, et viidete koondamine on selle lahenduseks.

• kõik viited on ühes kohas koos muust tekstist eraldi, neid saab järjest läbi vaadata

Minu jaoks kaaluvad viidete koondamise plussid miinused üle. Lisaks teeb tööriist ka muud kasulikku. Näiteks otsib üles ja koondab ühe nime alla täpselt sama sisuga viited, mida autor on kas kogemata või teadmatusest tekitanud. Hakata tekstis käsitsi duplikaate taga ajama ja võrdlema on paras neegritöö. Tööriistaga saab ka vaadata, kui palju mingit viidet on tekstis kasutatud. Veel saab viiteid väga lihtsalt ümber nimetada. Tööriist kontrollib ka osasid viidete koodis olevaid vigu ja fokusseerib artikli tekstis selle koha peale, kus viga on. Nii saab viidete koodi parandada. Botina seda jooksutada aga ei saa samal põhjusel – kuna viited kirjutatakse artiklitesse enamasti käsitsi, siis on seal suure tõenäosusega vigu. Mingi väikse näpuvea tõttu võib tööriist aga kõik viiteid täiesti pekki keerata. Seepärast on vaja, et inimene üle vaataks tulemuse. Cumbril 25. märts 2017, kell 12:35 (EET)

Ka botikonto puhul peab inimene ehk siis see, kes botti jooksutab, muudatused üle vaatama. 'a propos' – ma just eriti ei usu, et keskmise tempoga 10 minuti jooksul 20 muudatust tehes ja seda pikema aja vältel, inimene suurt midagi kontrollida jõuaks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 12:45 (EET)

Mis mõttes: "kirjutatakse käsitsi"? Kes kirjutab nt viidatava allika aadressi ja pealkirja käsitsi???—Pietadè (arutelu)

Naiste võrdõiguslikkus meeste duširuumis ja meeste võrdõiguslikkus naiste duširuumis, ehk siis, igal asjal oma koht, IMHO.

Näiteks hetkel panin artiklile, mida igapäevaselt vähemalt 3× täiendan (Timeline of the war in Donbass), 830. viite (art suurus on hetkel 505 267 baiti); kogu artikli peale on umbes 80–90 korduvat viidet; füüsiliselt oleks sellist kogust ükshaaval läbi kontrollida, ...mitte-lihtne.
Mõnes Wikis praktiseeritakse nt infokasti üksnes "ref name" panekut ja koondatakse need viited täispikkuses kujul artikli alla, kas Allikate, Viidete vms alla → tulemusena olemas nii viide, kui nt allikate loend.
PS, circa samamoodi häirib mind näiteks see, kui pean otsima "tekstist" bull-nbsp-bull-cursive vahelt kohta, kuhu oma tagasihoidlikud kirjaread mahutada (ehk olex võimalik koondada ka/hoopis pikemad kasutajanimed)—Pietadè (arutelu) 25. märts 2017, kell 13:05 (EET)

Just neil põhjustel, mida Taavi ennist mainis, eelistangi artikli loomisel viiteid mitte koondada. Viidete järjestikusest läbivaatamisest ei saa aru, aga pikkade viidete puhul võivad need toimetamist segada küll. Jällegi - nagu netiviite väljavahetamisel - on tegemist võimaliku olukorraga, sest kui viide samale reale ära mahub, ta toimetamist reaalselt ei sega. Tegemist on seega "võib-olla kunagi läheb vaja" stiilis tegutsemisega, mis võib muuta elamise kolikambriks, aga samas võib kunagi ka kellelegi abiks olla. Ise ei teeks, aga kui keegi viitsib, siis äkki lähebki vaja:) - Melilac (arutelu) 25. märts 2017, kell 14:27 (EET)

Järjestikkuse läbivaatamise all pidasin silmas seda, et kui soovid ainult viidetega tööd teha: kontrollida üle, kas lingid töötavad; kas metaandmed on korrektsed; või soovid viidete koodis midagi süstemaatiliselt parandada. Siis on lihtsam seda teha, kui viited on ühes kohas koos, võrreldes olukorraga, kus neid peab artikli teksti vahelt otsima. Cumbril 25. märts 2017, kell 16:30 (EET)

---

enwi-s on järgmine võimalus, redigeerimisel:
Check for the following errors:
– References with the same content
– Multiple references with the same name
– Usage of undefined named references
neat; ja pärast seda "koondada" (mida see viimane sõna õieti tähendab? sisuliselt (Üheks tõhusaimaks elust koondamise vahendiks on osutunud surm)—Pietadè (arutelu)

Ma pean Cumbrili kiitma selle skripti eest (samuti nagu tuleb kiita kriipsuskripti tegijaid). Ka AWB on kasulik asi näiteks murdmatute tühikute panemiseks sinna kuhu neid vaja panna on. Kuid siiski kõikide nende puhul peaks kehtima põhimõte – usalda, aga kontrolli. Aga lugedes Cumbrili lauset, et see tööriist võib midagi... siis neid muudatusi ei peaks siis ka pisiparandusteks märkima – oma mahult ei ole nad seda niigi – aga kes neid muudatusi kontrollib?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 14:15 (EET)

Tööriist paneb selle pisiparanduse linnukese kasutaja eest, nagu kriipsuskriptki. Kuna viidete koondamine pole sisuline muudatus, vaid vormiline, siis minu meelest on see pisiparandus. Kui skript terve artikli segi keerab, siis ei ole see jah pisiparandus, aga sel juhul ei tohiks seda ka salvestada – kasutaja, kes skripti töö tulemust erinevuste vaates enne salvestamist näeb, peab selle ära hoidma. Cumbril 25. märts 2017, kell 15:58 (EET)

Tegelt ka oleks aeg viimaste muudatuste reostamine lõpetada. Selline massiline muutmise seda just on. Kui paar-kolm muudatuste teha pole hullu, aga sadades seda produtseerida, ei ole normaalne. Pealegi saan aru, et tegelikult selliseid muudatusi ei tohiks artiklis enne ette võtta, kui see on kokku lepitud. Peaks kehtima ka reegel, et õiget õigeks muuta ainult muutmise enda pärast ette ei võeta. Halb on ka see, et artikli osa redigeerimisel ei saa sedasi enam viiteid üldse vaadata ja neid tegelikult ka mitte muuta ja lisada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 10:18 (EEST)

Lisada ju saab. Pole mingit takistust. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2017, kell 12:53 (EEST)

iseenesest saab jah, aga et viited võiksid olla siis kõik kas teksti sees või siis lõpus, tuleb skripti veel teist või kolmandatki korda kasutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 14:21 (EEST)

Ahjaa, see miinus läks mul ennist meelest ära, et sektsiooni muutes ei saa viiteid muuta, kui need on viitemallis defineeritud. Ja viiteid lisada saab sektsiooni muutmisel küll. See viidete artiklis esitamise mittemuutmise reegel kehtib enwikis, siin vikis tuleb oma konsensusele jõuda. Paljud artiklite autorid ei tea võimaluse kohta viiteid viitemallis kirjeldada, seepärast pole viidete artikli teksti sees kirjeldamine tõenäoliselt teadliku valiku tulemus.

Aga mulle tundub, et sind (ja ehk veel kedagi) häirivad rohkem massilised ühetaolise sisuga muudatused, mis kajastuvad viimastes muudatustes, mitte see, et just seda tööriista on kasutatud nende tegemiseks. (Kui keegi kriipsuskripti massiliselt kasutaks, siis häiriks samamoodi?)

Mul endal puudub seisukoht, kas massiline viidete koondamine artiklites on hea või halb. Tegin vaid tööriista, mis seda võimaldab ja plaanin tööriista edasi arendada, et selle kasutajal oleks rohkem valikuid. Näiteks selle osas, kui paljude kasutustega viited koondada; arvatavasti saab seda tööriista millalgi kasutada ka vastupidi, st. koondatud viidete artiklisse laiali paigutamiseks. Cumbril 31. märts 2017, kell 13:15 (EEST)

Oo õudust. Ära sellist toodet küll letile too:). Olen sama meelt Ahsoousiga, et skripti loomine on kena saavutus meie tööriistavaramus. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2017, kell 13:39 (EEST)

Kriipsuskripti kasutamine mind üldiselt ei häiri, sest seda kasutatakse vigade parandamiseks. Küll aga häirib mind kui muudetakse näiteks Category Kategooria'ks või File Pilt'iks (kusjuures tegelikult File on nimeruumi nimena õigemgi, kuna see sisaldab ka muid meediafaile) ilma, et artiklis midagi muud muudetakse. Aga selle viidete skripti vastupidine töölepanek võiks ju muidugi olemas olla, iseasi, et ega ta väga kasutust ei leia. Kuid mõeldes, kus sellest võiks kasu olla, siis mingi mõte tekkis - näiteks siis, kui tekib tahtmine artiklit mitmeks jupiks jagada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 31. märts 2017, kell 14:21 (EEST)

Selle kasu peale ma ise ei tulnudki. Aga see on parim asi – kui kasutajad leiavad tööriistale selliseid kasutusi, mida tööriista looja ise ette ei osanud näha.

"Pilt:" tuleks asendada nimeruumi nimega "Fail:", nii et "Pilt:" jääb ka tööle. Huvitav kuidas selle tehnilise teostatavusega on. Mind ka segab, kui videofail või PDF-fail on eesliitega "Pilt:". Cumbril 31. märts 2017, kell 14:43 (EEST)

---

Tõesti viskab juba üle. Kas tõesti inimene aru pähe ei võta ja ei suuda seda tegevust lõpetada. Ta ju kontrolli seejuures ka mitte midagi. Mittetöötavad lingid, lingid valedesse kohtadesse jne kõik on ju alles jäetud. Pealegi puudub iga sugune vajadus neid muudatusi teha ja õiget pole vaja õigeks parandada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. aprill 2017, kell 20:56 (EEST)

Nimeruumi alias

Uurisin nimeruumile Pilt: aliase Fail: tegemist. (Parandus: ikka vastupidi, Pilt: oleks Fail:-i alias) Tehniliselt teostatav. Info siit: mw:Help:Namespaces#Namespace aliases. Enwikis ongi nii tehtud, Image: on nimeruuminime File: alias. Kui nüüd vastu polda, siis esitan taotluse konfiguratsioonimuudatuse tegemiseks. Cumbril 31. märts 2017, kell 15:30 (EEST)

Nõus. Adeliine 31. märts 2017, kell 17:03 (EEST)

Kutse osalema liikumise strateegia arutelus

Head kolleegid!

Juba 16 aastat (Eestis pea 15) on vikipedistid ja vikimedistid koos loonud inimajaloo suurimat vabade teadmiste allikat. Vikipeedia on kasvanud globaalseks liikumiseks, millel nägemuseks maailm, kus iga inimene saab vabalt osa kõigi teadmiste kogusummast. Ja meil kõigil on võimalik nyyd otsustada, kuidas sellest punktist edasi minna - kuidas muuta visioon reaalsuseks. Mida me soovime järgmise 15 aastaga saavutada? Milline on meie roll maailmas aastal 2030? Just sellistele kysimustele otsitakse vastuseid Wikimedia liikumise pikaajalise strateegia aruteludes, millest olete lahkesti oodatud kõik osa võtma.

Strateegiaprotsessi praeguse faasi (mis kestab 15. aprillini) kohta saab lugeda Meta-vikist. Alustada võiks kasvõi siinsamas. Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2017, kell 23:04 (EET)

Meta-vikist leiab ka põhjalikuma ylevaate strateegiaprotsessi taustast. Daniel Charms (arutelu) 21. märts 2017, kell 23:10 (EET)

Ma loodan, et eksin, aga tundub, et Wikimedia Eesti ja Vikipeedia kogukond üha kaugenevad teineteisest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 14:32 (EET)

Ahsoous, kas saad seda kaugenemist täpsemalt kirjeldada? Ning kas ja miks see on halb? Adeliine 25. märts 2017, kell 15:05 (EET)

Pidasin silmas, et väljendus 'vikipedistid ja vikimedistid' justnagu vastandaksid eri pooli. Aga Adeliine käest sain aru, et teine sõna peab tegelikult silmas neid, kes oma aega raiskavad näiteks commonsis, sõnaraamatutes, metas jne. Sellega sain oma arusaamatusele piisavalt ammendava vastuse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 23:12 (EET)

Lühidalt: Wikimedia Eesti on nagu mingi asi iseeneses, millel on eestikeelse Vikipeedia ja teiste projektide heakäekäigu ja muredega vähe pistmist. Näiteks see, mida siin ette pannakse, on meie kogukonna silmis pseudotegevus.

See on halb eeskätt sellepärast, et kisub tublid tegijad (keda meil niigi napib) eemale artiklite toimetamisest. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 19:29 (EET)

Ma tooks siin mingis mõttes paralleeli poliitikaga: tavainimese jaoks tundub see kauge asi, millesse on keeruline ise süveneda, aga poliitikute kallal virisetakse ikka, et nad tegelevad mitte millegagi ja tavalist inimest ei kuula. Wikimedia strateegia mõjutab lõpuks ka meie väikest Vikipeediat (nagu poliitika mõjutab igapäevaelu), ja praegu kutsutakse kaastöölisi oma sõna sekka ütlema. Kindlasti ei ole see lihtne, kui ei süvene, ja kindlasti ei saa strateegiategijad kõiki ettepanekuid täielikult arvesse võtta, aga võimalus rahvale on antud. Artiklite toimetamisest eemale kiskumise kohta ma arvan nii, et igaüks teeb vabatahtlikuna seda, mis huvitab. Keegi ei kisu kedagi. Adeliine 25. märts 2017, kell 20:19 (EET)

Strateegia koostamise vajadus ei ole ilmne ega selgu ka selgitustest, mis seisnevad õõnsates sõnades. Mina küll ei näe, kuidas see strateegia meie kogukonda mõjutab. Muide, strateegia koostamise eelarve on 2,5 miljonit USA dollarit. Minu meelest on see raha raiskamine. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 21:45 (EET)

Mõneti ikka on ilmne - on vikipeediaid, kus meil arutatud probleemid on palju sügavamad, ja üks eesmärke ongi leida neile probleemidele lahendus. See, kas lahendus on leitav ja teostatav, on juba iseasi. Kui tegu poleks pelgalt sõnadega, siis oleks lahendused ju olemas ja siis poleks ka pikemas perspektiivis probleeme... Õõnsateks sõnadeks ja raharaiskamiseks saab taolisi projekte liigitada ikkagi alles tagantjärele. Teine pool on seotud vikidega, kus keele kasutajate kohta, kel ligipääs arvutile, nii autoreid kui kasutajaid vähe on. Seal on mõtted palju konkreetsemad, aga meid siin see muidugi ei puuduta. Samas on ilmne ka see, et eestikeelset vikipeediat ei peeta kumbassegi sihtrühma kuuluvaks ja see mõju meile, kel rohkem ühist esimese rühmaga, võib seega kujunedagi olematuks - aga taas on tegu tulevikuga, mida me ei tea. - Melilac (arutelu) 26. märts 2017, kell 08:43 (EEST)

Ju Sa oled rohkem lugenud, mina ei leidnud midagi konkreetset. Kui see seal on, siis müra varjutab selle ära. Andres (arutelu) 26. märts 2017, kell 11:05 (EEST)

Usun, et pikemas perspektiivis on mingisugune strateegia vajalik. Me oleme siin ennegi arutanud mõnes mõttes strateegilisi küsimusi (ei hakka näiteid tooma, et taas mingeid arusaamatusi ei tekiks), ja arutame ilmselt ka edaspidi. Tegelikult oleks meil vaja ka eestikeelse Vikipeedia arendamiseks mingit strateegiat, kuid minu meelest selline kirja teel arutamine võtab liiga palju aega ja ei pruugi olla eriti tulemuslik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. märts 2017, kell 23:12 (EET)

Oma viki (ja ka eesti Vikisõnastiku) strateegia arutamine on iseasi. Andres (arutelu) 25. märts 2017, kell 23:58 (EET)

Ma arvan ka, et Vikipeedias võiks eelkõige arutada omakeelse viki strateegiat, kuid ma ei välistaks võimalust, et sellest koorub välja ka midagi globaalselt olulist. See aga ei peaks olema siin esmatähtis. Daniel Charms (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:24 (EEST)

Wikimedia Eesti ja vikikogukonna kaugenemine on ka mulle silma jäänud ning MTÜ juhatuse liikmena teeb see mulle iseenesest natuke muret. Minu meelest on see yhemõtteliselt probleem, kuna kogukond on see, millele Wikimedia tegevus toetub. Alates kasvõi sellest, et suurema osa WMFi iga-sissetulekust moodustavad eraisikute annetused.

Kaugenemise põhjuseid leiab minu meelest mõlemalt poolt. Yhelt poolt näib kogukonna huvi MTÜ tegevuse vastu olevat vähenenud, mida peegeldab näiteks aeglustunud liikmete arvu kasv. Huvi vähenemine võib olla seotud sellega, et MTÜ tegevuse sihid on aastate jooksul muutunud ning peamine aur läheb haridusasutuste ja muude suurte institutsioonidega suhtlemisele, mis aktiivsemate kasutajate elu pigem kibedamaks teeb (tekitades palju uusi kasutajaid, kes kirjutavad yhe artikli ning siis kaovad), ning väliskoostööle, mis samuti vikikogukonna liikmeid väga palju ei mõjuta.

Samas tundub mulle, et kaugenemine ei ole siiski tingitud mitte niivõrd nendest tegevustest endist, kui sellest, et see kõik ei paista lihtsalt väga hästi välja. Kui MTÜ liikmetel on listi kaudu veel teatav ylevaade tegevusest olemas (muuhulgas jooksvalt täiendatava MTÜ tegevusaruande näol), siis teiste vikipedistideni jõuab sellest ilmselt võrdlemisi vähe. Siinkohal võikski võib-olla arutada, kas ja kuidas saaks seda parandada. Daniel Charms (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:24 (EEST)

Mida teha?

Alustaks otsa lahtitegemiseks väikestest asjadest. Kysiks seega lihtsalt, mida te tahaks Vikipeedias teistmoodi näha või mis puudu on. Sealt saab juba edasi mõelda, kuidas ja millisel yldistustasandil neid probleeme lahendama peaks. - Daniel Charms (arutelu) 1. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)

Esimesena tuleb pähe, et toimetajaid on vähe võrreldes materjaliga, mida toimetada tuleb. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:06 (EEST)

Muidugi nõus, aga ega seda muidugi Vikimeedia ei lahenda. Mina unistaks Vikipeedia oma kaardist ja need asjad panin sinna projektilehele ka kirja. - Melilac (arutelu) 1. aprill 2017, kell 11:55 (EEST)

Oma kaarti oleks muidugi tarvis. Küllap see juba oleks, kui seda oleks lihtne teha.

Minu meelest me ei anna siin Wikimediale ülesandeid, vaid arutame, mida annaks teha. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:48 (EEST)

Teine teema (mis on loomulikult tihedas seoses Vikipeedia sisulise tasemega) on see, et Vikipeediat ei osata ega taheta ära kasutada praktilises õppetöös. Olen saanud päris palju tagasisidet erinevatelt kooliastmetelt, et halvemal juhul õpilastel keelatakse, paremal juhul mitte millegagi ei soodustata Vikipeedia kasutamist, samas selgitamata, mis on selle suhtumise põhjuseks. Samuti pannakse riigihangetena üüratuid summasid magama uutel suletud platvormidel e-õppevahendite arendamiseks, kasutamata ära Vikipeedia, Vikiõpikute, Vikiülikooli jne potentsiaali. Kui Vikipeedia arendamisega tegeleks ka õpetajad, oleks muutused kindlasti märgatavad. --Andrus Kallastu (arutelu) 1. aprill 2017, kell 12:07 (EEST)

Minu meelest tuuakse enamasti põhjenduseks, et "seal saab ükskõik kes ükskõik mida kirjutada" või midagi analoogset. Selle vastu aitaks vähemalt mingilmääral Wikipedia:Flagged revisions kasutamine, mida näiteks Estopedist1, on ka varem soovitanud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 1. aprill 2017, kell 14:43 (EEST)

Võib-olla tõesti, aga see tähendaks toimetajatele lisakoormust ning jätaks artiklid paisu taha kinni. Kui näha olev versioon ja toimetamiskastis olev tunduvalt erinevad, siis on ka toimetamine raskem. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:45 (EEST)

Oleks nähtavasti tarvis palju teavitustööd, et õpetajad taipaksid, et nad koos saavad Vikipeedia sisu kontrollida. Andres (arutelu) 1. aprill 2017, kell 15:48 (EEST)

Just. Hästi paljud ütlevad, et "Ega ma ei olegi mõelnud, kust need artiklid sinna tulevad." Ja suuremalt jaolt ei ole kohale jõudnud, et artiklite all olevad viited on vahel inforikkamadki kui artikkel ise. --.Toon (arutelu) 1. aprill 2017, kell 16:13 (EEST)

Olen ka mõne õpetajaga vestelnud. Neile on tulnud üllatusena, et Vikipeedia artikleid saab ise toimetada.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. aprill 2017, kell 00:33 (EEST)

Kuidas see õpetajate teadvusse viia. Kas ehk pakkuda Õpetajate Lehte artikkel, kus asja selgitatakse ning antakse ideid Vikipeedia kasutamiseks? Muide, Kasutaja:Geonarva on püüdnud geograafia riigieksami materjali katta Vikipeedia artiklitega. Seal võiks rääkida ka võimalusest kooli Vikipeedia-koolitajat kutsuda. Andres (arutelu) 2. aprill 2017, kell 19:36 (EEST)

Teha viki veebikeskonnas Suure muutmisnupu nädal, mil esiletõstetud muutmislinkidega ning bänneritekstiga igati rõhutada -- et teksti saab igaüks muuta. --WikedKentaur (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:09 (EEST)

Olen igati päri WikedKentauri ettepanekuga. Olen ka ise selle üle pikalt mõelnud ja see on põhilisi eesmärke miljon+ kampaania taga, et just seda võimalust reklaamida (selle kohta oleks ka paar spets bännerit, aga praegu on lihtsalt päisetekstis nii palju asju, et kogu selle kraami millegagi asendamine, isegi miljon+ teavitusega, ei läheks vist niipea läbi). Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:24 (EEST)

Jah. Samas, selgub, et see 'saab igaüks' peletab teistpidi ka eemale (eriti just õpetajad on arvanud, et kui igaüks, siis ei saa õige asi olla). Toimetamist peaks ka rõhutama. Mingi "Kes teab, see jagab"-tüüpi asi? --.Toon (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:53 (EEST)

Tõsi. Eks ma seepärast ole olnud ka mõneti ettevaatlik mingi kampaania algatamisega :) Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:19 (EEST)

Lisaks võib see ka vandalismile üles kutsuda. "Hinnakem teadmisi, jagagem teadmisi" ehk? Aga Õpetajate Lehele artikkel oleks kindlasti ka hea mõte. - Melilac (arutelu) 2. aprill 2017, kell 21:18 (EEST)

Ka Berliinis äsja lõppenud Wikimedia konverentsil oli yks aruteluteemasid Vikipeediasse uute lugejate ja toimetajate toomine. Seal pakuti välja päris palju erinevaid viise artiklite parandamise võimaluse laiemaks teadvustamiseks. Mõned neist olid muidugi tehnilisemad kui teised (suurem muutmisnupp, progressiribad), kuid kõneldi ka artikli valmisolekuastet tähistavate märgiste laiemast kasutamisest - nii et eeltoodule lisaks tasuks Ivo loodud kvaliteediklasse ulatuslikumalt rakendada. Daniel Charms (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:10 (EEST)

Kas on mingeid tõendeid selle kohta, et märgistest kasu on? Nende laiem kasutamine vajab toimetamisressurssi, aga seda meil napibki. Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:34 (EEST)

Kusjuures, sellega ollakse nõus, et ingliskeelne Wikipedia on juba üsna usaldusväärne (vähemasti algus-allikana), ja kui küsida, miks, siis enam-vähem alati keegi pakub, et "Kirjutajaid on palju." Sealt on lihtne teemat edasi arendada. Üks argument on ka, et Vikipeedia on koht, mille kõik leiavad (vastupidi foorumitele jms päris headele allikatele). --.Toon (arutelu) 3. aprill 2017, kell 12:51 (EEST)

Pakun välja haridusasutus(t)es korraldada kokkusaamisi. Ning siis (suurema) seltskonnaga üheskoos hakata teatud valdkondi/teemasid ühiselt parendama. Pelmeen10 (arutelu) 3. aprill 2017, kell 13:15 (EEST)

Kas Sa mõtled kokkusaamist vikipedistide ja õpetajate/õppejõudude vahel?

Kas Sa mõtled Vikipeedia toimetajate ja asjatundjate organiseeritud koostööd? Võib-olla tasuks siis kohtumisi korraldada näiteks ainesektsioonidega? Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:34 (EEST)

Artiklite kvaliteedikriteeriumite all võiks ehk olla ka, milline on n-ö miinimum-tava, s.t kui natuke võib kirja panna, et see sobilik oleks? --.Toon (arutelu) 3. aprill 2017, kell 21:44 (EEST)

Ühelauseline artiklialge võiks ka tolereeritum olla. Pelmeen10 (arutelu) 4. aprill 2017, kell 00:10 (EEST)

E-klassi artikleid (ja üldiselt kohendamist vajavaid) on nagunii juba väga palju ja nende massiline juurdetootmine ainult süvendab seda toimetamisprobleemi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. aprill 2017, kell 03:20 (EEST)

Seda küll, aga mina mõtlesin lihtsalt lühidat artiklit (artikli algust). Et kui inimene näiteks tahaks mingi fakti lisada, aga kõhkleb, kas see on piisavalt oluline, sest pikka juttu ajada ei anna. --.Toon (arutelu) 4. aprill 2017, kell 07:53 (EEST)

Miinimum oleks üks korrektne defineeriva iseloomuga lause.

Kui artiklit ei ole, siis ei saa keskele kuuluvat lauset sisse panna. See on ka üks põhjus, miks üks lausegi võiks olla. Andres (arutelu) 4. aprill 2017, kell 16:38 (EEST)

Artikli lisamine on tehniliselt ka veidi segasem kui olemasoleva parandamine. Kui uuepoolne kasutaja artiklit tahab lisada, siis kus ta seda teha saab? Inglise vikis näiteks avalehel sellist võimalust ei olegi. Meil on selle jaoks avalehel tekstikast ja nupp, kuid tekstikasti kohal on miskipärast ingliskeelne kiri, millest jääb mulje, nagu oleks see ingliskeelne kontaktivorm. - Daniel Charms (arutelu) 4. aprill 2017, kell 21:18 (EEST)

Kohendasin seda kohta. Adeliine 5. aprill 2017, kell 14:25 (EEST)

Üks asi veel, põhitegijatel on eesti keele reeglid väga selged. Aga mõnda inimest ei huvita õigekiri või sõnastus eriti palju. Ei tasu väga agressiivselt neid kohe õpetama hakata. Mõne jaoks on mõtte edasi andmine olulisem kui stiil jms. Et laske kõigil elada :) ... Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 03:04 (EEST)

Kui inimene ei suuda emakeeles arusaadavalt väljenduma õppida, peaks ta tegelema mõne muu asjaga kui entsüklopeedia tegemine.194.150.65.74 6. aprill 2017, kell 15:10 (EEST)

Tõepoolest, kui isikupäraseid mõtte edasi andmise variante palju tekib, võib nende mõistmine kaunis keerukaks kujuneda. Vast ehk oleks tõesti mõistlikum tavapäraseid keelereegleid järgida. --.Toon (arutelu) 6. aprill 2017, kell 15:21 (EEST)

Ma arvan, et entsyklopeedia tegemiseks on vaja nii inimesi, kes tunnevad koliinesteraasi inhibiitorite toimemehhanisme (suvaline näide), kui ka inimesi, kes tunnevad peensusteni eesti keele reegleid. Aga need omadused ei pea tingimata olema yhendatud yhes ja samas isikus. - Daniel Charms (arutelu) 6. aprill 2017, kell 15:51 (EEST)

Kui ta ei oska oma teadmist arusaadavalt edasi anda, on see teadmine täiesti kasutu, ja tekib küsimus, kas see on ikka teadmine. Kui see pole arusaadav, ei saa keegi seda ka parandada. Kui teha vikist üks järjekordne sodi kogumise koht, ei satu siia tõepoolest enam ükski intelligentne inimene.194.150.65.85 6. aprill 2017, kell 16:08 (EEST)

Kes oled, et keelad siin koostööd teha? Minu jaoks oleksid tõsiseltvõetavam, kui sisse logiksid. Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:26 (EEST)

Minu meelest ei keelanud ta otseselt kedagi. Olen selles osas nõus, et kõik vikipedistid ei pea ühtlasti olema keeleteadlased ja algajate peale pole vaja üleliia kurjaks saada. Sellest hoolimata ei tohiks lubada olukorda kus osade tegelaste, kes ei kavatsegi vormistus-, viitamis- jne. reegleid jälgida, tagant peab järjepidevalt koristama, viitama jne. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 6. aprill 2017, kell 17:44 (EEST)

Mis tähendab PEAB? Kas tegemist on kohustusliku tegevusega? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:51 (EEST)

Kui kaastöölised ei suvatse kokkusaamistele tulla, kas pean ukse taha tulema? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 17:52 (EEST)

Mida see pidi tähendama? Kas teised on kohustatud sinuga kuskil väljaspool viki asju arutama? Kas eesmärgiks seatud tase on selline: Seriaal?146.255.183.76 6. aprill 2017, kell 18:33 (EEST)

Vikipeedia on pidevalt täienev. Mis eesmärki sa seada tahad? Kas sul on terve elu eesmärk paigas? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 18:58 (EEST)

Kuidas kooliõpilastel keelata kodutööd teha, kui ei oska? Inimene õpib, eksole? Pelmeen10 (arutelu) 6. aprill 2017, kell 23:43 (EEST)

Kui inimene õpib, miks ei või siis teda õpetada? Andres (arutelu) 6. aprill 2017, kell 23:52 (EEST)

Siin on minu meelest üks aga. Kas inimene võib ise ka valida õppimismeetodid? Või peab alati õpetaja näpunäidete järgi käituma? Ning valida endale ise õpetaja? Pelmeen10 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 00:11 (EEST)

Jah, see on hea argument. Aga Vikipeedia ei ole ainult ja eeskätt õppimise koht. Õpetamine ei ole siin omaette eesmärk, vaid on mõeldud selleks, et teistel oleks edaspidi vähem tööd. Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:14 (EEST)

Kas on mõni näide, kus on agressiivselt õpetatud? Kui inimene ei valda õigekirja, siis pole õpetada mõtet, tuleb lihtsalt vead ära parandada. Kui jutt pole selgelt sõnastatud, siis paremal juhul saab sõnastust parandada, halvemal juhul jääb arusaamatuks, mida öelda taheti. Andres (arutelu) 6. aprill 2017, kell 20:07 (EEST)

Pahatihti on tõesti selline probleem, et toimetamist ei vaja mitte keel, vaid mõte.--VillaK (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:46 (EEST)

Meil on ju kustutamisvõimalus olemas, eks ole? Kui annab parandada, siis tasub ka parandada, kui ei anna, siis on tekst kas piisavalt hea, et selle üle rõõmustada, või siis pole selge, milleks tekst parandada tuleb. Kustutamisega muidugi ei tasu kiirustada, mis ühele mõistetamatu, võib teisele olla raskestimõistetav. P.S Neptuuniumi peab oli minuarust samatähenduslik Teeme Äraga - seal ka inimesed ei pea metsaalust koristama minema, samas on mingi sisemine peab, mis ei luba asju ka vanaviisi jätta, saadab inimesed metsa ning ajendab neid hiljem lagastajaid kiruma. - Melilac (arutelu) 7. aprill 2017, kell 15:06 (EEST)

Ma siiamaani oma isa peale kuri, et kunagi sodi metsa alla vedas. Aga kui näete sellist tegevust, astuge vahele. Pelmeen10 (arutelu) 7. aprill 2017, kell 15:35 (EEST)

Just, seda me teemegi. Ja kui ei õnnestu vahele astuda, tuleb ise sodi ära koristada. 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:16 (EEST)

Tere! Loen aga päriselt vist ei ole lugeda ... kõike ma siia kirja panna ei saa - olen otse omadega tulevaste klassiõpetajate nii 2. kui 3 ja osaliselt ka 4. kursuse möchte gerne õpetajatega nüüdseks piisavalt aega ........ vast ja tean natuke, millised on nende võõrkeelte ja emakeele oskuse ning haridustehnoloogia tasemed, seetõttu ei saa aru milliseid 'muutuste tuuli' peaks tooma Vikipeediale artikkel "Õpetajate Lehes"? ja üks eestkõneleja rääkis mingitest intelligentsetest inimestest, kes justkui Vikipeediast eemalduksid - talle soovitan Thomas Armstrongi raamatut Multiple Intelligncies in the Classroom ... (mis on küll teaduslikus mõttes mõnel pool maailmas 'lehma küljealuseks kuulutatud' aga mingi ettejujtuse saab inimeste erikülgusest) aga see tõi mind mõtteni, et need nn intelligendid ju ei jää kauaks (õnneks) intelligentseteks inimesteks, siin on mitmeid põhjuseid ealised iseärasused (sh dementsus) ja elukibestumus ja teatavasti on inimelul ka teatav pikkus ... aga meie järeltuleval põlvel on neile 'küürselgsälgadele' omakeelne lugemisvara alustuseks ees, meie ju ei tea kui tarkadeks nemad ennast õpivad (inimlapse õppimine ei ole õpetajale (noh vähemalt enamikele õpetajatest) tuvastatav, moodne õppekava ei soosi indiviidi arengut ja seetõttu pole selle kontrolli ka arusse ja töökohustuste hulka võetud jne) mis ühe jaoks sodiartikkel on teise jaoks hingeavaldus ja kolmanda jaoks mõtlemiskoht ja neljanda jaoks võimalus, minule näiteks ei jää meelde liiklusmärgid, ükskõik kui palju neid näha pole lihtsalt ei jää meelde ... minu arvates tuleks alustada Vikipeedia seest - miks on administraatorite nimistust järel vaid 'riisikad', kuidas oleks võimalik toimetada siin viisakalt ja asjalikult...

Mariina 7. aprill 2017, kell 17:21 (EEST) alias Простота

On Sul ettepanekuid, kuidas Vikipeedias õhkkonda parandada? 146.255.183.21 7. aprill 2017, kell 19:16 (EEST)

Mure Vikipeedia/tuleviku pärast - kokkusaamine

Tere! Soovin korraldada vikipedistide kokkusaamise. Kas asupaik Wabaduse kohvik sobiks? Millal võiksin kinni panna laua? Pelmeen10 (arutelu) 22. märts 2017, kell 05:44 (EET)

Pane laud kinni ja hõika välja. Kõigile ei sobi kunagi. Hea oleks, kui Sa lühidaltki ütleksid, millest tahad rääkida. Ja muidu, argumenteeritud arutelu on parem siin rääkida. Andres (arutelu) 22. märts 2017, kell 12:47 (EET)

Yhinen eelkõneleja palvega, saati kuna ma siit Tartust ilmselt Wabaduse kohvikusse ei jõua, kuid arutelust oleksin huvitatud. Daniel Charms (arutelu) 22. märts 2017, kell 18:04 (EET)

Mõneti on muidugi mõtte algataja puhul tegu sellise isikuga, kes (vähemalt viimastel) aastatel teiste vikipedistidega kokku pole saanud. Samas igasugused arutelud saavad just nimelt sel põhjusel, et on taolisi isikuid, olla konsensuslikud üksnes siin. Ent arutelu väiksemas seltskonnas teemal, kas mingi aruteluga on mõtet välja tulla või on mõtestatud tulemuse puudumine kindel, või siis millised on erinevate kasutajate visioonid, on muidugi võimalik ja mõtestatud. - Melilac (arutelu) 23. märts 2017, kell 10:47 (EET)

Mul oli just plaanis järgmisel nädalal vikipedistide kokkusaamine korraldada, aga kui asjaga on kiire, võib ka juba homme õhtul kokku saada. Wabadus sobib. --Metsavend 23. märts 2017, kell 15:38 (EET)

Ei ole nii kiire, sobib ka järgmine nädal. Eks igal inimesel on Vikipeedia kõrval ka oma elu ja varem ma pole tundnud vajadust käia kokkusaamistel. Pelmeen10 (arutelu) 23. märts 2017, kell 17:36 (EET)

Eeldades, et vikipedistidel ei ole suuri ja pakse rahakotte, siis mulle tundub Wabadus küll imelik asukoha valik. Oleme tihti Tatari Tommi Grillis kokku saanud, seal on hinnad nagu taskukohasemad. Aga kui Wabadus on mingi põhimõtteline valik, siis miks mitte. Ave Maria (arutelu) 26. märts 2017, kell 14:46 (EEST)

Üritasin leida veidi odavamat kohta, aga kesklinnas on hinnatase üsna ühtlane. Tatari Tommi Grill jääb natuke kaugele. Otsustasin lõpuks Mauruse Pubi (Estonia pst 8) kasuks, mis on veidi soodsam. Koguneme kolmapäeval, 29. märtsil alates kell 18.00. Laud on reserveeritud Wikimedia nimel. --Metsavend 27. märts 2017, kell 14:02 (EEST)

Enne seda võivad huvilised Eesti tuleviku osas sõna võtta Salme Kultuurikeskuses üritusel "Euroopal veab, Eesti veab!" (Eesti Euroliidu eesistumisest) kell 15:30-17:30=Registreerumine. --Pelmeen10 (arutelu) 28. märts 2017, kell 12:41 (EEST)

Ei õnnestu päist peita

Peidan seda päist, mis räägib võistlusest, aga see tuleb aina tagasi. Andres (arutelu) 26. märts 2017, kell 21:10 (EEST)

Mina peitsin mingi päev kümneid kordi aasta pildi valimise kuulutust, ei tahtnud ka üldse ära minna. Nüüd enam ei ole tagasi tulnud. Ikka juhtub siukseid asju. Adeliine 27. märts 2017, kell 10:03 (EEST)

Kasutaja:Mariina

Jälle uputab Mariina artiklitesse toormaterjali, mis on keeleliselt ebakorrektsed ja sisaldavad tõlkimata fraase. Kopeerin siia eelmise aasta arutelu, sest midagi pole muutunud. --Ivar (arutelu) 27. märts 2017, kell 14:06 (EEST)

Midagi on Vikipeedia(...) viga! Märkasin seda juba eelmisel aastal, kui artiklist Harilik sibul hakkas kaduma olulist infot inimeste poolt leitu ja kirjeldatuga, näiteks võeti otse silma alt (napsati eest ära) ja loodi artikkel Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained mõtlesin siis, et ehk äkki on Vikipeedias jälle talgud ja loetakse kokku aktiivseid vikipediste ja kui leidub selliseid (võib ju küll nii juhtuda) kes ise artikleid ei loo siis küllap kulus marjaks ära... aga sellel aastal on jälle nagu 'rotid või hamstrid varude täiendusel' on 'hõivatud' artiklist paju üksikuid alampeatükke, nagu Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena - kellele need alustatud kirjeldused (mis on pooleli) ette jäid, kas tõesti leidub Vikipeedias inimene kes on paju suhtes ülitundlik ja tal hakkab kurb kui neist kirjutatakse? Vaevalt küll - kui vähegi võimalik siis oleks kena kui need alamlõigud artiklisse tagasi toodaks, siin on mitmeid põhjuseid kõige suurem neist arvatavasti statististilised, kuivõrd ajaloo põhjal 'maiustavad pajude' kallal 2 'kasutajat' ja see on nende põhitöö (et nad lõhki ennast ei saaks süüa siis võib jääda mulje, et minul väiksel ja lihtsal inimesel tuleb kahte täitmatut ja süü....... käopoega toita) - miks tõmmelda paljud Eesti inimesed ei teagi kes paju on?

Mainin veel, et peale hüppamistele ja hüüdlausetele ei reageeri, tegelikult on artikkel paju nii pooleli, et mul polegi aega niisama 'mölisemisteks' ja kuna Vikipeedia ei ole koolilaste kasvatusasutus, suud, sõnad ja mõtted viksiks ja viisakaks ja palun artiklist paju 'kõrvaldatud' lõigud Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena jpm tagasi panna.

Mariina 7. juuli 2016, kell 07:42 (EEST) alias Простота

Noh, küllap need tükid võeti selleks ära, et artikkel liiga pikaks ei läheks. Sa ju ise ütlesid ka, et Austraalia pajud, Hiina pajud jne võib eraldi artikliks teha. Kui artikkel on enam-vähem valmis, siis võib uuesti vaadata, kuidas materjali artiklite vahel jaotada, et proportsioonid sobivad oleksid ja artikkel liiga pikaks ei läheks.

Mul on palve, et kui Sa paju artiklisse või kuskile mujale midagi lisad, siis loe see läbi ja kontrolli, kas pole kogemata lauseehituse või muid vigu sisse tulnud, kas tekst on arusaadav, kas see on entsüklopeedia stiilis, kas see käib artikli teema kohta, kas see on õiges alajaotuses ja õiges kontekstis ning kas see annab artikli teema kohta olulist infot. Kui tekib raskusi tõlkimise, arusaamisega või millegi muuga, siis küsi abi. Tõlkimata sõnu ära sisse pane. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 08:57 (EEST)

Miks peab "nii pooleli" olevaid tekste avaldama. Kas neid ei saaks kirjutada enam-vähem valmis kõigepealt väljaspool Vikipeediat ja siis siin avaldada. Minu hinnangul peaks avalikus veebientsüklopeedias rippuv artikkel igal ajahetkel loetav olema, et inimene kes pajust mitte midagi ei tea, saaks artiklist vajaliku lühiülevaate. Entsüklopeediaartikkel ei ole referaat, teadusartikkel ega monograafia, vaid eraldi žanr. Ent teisalt, kui avaldatakse mitteloetavaid, toimetamata, pooleliolevaid tekste, siis kehtib Vikipeedia toimetamisvabaduse printsiip ja igaüks võib vabalt oma käed külge lüüa. Ja ma tahan tänada Andrest, Iifari ja Raamaturotti, et nad Paju artikli toimetamisega vaeva on näinud.--VillaK (arutelu) 7. juuli 2016, kell 11:13 (EEST)

Ka valmis kirjutatud artikkel nõuaks palju toimetamist, nii et me sellega kuigi palju ei võidaks. See, et artikkel on põhjalik, ei ole iseenesest halb, aga lühikokkuvõtet on nii või teisiti tarvis. Selle võib juba praegu koostada ja artikli algusesse paigutada. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 11:33 (EEST)

Kui ma nüüd natuke meenutan, et mis juppe ma nt sealt hariliku sibula artiklist välja võtsin ("magneesium [...] Selle elemendi puudus võib sibulataimel magneesiumipuudust põhjustada" – nagu mida?!?). Tigedaks ajab kohe selline asi. Kui ikka midagi on välja võetud, siis väga hea põhjusega. Palun mitte produtseerida teksti, mis pole ka parima tahtmise juures entsüklopeediline. Ivo (arutelu) 7. juuli 2016, kell 12:32 (EEST)

Tigedaks ei ole vaja minna. Aga Mariina, palun ära tee artiklimustandeid oma arutelulehele. Aruteluleht on aruteluks ja et teised kaastöölised saaksid Sulle sõnumeid jätta. Praegu ei saa seal midagi arutada, ei ole kuskile kirjutada, niiöelda ruum on otsas. Mustandite jaoks kasuta palun kasutaja alamlehti, nt pealkirjaga Kasutaja:Mariina/Paju jne. Adeliine 7. juuli 2016, kell 15:34 (EEST)

Seal ei ole mitte artiklimustandid, vaid sinna on "päästetud" või dubleeritud asjad, mis võivad kaduma minna.

Jah, see on tõsi, et kasutaja aruteluleht on ummistunud ja seda on raske sihtotstarbel kasutada. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 20:23 (EEST)

Seda küll, et ka valmis kirjutatud artikkel nõuaks ilmselt palju toimetamist, kuid "menetlusökonoomikas" oleks vahe siiski tohutu. Konstruktiivset lahendust otsides näen ma kahte võimalikku varianti. Esimese võimaluse pakkus Adeliine, kuid ma ei sõnastaks seda palvena, vaid võta-või-jäta alternatiivina: Mariinal on võimalus kirjutada Paju artiklit esmalt aadressil Kasutaja:Mariina/Paju. Või siis üldse mitte Paju artiklit kirjutada. Teine variant on see, et kogukond määrab Mariinale tugiisiku ja isikliku abistaja, kes jooksvalt kõiki tema kirjutatud täiendusi jälgib, juhendab ja korrigeerib. Kuivõrd pole lihtsalt otstarbekas, et kõik Vikipeedia kirjutajad kogu aeg sellega tegelevad. Minu hinnangul teine variant oleks hea. Kuid kas leidub vabatahtlikke? Andres käitub küll Mariina eestkostjana, kuid kas Sa oleksid valmis püsivalt Mariina isikliku abistaja rolli astuma? Pole mingit kahtlust, et praegune olukord peab lõppema. Samas täielik blokeerimine on tõesti vaid ajutine meede ja võõrutusravina tõenäoliselt vähe tõhus. Kui isiklikke abistajaid ei leidu, siis pigem piirata ligipääs konkreetsetele artiklitele, koos võimalusega oma kasutajaruumis mustandiga tööd teha.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 00:12 (EEST)

Kui ühte artiklit tehakse korraga mitmes kohas, siis on raske neid hiljem kokku panna. Lühikesedki artiklid võivad sel juhul jääda aastateks kokku panemata. Ja kui see jääb Mariina isiklikule lehele, siis on eriti vähe šansse, et seda kasutatakse, sest seda materjali ei leita üles. Parem olgu materjal kas artiklilehel või artikli arutelulehel, et see oleks vähemalt kergesti leitav. Kõige rohkem stimuleerib artikli arendamist, kui see on artiklilehel.

Mina tegelen Mariina asjadega nii palju, kui ma jõuan ja jaksan. Ma püüan mitte ainult Mariina muudatuste, vaid ka teiste muudatuste juures jälgida, kas nad teevad Vikipeediat paremaks või halvemaks. Niisuguste pikkade artiklite puhul nagu Paju on minu meelest otstarbekam keskenduda artikli sisulisele läbitöötamisele, mitte üksikute muudatuste jälgimisele.

Meil on see raskus, et tegijaid on vähe. Muidu ei tekitaks ka Mariina tegevus nii suurt probleemi. Kui tegijaid ei lisandu, siis kogu projekti väljavaated on kesised. Vikipeediat parandab ikkagi sisuline töö artiklite kallal ja sõbralik koostöö, mitte nende tõrjumine, kelle tööga me igas punktis rahul ei ole. Kui artiklite toimetamine käib sõimu saatel, siis pole ime, kui sõimatav ei taha suhelda. Mina ka ei tahaks. Ja sellisesse õhkkonda vaevalt keegi tulla tahab.

Meil on võimalik iga Mariina samm tagasi pöörata ja seda sageli tehaksegi. Selleks pole tarvis, et kõik asjaga tegeleksid. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 00:42 (EEST)

Kui seal pole midagi asjalikku, siis ongi hea, kui see on silma alt ära.

Meil ei ole raskusi ainult tegijate vähesuse tõttu, vaid probleeme tekitab ka osade tegijate töö madal kvaliteet. On küll inimesi, kes suudavad oma vigadest õppida. Olen ka kindlalt veenunud, et alustuseks tuleb alati heaga proovida, aga kui asi ei näita ikka üldse paranemise märke, siis ma ei näe tõesti head põhjust, miks peab niigi väheseid tegijaid koormama sellise toormaterjali ümbertöötamise kohustusega. Ei tohi selle probleemi ees silma kinni pigistada ja teha nägu, et kõik on hästi. See tekitab ainult probleeme juurde. Ivo (arutelu) 8. juuli 2016, kell 03:50 (EEST)

Ei ole ju nii, et pole midagi asjalikku. Sinu jutust jääb mulje, nagu oleks Mariina kirjutatu kõik mõttetus.

Jah, Vikipeedia on praegu väga halvas seisus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 18:49 (EEST)

Sellise probleemidest pakatava teksti massiline juurdetootmine halvendab seda seisu veelgi. Osa sellest võib ju asjalik olla, aga see on vaja ju muu massi seest üles korjata. Meil pole aga seda ülearust toimetamise ressurssi. Palju mõistlikum on kasutaja tegevust suunata, kui lõputult koristamisega tegeleda. Ivo (arutelu) 8. juuli 2016, kell 19:20 (EEST)

• Kommentaar: Mitte keegi ei jõua Mariina poolt postitatud referaadi-laadset materjali läbi toimetada. Mariina ei ole ühtegi siinset märkust tõsiselt võtnud ega püüagi ise oma artikleid parandada. Miks ei tohi siis artiklit kaitsta? --Ivar (arutelu) 31. märts 2017, kell 15:48 (EEST)

Olen ka varem mõelnud, et see, kes tahab parandada/toimetada Mariina seni kõik lisatut, peaks kulutuma sellele kogu oma aja, aga ta toodab täielikku toimetamist vajavat materjali pidevalt juurde.--Raamaturott (arutelu) 31. märts 2017, kell 16:00 (EEST)

§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel

§ 19.  Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
 Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
 2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
 3) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
 4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele;
 5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
 6) õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Autori nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks;

Kuidas sellest paragraafist tulenevate õiguste kasutamisega Vikipeedias siis ikkagi on? Mittevaba sisu kriteeriumite lugemine ei teinud eriti targemaks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 16:01 (EEST)

Mõnevõrra targemaks teeb muidugi selle lehe arutelulehe lugemine. Eestikeelses Vikipeedias selliseid teoseid tohtima motiveeritud mahus kasutada, Commonsisse laadida mitte - Vikipeedia puhul saab apelleerida mitteärilisele kasutamisele, Commonsi puhul mitte. Samas peab selliste materjalide kasutamisel järgima WMFi litsentseerimispoliitikat, mille järgi mittevabade materjalide kasutamine peab olema minimaalne ja sellised failid vastavalt märgistatud. Daniel Charms (arutelu) 27. märts 2017, kell 16:50 (EEST)

Niisiis tohin võtta näiteks enwikist fair use-i alla kuuluva pildi ning selle antud põhjendusega (st lisades pildi infosse selle põhjenduse) üleslaadida? - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. märts 2017, kell 18:40 (EEST)

viide allikale:

Autoriõiguse seaduse 
IV. peatükk AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE) 
2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122016020?leiaKehtiv#para19

mh, mis on USA serveritesse topitud ja osaliselt korrastatud infol pistmist Eesti seadusandlusega, mida otseselt ei kata rahvusvahelised kokkulepped? suwa 27. märts 2017, kell 20:15 (EEST)

Mõne arvates on kõige kõrgem seadus USA-l, muud midagi. Pelmeen10 (arutelu) 27. märts 2017, kell 20:22 (EEST)

Viidatud § 19 Vikipeediat väga oluliselt ei puuduta, kuna Vikipeedia ei lange ühegi punktides 2-6 nimetatud kategooria alla. Ta ei ole teadusväljaanne (ei avalda esmaseid teadustulemusi), ei ole õppeotstarbeline (teda saab õppimiseks kasutada, kuid see ei ole tema põhifunktsioon), ei ole õigusemõistmise ega avaliku julgeoleku tagamise organ, ei ole mõeldud eelkõige puuetega inimestele ega keskendu ka päevauudiste kajastamisele. (Kahtlejad võiksid lugeda inglisviki teksti "What Wikipedia is not").

Ainus osa, mis katab nii Vikipeediat kui ka ükskõik keda muud, on tsiteerimine, millega seoses tekitavad vaidlusi tsitaadi mõiste erinevad tõlgendused. Õiguspärase tsiteerimise piirid Eestis ei ole seadustes fikseeritud ning selle kohta pole ka kuigivõrd kohtulahendeid, mis olukorda selgitaksid. Parim kättesaadav ligikaudne orientiir on kunagine Ajalehtede Liidu liikmete omavaheline kokkulepe, et uudiseid võib otseselt tsiteerida kuni kolme lause ulatuses (edasi võis tekst jätkuda refereeringu ja kommentaariga).

Kindel on see, et teost tervikuna "tsiteerides" rikutakse autoriõigust ka siis, kui teos on lühike - tsitaat peab olema osaline ja, nagu seadus ütleb, "motiveeritud mahus". Seega oleks autoriõigusega kaitstud haikude tsiteerimisest Vikipeedias mõistlik hoiduda. (Nt Kivisildnik on protesteerinud valjult enda haiku "tsiteerimise" vastu õpikus talle kui autorile piisava tasu maksmiseta.) Teisalt - motiveeritud mahus tsiteerimine on vaba sõltumata sellest, kas see autorile meeldib või ei. Kui ohtralt emotsioone tekitanud definitsioonide teemat meenutada, siis teise teatmeteose pikemast artiklist ühe lause tsiteerimine, mille aluseks on vajadus säilitada definitsiooni korrektne sõnastus ja terviklikkus, on autoriõigusega kooskõlas. Ühelauselise artikli tervikuna tsiteerimine seevastu ei ole hea mõte, kui selleks pole väga selget otsest vajadust. Ent kui tsiteerimise käigus ei rikuta seaduse nõudeid, siis ei saa autoriõiguse omanik seda keelata. Vikipeedias lühiartiklite vorpimine pelgalt tsitaatide abil, kui tsiteeritakse korektselt, on üsna halb stiil ja ei anna entsüklopeedilist lisaväärtust, mille aluseks peaks olema eri allikate kokkuvõtmine ja kõrvutamine - aga ebaseaduslik see ei ole.

Kokkuvõttes: tsiteerida võib, aga parem oleks seda teha minimaalses vajalikus mahus ning kahtluse korral piirduda refereerimisega. Samas tuleks mõlemal juhul korrektselt allikale ja autorile viidata (mitte üksnes lingiga, sest lingist ei ole näha teksti autorit ega alati isegi pealkirja) ning meeles pidada, et kopeerimine ilma jutumärkideta ei muuda tsitaati veel refereeringuks. Mingeid muid seaduslikke erandeid see paragrahv Vikipeediale ei anna. Mõnes riigis, nt Poolas, on entsüklopeediatele või teatmeteostele seaduses eraldiseisev erand kehtestatud, aga minu teada pole seda võimalust Eestis isegi mitte arutatud. Kui tahate, tehke ajakirjanduses avalik ettepanek ja algatage poliitiline debatt. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)

Väike ääremärkus ka "USA serverite" teemal, mis vikipedistides alatasa segadust tekitab. Wikimedia Fondi põhimõtteline otsus on olnud, et iga üksiku projekti tegevus peaks alluma kahe riigi seadustele: USA, kus asuvad Fond ja serverid (suuremas osas), ning projekti/kasutaja asukohariik. See on väga pragmaatiline otsus, sest kõigi maailma riikide seadusi korraga täita ei ole lihtsalt võimalik, aga need kaks puutuvad alati asjasse.

Projektikogukondadele on jäetud õigus teha mittevaba (=mitte täisvaba, mittevabaks loetakse kõik, mida ei tohi kasutada igas mõttes vabalt) sisu kasutamises erandeid, aga need kehtivad ainult üksikprojekti piires ja teistesse üle ei kandu. (Nt venes ja inglises lubatu ei ole automaatselt lubatud ka Eestis.) Eesti Vikipeedias on siiani jõutud hääletusel kokkuleppele vaid ühe erandi asjus, mis puudutab panoraamivabadust: Eesti seadus lubab alaliselt avaliku kunsti pilte kasutada Vikipeedias ning ka lugejad saavad neid edasi pruukida, aga ainult mitteäriliselt, seega otsustati lubada Eestis tehtud avaliku kunsti fotode kasutamist eestikeelses Vikipeedias. See otsus ei kata Lätit, USAd ega Indoneesiat. (Nt Läti vikiekspeditsiooni materjalide kasutamise üle on juba küllalt vaieldud, konsensust ilmselgelt ei ole.) Kui inglise Vikipeedias kasutatakse fotot õigustatud kasutuse (fair use) erandi alusel, siis meil sellist erandit pole ja Eesti seadus selleks luba ei anna; foto võib olla kasutatav muudel põhjustel (nt kui fotograaf on andnud loa, foto on avalikus omandis vms), aga automaatselt seda eeldada ei maksa. --Oop (arutelu) 3. aprill 2017, kell 15:19 (EEST)

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste [ning nende asutuste] ja ametiisikute poole ning et vastamise korra sätestab seadus ("Avaliku teabe seadus", "Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus", "Tsiviilkohtumenetluse seadustik", "Kriminaalmenetluse seadustik" ja äkki veel mõni). PS § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Riigikohtu halduskolleegium on 02.11.2015 haldusasjas 3-3-1-22-15 p-s 14 sedastanud järgmist: asutuse poolt isikule antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses 08.06.2016 haldusasjas 3-3-1-12-16 eelnevat korranud ning täpsustanud, et ka siis, kui isikul teabe saamiseks nõudeõigust ei ole, võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne. Eksitav teave, eriti soovitused ja juhtnöörid, võivad panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel.

Neptuunium, oma küsimustega on tark tegu pöörduda Justiitsministeeriumi poole (võib ka e-kirja teel), mille põhimääruse punkt 9 märgib, et nimetatud riigiasutuse ülesandeks on kureerida autoriõiguste valdkonda. Kui nende antav vastus pöördujale tundub nõrkadel alustel olevat, siis on viimasel õigus pöörduda halduskohtusse (riigilõiv 15 üleliidulist raha) kohustamiskaebusega toiming sooritada. Viimast saab teha ka e-toimik.ee vahendusel. Teine võimalus on muidugi autoriõigustega kaitstud materjali netti postitada ja siis iseenda peale kuriteokaebus esitada. "Kriminaalmenetluse seadustiku" § 6 järgi on uurimisasutus v prokuratuur kohustatud toimetamata kriminaalmenetlust, et välja selgitada, kas on toimepandud kuritegu. Kui kuriteokoosseisu ei leita, siis on seaduses lünk või oled teoste vaba kasutamise sätetest õigesti aru saanud.

Ma ei saa aru sellest küsimusest, kas netis tuleb järgida õiguskorda, kui server asub USAs ja mina ise Eestis. Vastus on loomulikult jaatav. YouTube blokeerib päris kindlasti autoriõigustega kaitstud materjali, mis on loodud Eestis. Mis rikkujast edasi saab, ei tea. Aga äkki mõni meie riigiasutus oskab öelda, et kas võetakse tsiviil- või kriminaalvastutusele, millise riigi seaduste järgi, kas kohaldatakse väljasaatmist teise riigi kohtu alla jnejne. Küsimise aluseks ikka seesama PS § 46.

Kas et.wikipedia.org veebilehel esitatu peab vastama Eesti seadustele. Jah! Sama lugu on ka kõigi teiste projektidega. Ei saa nii olla, et ru.wikipedia.org võib rahulikult vahendada lapspornot, autoriõiguste rikkumisi, kaughasartmänge jms. Vt ka nt en:Websites_blocked_in_mainland_China, en:Internet_censorship_in_Russia, en:Internet_regulation_in_Turkey. Näiteks Eestis blokeeritakse Maksu- ja Tolliameti nõudmisel hasartmängu võimaldavad veebilehed, kellel puudub õnnemängudeks vastav luba, serverid asuvad loomulikult Eestist väljas (vt "Hasartmänguseadus" § 56, blokeeritud ebaseadusliku kaughasartmängu serverite domeeninimed, blokeeritud saidi teade, vt nt 10bet.com), vist ka lapspornot, kiire guugeldamine sobivat ajakirjandust välja ei toonud.
--kanakukk (arutelu) 5. aprill 2017, kell 02:59 (EEST).

Vikipeedia:Administraatorikandidaadid

Ülalnimetatud lehekülg on 37 inimese jälgimisloendis, pole aga isegi viimaste muudatuste lahtris Hääletused — kas

Administraatori valimine

ei ole "Aktuaalne", Kuu vikipedist (Alla 30 jälgija) ent on, aktuaalsem?—Pietadè (arutelu) 1. aprill 2017, kell 13:39 (EEST)

Oh. Pigem on tegu sellega, et kunagi unustati see sinna lisada ja hiljem on eeldatud, et see seal on. - Melilac (arutelu) 1. aprill 2017, kell 14:35 (EEST)

Kuna uusi kandidaate esitatakse haruharva, siis pole minu hinnangul eriti head põhjust seda linki seal pidada. Pigem juhtida lehele tähelepanu siis, kui seal tõesti on parajasti midagi toimumas. Ivo (arutelu) 2. aprill 2017, kell 20:17 (EEST)

Olen korduvalt teinud ettepaneku, et kui toimub administraatori valimine või temalt õiguste äravõtmise hääletus, siis võiks sellest teada anda "Üldises arutelus" ja üleval teadetes. Mulle näib, et sellest rohkemat ei ole vaja küll teha. --kanakukk (arutelu) 2. aprill 2017, kell 22:45 (EEST).

Kas visualeditor on katki läinud?

Vt nt seda ja seda muudatust.--62.65.236.142 6. aprill 2017, kell 21:45 (EEST)

Esimene õnnestus mul Visualeditoriga vähimagi viperuseta ära parandada, teist nähtavasti inimene parasjagu täiendab ning siin osutatud probleemid on kadunud. Ainult välislingid on miskipärast boldis. Nii et raske öelda. Daniel Charms (arutelu) 6. aprill 2017, kell 21:57 (EEST)