Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Myriwe (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:OilShaleEstonia.jpg|pisi|Kukersiit]]
[[Pilt:OilShaleEstonia.jpg|pisi|Kukersiit]]
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|Kukersiit]]
[[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|Kukersiit]]
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s, lisaks veel [[Austraalia]]s ja [[USA]] [[Michigan]]i, [[Illinois]]i, [[Wisconsin]]i, [[Põhja-Dakota]]s ja [[Oklahoma]]s <ref>[http://www.osti.gov/scitech/biblio/6103080 Kukersite--An oil shale of Ordovician age: Origin, occurrence, and geochemistry] Bauert, H, 1992</ref>
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s, lisaks veel [[Austraalia]]s ja [[USA]] [[Michigan]]i, [[Illinois]]', [[Wisconsin]]i, [[Põhja-Dakota]]s ja [[Oklahoma]] osariikides<ref>[http://www.osti.gov/scitech/biblio/6103080 Kukersite--An oil shale of Ordovician age: Origin, occurrence, and geochemistry] Bauert, H, 1992</ref>


Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref>. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile ''[[Entophysalis major]]'', mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref>. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile ''[[Entophysalis major]]'', mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.

Redaktsioon: 6. aprill 2017, kell 10:52

Kukersiit
Kukersiit

Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus, lisaks veel Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakotas ja Oklahoma osariikides[1]

Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest[2]. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile Entophysalis major, mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.

Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav põlevkiviõliks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.

"Kukersiit" on regionaalne kiviminimi. Eestis on kukersiit tuntud põlevkivina. Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Eesti kukersiit asub Kukruse lademes.

Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. Põhja-Eesti panga lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga lõuna poole minnes järjest sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.

Kukersiidi mineraalsed lisandid koosnevad peamiselt vähese magneesiumisisaldusega kaltsiidist, dolomiidist ja ränipurdkivimist. Raskmetalle selles ei leidu.

Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[3] Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[4]

Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud August Wilhelm Hupel 1777[5]. Kivim on saanud nimetuse Kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi[6]. Nimetuse andis kivimile baltisaksa geoloog Friedrich Schmidt[7].

Viited

  1. Kukersite--An oil shale of Ordovician age: Origin, occurrence, and geochemistry Bauert, H, 1992
  2. Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
  3. A. Raukas, H. Viiding. "Maavarad". Kogumikus A. Raukas (koostaja), Eesti Loodus, Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995. Lk 82–85. ISBN 5440013555
  4. H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 313. ISBN 9985501853
  5. A. W. Hupel. "TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland". Bd. II. Riga 1777. 1–768
  6. A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347
  7. H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853

Kirjandus

  • Aarna, A. (1989). Põlevkivi. Valgus. 191 lk.
  • Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 313–327. ISBN 9985501853
  • Kattai, V. (2003). Põlevkivi – õlikivi. Eesti Geoloogiakeskus. 162 lk. ISBN 9985815467
  • Kattai, V., Saadre, T. & Savitski, L. (2000). Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Eesti Geoloogiakeskus. 226 lk. ISBN 9985815300