Friedrich Suur: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| ⚫ | |||
{{allikad}} |
{{allikad}} |
||
[[Pilt:Frederick II of Prussia.jpg|thumb|Friedrich II]] |
[[Pilt:Frederick II of Prussia.jpg|thumb|Friedrich II]] |
||
| ⚫ | |||
'''Friedrich II''' ehk '''Friedrich Suur''' ([[saksa keel]]es ''Friedrich der Große''; [[24. jaanuar]] [[1712]] [[Berliin]] – [[17. august]] [[1786]] [[Potsdam]]) oli [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] [[Preisimaa kuningas|kuningas]] [[1740]]. aastast kuni surmani. [[Brandenburgi markkrahv]]ina oli tema nimi '''Friedrich IV'''. |
'''Friedrich II''' ehk '''Friedrich Suur''' ([[saksa keel]]es ''Friedrich der Große''; [[24. jaanuar]] [[1712]] [[Berliin]] – [[17. august]] [[1786]] [[Potsdam]]) oli [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] [[Preisimaa kuningas|kuningas]] [[1740]]. aastast kuni surmani. [[Brandenburgi markkrahv]]ina oli tema nimi '''Friedrich IV'''. |
||
Redaktsioon: 5. aprill 2017, kell 22:40
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV.
Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I.
Ta soovis oma isa tahte vastaselt saada arhitektiks. Sanssouci loss Potsdamis ongi osalt tema enda eskiiside järgi ehitatud.
Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses.
Friedrich oli religioossetelt vaadetelt liberaal ja ta polnud kuigi sügavalt usklik. Tema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus, seda nii katoliiklaste, jesuiitide kui ka juutide suhtes.
Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772.
Varases noorukieas olevat Friedrich mõningate teadete põhjal saanud suguhaiguse, mille ravimine muutis ta kastraadiks või vähemalt impotendiks.[1] Ülejäänud eluperioodidest pole teada tema intiimseid läbikäimisi naistega. Ka suhe abikaasaga oli formaalne ja ta elas sisuliselt tsölibaadis, olles "laulatatud riigiga". Mõned ajaloolased näevad selles (ka mõnede kaasaegsete vihjete põhjal) seda, et ta oli hoopis homoseksuaal.[2] Isa sundis Friedrichi abielluma Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverniga. Friedrich ei suhelnud oma naisega peaaegu üldse ja pärast isa surma 1740 kolisid nad lahku. Friedrich kinkis oma naisele Schönhauseni lossi, kus too elas, ega külastanud teda kordagi. Nad kohtusid harvemini kui kord aastas, peamiselt suguvõsa kokkutulekutel. Sellest abielust ei sündinud lapsi.
Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II.
Viited
| Eelnev Friedrich Wilhelm I |
Preisimaa kuningas 1740–1786 |
Järgnev Friedrich Wilhelm II |