Peeter Ilus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
Peeter Ilus sündis [[Saare vald (1939)|Saare vallas]] [[Kääpa (Saare)|Kääpa külas]] Saare apteegis selle juhataja Ingeborg Nei (neiupõlvenimega Ingeborg Valk) ja õigusteadlase [[Elmar Ilus]]<nowiki/>a perre.
Peeter Ilus sündis [[Saare vald (1939)|Saare vallas]] [[Kääpa (Saare)|Kääpa külas]] Saare apteegis selle juhataja Ingeborg Nei (neiupõlvenimega Ingeborg Valk) ja õigusteadlase [[Elmar Ilus]]<nowiki/>a perre.
Peeter Ilus on õppinud mitmes [[Tartu]] keskkoolis ja lõpetanud [[Jõgeva õhtukeskkool]]i 1967. aastal. 1967–1968 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is eesti filoloogiat, 1969–1971 Leningradi teatri-muusika ja kinematograafia instituudis teatriteadust ning 1976–1980 [[Turu Ülikool|Turu]] ja [[Helsingi Ülikool]]is etnograafiat.
Peeter Ilus on õppinud mitmes [[Tartu]] keskkoolis ja lõpetanud [[Jõgeva õhtukeskkool]]i 1967. aastal. 1967–1968 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is eesti filoloogiat, 1969–1971 Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis teatriteadust ning 1976–1980 [[Turu Ülikool|Turu]] ja [[Helsingi Ülikool]]is etnograafiat.


Peeter Ilus on kirjastuse [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]] ([[1985]]) asutaja ja juht, kuid ta on ka enne oma kirjastuse asutamist osalenud mitmete väljaannete toimetamisel ja koostamisel.
Peeter Ilus on kirjastuse [[Penikoorem (kirjastus)|Penikoorem]] ([[1985]]) asutaja ja juht, kuid ta on ka enne oma kirjastuse asutamist osalenud mitmete väljaannete toimetamisel ja koostamisel.
14. rida: 14. rida:
Ilus on kaasa löönud antisovetlikus vastupanuliikumises, kuuludes koos [[Kaido Kama]] ja [[Kalle Eller]]iga aastal [[1977]] asutatud Kesteni-nimelisse rühmitusse. Sõna 'kesten' on pärit [[mari keel]]est ning tähendab mari sõjanuia.
Ilus on kaasa löönud antisovetlikus vastupanuliikumises, kuuludes koos [[Kaido Kama]] ja [[Kalle Eller]]iga aastal [[1977]] asutatud Kesteni-nimelisse rühmitusse. Sõna 'kesten' on pärit [[mari keel]]est ning tähendab mari sõjanuia.


Peeter Ilus oli esimese [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] asutajaliige. <!-- mis 1992. aastal liitus erakonnaks [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]].--> Praegusel ajal ei kuulu Ilus ühtegi erakonda.
Peeter Ilus oli esimese [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] asutajaliige, praegu ei kuulu ta ühtegi erakonda.


Ilus on olnud 1970. aastate lõpus [[Vabadusraadio]] eestikeelsete saadete kaastööline, eetris kasutas Juhan Põdra varjunime.
Ilus on olnud 1970. aastate lõpus [[Vabadusraadio]] eestikeelsete saadete kaastööline, eetris kasutas varjunime Juhan Põder.


Peeter Ilus osales [[Kaitseliidu taasasutamine|Kaitseliidu taasasutamises]], olles üks selle liikumise asutajaliige 1990. aastal ning Ajutise Juhtimiskeskuse üks kolmest liikmest ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] teise osakonna ülem [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse]] poolt omistatud [[major]]i auastmes. 2016. aastal annetas Kaitseliidu keskjuhatus talle mälestusristi "Kaitseliidu taastaja".
Peeter Ilus osales [[Kaitseliidu taasasutamine|Kaitseliidu taasasutamises]] 1990. aastal, olles selle Ajutise Juhtimiskeskuse üks kolmest liikmest ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] teise osakonna ülem [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse]] poolt omistatud [[major]]i auastmes. 2016. aastal annetas Kaitseliidu keskjuhatus talle mälestusristi "Kaitseliidu taastaja".


<!--Teda on kahel korral vahistatud. Esmakordselt [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980. aasta olümpiaregati]] aegu ilma kohtuta Tallinnas poolteiseks kuuks. Teisel korral aga kohtuotsuse alusel [[kelmus]]e eest, mille eest määrati karistus, kuid selle kandmine peatati presidendi poolt rahuldatud [[armuandmine|armuandmispalve]] tõttu<ref>[http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73388 979. Süüdimõistetute armuandmispalvete läbivaatamine] 15. veebruar 2006</ref>.-->
<!--Teda on kahel korral vahistatud. Esmakordselt [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980. aasta olümpiaregati]] aegu ilma kohtuta Tallinnas poolteiseks kuuks. Teisel korral aga kohtuotsuse alusel [[kelmus]]e eest, mille eest määrati karistus, kuid selle kandmine peatati presidendi poolt rahuldatud [[armuandmine|armuandmispalve]] tõttu<ref>[http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73388 979. Süüdimõistetute armuandmispalvete läbivaatamine] 15. veebruar 2006</ref>.-->
Ilus on [[maausk|maausuline]], kuulub [[Maavalla Koda|Maavalla Kotta]]. <!--Termini "[[maausk]]" lõi 1960. aastatel haritlaste seltskond, mille eestvedajate seas oli Kalle Eller. --> Ta on tegelenud [[sirvikalender|sirvikalendrite]] koostamisega.
Ilus on [[maausk|maausuline]] ja kuulub [[Maavalla Koda|Maavalla Kotta]]. <!--Termini "[[maausk]]" lõi 1960. aastatel haritlaste seltskond, mille eestvedajate seas oli Kalle Eller. --> Ta on tegelenud [[sirvikalender|sirvikalendrite]] koostamisega.


Peeter Ilus kuulub [[Eesti Kirjanike Liit]]u. Ta on [[korporatsioon Sakala]] I! Vil!. Samuti on ta [[Mulkide Selts]]i asutajaliige ning on olnud selle vardja.
Peeter Ilus on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liid]]u liige. Ta on [[korporatsioon Sakala]] I! Vil!, samuti on ta [[Mulkide Selts]]i asutajaliige ning on olnud selle vardja.


== Looming ==
== Looming ==
Astunud eesti luuleareenile 1960. aastate lõpul oli Peeter Ilus sel ajal ilmuma hakanud [[omakirjastus]]like almanahhide (näiteks Marm, Kolme mehe laulud, Õitsev tuul, Jumala tuul, Kuller I, [[Tõlet (almanahh)|"Tõlet"]] I ja II) üks autoreid.
Astunud eesti luuleareenile 1960. aastate lõpul, oli Peeter Ilus sel ajal ilmuma hakanud [[omakirjastus]]like almanahhide (näiteks Marm, Kolme mehe laulud, Õitsev tuul, Jumala tuul, Kuller I, [[Tõlet (almanahh)|"Tõlet"]] I ja II) üks autoreid.


Ta on tõlkinud eesti keelde [[Christopher Marlowe]]' näidendi "Edward II" (koos Krista Mitsiga) ning [[Ivan Nikitin]]i, [[Fjodor Tjuttšev]]i ja [[Afanassi Fet]]i luulevalimiku "Ilmsi ja ulmsi" (koos [[Ly Seppel]]i ja [[Andres Ehin]]iga).
Ta on tõlkinud eesti keelde [[Christopher Marlowe]]' näidendi "Edward II" (koos Krista Mitsiga) ning [[Ivan Nikitin]]i, [[Fjodor Tjuttšev]]i ja [[Afanassi Fet]]i luulevalimiku "Ilmsi ja ulmsi" (koos [[Ly Seppel]]i ja [[Andres Ehin]]iga).
51. rida: 51. rida:


== Isiklikku ==
== Isiklikku ==
Peeter Ilusa isa oli õigusteadlane ning Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor [[Elmar Ilus]]. Tema onu, [[Peeter Ilus (kaugsõidukapten)|Peeter Ilus]], oli kaugsõidukapten. Tema vennad on põllumajandusdoktor [[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]] ja ehitusametnik Märt Ilus. Märt on laulja [[Maarja-Liis Ilus]]a isa. Peeter Ilusa poolvend (Paul Friedrich Nei ja Ingeborg Nei poeg) on maletaja ja maleraamatute autor [[Iivo Nei]]. Tema onu [[Uno Valk]] oli metsateadlane, onupojad on arheoloog [[Heiki Valk]], folklorist [[Ülo Valk]] ja psühholoog [[Raivo Valk]].
Peeter Ilusa isa oli õigusteadlane ning Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor [[Elmar Ilus]]. Tema onu [[Peeter Ilus (kaugsõidukapten)|Peeter Ilus]] oli kaugsõidukapten. Tema vennad on põllumajandusdoktor [[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]] ja ehitusametnik Märt Ilus. Märt on laulja [[Maarja-Liis Ilus]]a isa. Peeter Ilusa poolvend (Paul Friedrich Nei ja Ingeborg Nei poeg) on maletaja ja maleraamatute autor [[Iivo Nei]]. Tema onu [[Uno Valk]] oli metsateadlane, onupojad on arheoloog [[Heiki Valk]], folklorist [[Ülo Valk]] ja psühholoog [[Raivo Valk]].


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 5. aprill 2017, kell 09:13

 See artikkel räägib luuletajast, tõlkijast ja ettevõtjast; kaugsõidukapteni kohta vaata Peeter Ilus.

Peeter Ilus

Peeter Ilus (sündinud 9. jaanuaril 1948 Saare apteegis Põhja-Tartumaal) on eesti luuletaja ja tõlkija.

Luuletajana on Ilus tuntud mitme levilaulu, nagu "Raagus sõnad" ja "Vana vaksal", sõnade autorina.[1]

Elulugu

Peeter Ilus sündis Saare vallas Kääpa külas Saare apteegis selle juhataja Ingeborg Nei (neiupõlvenimega Ingeborg Valk) ja õigusteadlase Elmar Ilusa perre.

Peeter Ilus on õppinud mitmes Tartu keskkoolis ja lõpetanud Jõgeva õhtukeskkooli 1967. aastal. 1967–1968 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, 1969–1971 Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafia Instituudis teatriteadust ning 1976–1980 Turu ja Helsingi Ülikoolis etnograafiat.

Peeter Ilus on kirjastuse Penikoorem (1985) asutaja ja juht, kuid ta on ka enne oma kirjastuse asutamist osalenud mitmete väljaannete toimetamisel ja koostamisel.

Ilus on kaasa löönud antisovetlikus vastupanuliikumises, kuuludes koos Kaido Kama ja Kalle Elleriga aastal 1977 asutatud Kesteni-nimelisse rühmitusse. Sõna 'kesten' on pärit mari keelest ning tähendab mari sõjanuia.

Peeter Ilus oli esimese Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna asutajaliige, praegu ei kuulu ta ühtegi erakonda.

Ilus on olnud 1970. aastate lõpus Vabadusraadio eestikeelsete saadete kaastööline, eetris kasutas varjunime Juhan Põder.

Peeter Ilus osales Kaitseliidu taasasutamises 1990. aastal, olles selle Ajutise Juhtimiskeskuse üks kolmest liikmest ja Kaitseliidu teise osakonna ülem Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse poolt omistatud majori auastmes. 2016. aastal annetas Kaitseliidu keskjuhatus talle mälestusristi "Kaitseliidu taastaja".

Ilus on maausuline ja kuulub Maavalla Kotta. Ta on tegelenud sirvikalendrite koostamisega.

Peeter Ilus on Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on korporatsioon Sakala I! Vil!, samuti on ta Mulkide Seltsi asutajaliige ning on olnud selle vardja.

Looming

Astunud eesti luuleareenile 1960. aastate lõpul, oli Peeter Ilus sel ajal ilmuma hakanud omakirjastuslike almanahhide (näiteks Marm, Kolme mehe laulud, Õitsev tuul, Jumala tuul, Kuller I, "Tõlet" I ja II) üks autoreid.

Ta on tõlkinud eesti keelde Christopher Marlowe' näidendi "Edward II" (koos Krista Mitsiga) ning Ivan Nikitini, Fjodor Tjuttševi ja Afanassi Feti luulevalimiku "Ilmsi ja ulmsi" (koos Ly Seppeli ja Andres Ehiniga).

2015. aastal autasustati Peeter Ilusat kirgiisi rahvuseepose "Manas" populariseerimise ning eesti keelde vahendamise eest Kõrgõzstani Rahvusliku Manasi Akadeemia medaliga "Suuremeelne Manas".[2]

Peeter Ilus on Eesti Muinsuskaitse Seltsi Toimetiste koostaja-toimetaja.[3]

CD-d

  • Ilus on üllitanud CD pealkirjaga "Tallinna", millel soome solistid esitavad tuntud eesti laule.
  • 2009. aastal anti välja CD "Tuli asub teele: laule Peeter Ilusa sõnadele".
  • CD-l "Une ajamine" esitavad Peeter Ilus ja Tuule Kann kolm Karksi rahvalaulu.
  • Koos raamatuga "Uppuvad mered" ilmus 2013. aastal ka samanimeline CD, kus Peeter Ilus esineb nii teksti kui muusika autorina ning samuti laulab.

Raamatuid

  • 1977 - "Lõbu ja himu" (luuleraamat, kirjastus Mana, Los Angeles)
  • 1990 - "Korjatud luuletusi" (illustreerinud Leonhard Lapin)
  • 1996 – "Öö ja tee: Pühendusluule 1968–1996" (kaasautor graafik Tõnis Vint; kirjastus Penikoorem)
  • 2003 – "Mõned luuletused" (Eesti Keele Sihtasutus)
  • 2006 – "Vesipapp ning puruvana" (laste mõistujuturaamat, illustreerinud Maara Vint; kirjastus Penikoorem)
  • 2008 – "Konservatiivne revolutsioon" (luuleraamat; kirjastus Penikoorem)
  • 2013 – "Uppuvad mered" (Tartu; kirjastus Penikoorem)

Isiklikku

Peeter Ilusa isa oli õigusteadlane ning Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor Elmar Ilus. Tema onu Peeter Ilus oli kaugsõidukapten. Tema vennad on põllumajandusdoktor Ants Ilus ja ehitusametnik Märt Ilus. Märt on laulja Maarja-Liis Ilusa isa. Peeter Ilusa poolvend (Paul Friedrich Nei ja Ingeborg Nei poeg) on maletaja ja maleraamatute autor Iivo Nei. Tema onu Uno Valk oli metsateadlane, onupojad on arheoloog Heiki Valk, folklorist Ülo Valk ja psühholoog Raivo Valk.

Viited