Udria: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
16. rida: 16. rida:
| maakond = Ida-Viru
| maakond = Ida-Viru
}}
}}
'''Udria''' [[küla]] asub [[Vaivara vald|Vaivara vallas]], [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Kaugus maakonnakeskusest [[Jõhvi]]st on 30 kilomeetrit. Vaivara vallmajast [[Sinimäe]]l 4 km. Külas elas 2005 aasta andmete järgi 29 inimest. Udria küla piirneb põhjas Narva lahega, idas [[Meriküla]] ja [[Laagna]] küladega, lõunas [[Hiiemetsa]] ja [[Hundinurga]] küladega, läänes [[Pimestiku]] külaga. Udria küla piiridesse kuulusid varem ka [[Hanelo karjamõis]]a maad. Peale [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestusmärgi püstitamist nõukogude ajal muudeti külade piire nii et see ala koos kolme majapidamisega viidi Meriküla küla alla.

'''Udria''' küla asub [[Vaivara vald|Vaivara vallas]], [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Kaugus maakonnakeskusest [[Jõhvi]]st on 30 kilomeetrit. Vaivara vallmajast [[Sinimäe]]l 4 km. Külas elas 2005 aasta andmete järgi 29 inimest. Udria küla piirneb põhjas Narva lahega, idas [[Meriküla]] ja [[Laagna]] küladega, lõunas [[Hiiemetsa]] ja [[Hundinurga]] küladega, läänes [[Pimestiku]] külaga. Udria küla piiridesse kuulusid varem ka [[Hanelo karjamõis]]a maad. Peale [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestusmärgi püstitamist nõukogude ajal muudeti külade piire nii et see ala koos kolme majapidamisega viidi Meriküla küla alla.


=== Loodus ===
=== Loodus ===
73. rida: 72. rida:
*[[Alutaguse kihelkond]]
*[[Alutaguse kihelkond]]
*[[Vaivara kihelkond]]
*[[Vaivara kihelkond]]

{{Vaivara vald}}


[[Kategooria:Eesti külad]]
[[Kategooria:Eesti külad]]

Redaktsioon: 20. detsember 2006, kell 15:51

Udria

Pindala 10,3 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 29 (1.01.2006)

EHAK-i kood 8619[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 24′ N, 27° 55′ E
Udria (Eesti)
Udria
Kaart

Udria küla asub Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas. Kaugus maakonnakeskusest Jõhvist on 30 kilomeetrit. Vaivara vallmajast Sinimäel 4 km. Külas elas 2005 aasta andmete järgi 29 inimest. Udria küla piirneb põhjas Narva lahega, idas Meriküla ja Laagna küladega, lõunas Hiiemetsa ja Hundinurga küladega, läänes Pimestiku külaga. Udria küla piiridesse kuulusid varem ka Hanelo karjamõisa maad. Peale Meriküla dessandi mälestusmärgi püstitamist nõukogude ajal muudeti külade piire nii et see ala koos kolme majapidamisega viidi Meriküla küla alla.

Loodus

Udria jõe ürgorg ja rannikuala on Natura 2000 raames kuulutatud maastikukaistealaks. Küla piiridesse jääb Udria juga, Udria kivikülv Põhja-Eesti panga kaks paljandit Udria pank Udria savikallas. Essi talu põldudel on ka vana loomajälgede ja lohkudega ohvrikivi.

Pärimused

Rahvapärimused räägivad röövlikoopast ehk Jänesekoopast Udria oja ürgorus, mis oli viikingite peatuspaigaks, räägitakse ka ruunikivist koopa lähedal jõekaldas. Udria jõge kutsutakse ka hiiejõeks kuna jõe kaldal oli püha hiis.

Ajalugu

Udria küla maa-ala on väga vana inimeste elupaik, seda kinnitavad küla maadel asuvad neli kivikalmet esimesest aastatuhandest, ühte nendest nimetatakse Papikivikuks ja tänaseks kadunud asum Mummussaare (nüüd Pimestiku küla osa) põldudelt leitud unikaalne nn Vaivara pronkskirves.

Udria küla mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt aastal 1241. aastal Taani hindamisraamatus nime all Ydrigas, kus on küla suuruseks märgitud 3 adramaad. Udria küla on tuntud ka järgmiste nimekujudega: Utria, Uttria, Udrias.

17. sajandist on Udria ojal teada vesiveski, mis lammutati 1900. aastal Kotšnevi lossi pargi laiendamise käigus. Veski kohal on jõel juga ning siia tehti pargi laiendamise käigus jalutussild. Lossi peahoone hävis Esimese maailmasõja käigus. Loss ja maad vahetasid omaniku Monte Carlo kasiinos.

Udria küla maad kuulusid Laagna mõisale. Küla põlispered olid vabad talupojad ja seepärast olid Udria külas renditalud juba 19. sajandi algul võibolla veelgi varem. Mõisale tasuti renti rahas, viljas või heinas, tegu (teopäevi) tehti ainult juhul, kui mõisale võlgu jäädi. Enne mõisamaade rendi- ja müügitaludeks jagamist vastavalt 1856. aasta talurahvaseaduse vastuvõtmise ajal oli Udria külas talusid rohkem, kuid enamik olid väiksed 1 – 1,5 päeva talud. Peale ümberkruntimist muudeti talud 2 – 3 päeva taludeks. Päevatalu tähendas künni pinda, mida üks hobuserakend päevas künda jõudis, sinna juurde kuulusid heina- ja karjamaad. Talude arv vähenes umbes kahekümne võrra. Maata jäänud pered rändasid Narva jõe taha Laagna mõisnikule kuulunud mõisa rentnikeks, kuhu neile mõisa kulul majad ehitati. Meriküla mõis eraldus Laagna mõisast 1861 aastal, siis müüdi ka Udria küla maad Meriküla mõisale.

Udria küla muutus 19. sajandi teisel poolel suvitusrajooniks sarnaselt Narva-Jõesuu ja Merikülaga. Meräärsed talud ehitasid suvilaid ja rentisid neid suvitajatele. Udria talumeestel olid head hobused ja vedruvankrid (kalessid), millega veeti suvitajaid Auvere raudteejaamast puhkekohtadesse ja tagasi ning teeniti sellega lisaraha.

Udria külas hakkasid suitsutared ja rehielamud kaduma 19. sajandi keskel. Sajandi lõppuks olid kõigil elamutel korstnad. Seda võimaldas suvitajate teenendamisega kaasnev lisaraha juurdevool. Talude päriseksostmisel olid maa hinnad siinkandis mittu korda kallimad, kui sisemaal, kuid talude väljaostmisega raskusi ei tekkinud.

Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919 toimus Udria dessant, kus Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Esimesel rünnakulainena saadi maale saata 180 soomlast ja umbes 400 eestlast, kes hargnesid kahes suunas. 17. jaanuaril 1919 vabastati Udria küla.

Enne Teist maailmasõda oli Udria suur küla, koos Udria ridakülaga oli kokku 118 suitsu (majapidamist). Udria ridaküla tekkis 19. sajandil Triibmanni talu maadele Narva-JõesuuVaivara maantee äärde, mis läbis küla. Esimene maaostja oli endine Vaivara mõisa teenija pärisnimega (perekonnanimega) Kaer, hiljem ostsid nende naabruses maad mõisast lahti saanud teomehed. Udria ridaküla kasvas 23 majapidamiseni. Udria külas oli 48 talu. Peale talude oli külas kaluri-, käsitööliste, ja popsikohad. Kuna küla oli mere ääres, siis ei puudunud ka paadid, laevad ja laevakaptenid (Rautso – hukkus Rootsi rannas 1944 ja Veltbach ja Piik Leo – hiljem sadamakapten). Küla kalameestel olid nii mootor-, kui sõudepaadid. Udria külas oli telliskivivabrik, mida külaelanikud kutsusid savivabrikuks. Külas oli koolimaja, rahvamaja, vaestemaja ja pritsikuur ja mitu poodi. Poed olid Allik Marie III järgu toiduainete kauplus, Merian Nelli III klassi kauplus Udria ridakülas ja Veltbachi pood. 1919. aasta juulis elas külas 649 inimest, mis jagunes 146 leibkonnaks (pereks).

1939. aasta lõpul pandi Udria küla taludesse sisse elektrivool, 1942 aasta sügisest on võimalus kasutada Udrias tööstusvoolu.

Udria küla evakueeriti saksa sõjaväe korraldusel aprillis 1944, enne Narva jõe lahinguid. Saksa sõjavägi lammutas pommitamisest terveks jäänud hooned kaitserajatisteks. Need, mis säilisid pärast lahinguid Narva jõel, hävitati Sinimägede lahingu käigus, kuna Udria, Hiiemetsa, Auvere ning Hundinurga külade maadelt toimusid rünnakud Sinimägedele. Peale lahinguid oli Udria küla 118 majapidamisest säilinud kahe maja seinad ja mõned maakivist müürid. Tagasi tulid külla väga vähesed ning pärast sõda taastati ainult 18 majapidamist.

2. juunil 1933 pandi nurgakivi Eesti Vabadussõja käigus toimunud Udria dessandi mälestusmärgile. Mälestusmärgi paigaldamise eestvedaja oli selts Olew. Ausammas lõhuti nõukogude võimu poolt 1940. aastal. 1991. aastal taastasid Udria külast pärit inimesed Udria dessandile pühendatud ausamba. Uue kivi raius skulptor Jüri Ojaver, muud tööd tegid Mart Laht, Urmas Kuusk, Jaan Ojaver, kunstnik Mati Rautso, Vello Kärsten ja Jüri Lipo.

Külas on traditsiooniks saanud iga-aastane Erna Seltsi, Vaivara vallavalitsuse, kaitseliidu peastaabi ja kaitseliidu Alutaguse maleva korraldatud sõjalissportlik mäng - Udria dessant Udria ümbruses. Sõjamänguga meenutatakse 17.-18. jaanuaril 1919. aastal toimunud edukat dessanti Eesti mereväe alustelt Udria randa, Eesti meredessantpataljoni 400 mereväealse ja 600 Soome vabatahtliku osavõtul. Traditsiooniks on saanud ka jaanipäeva ja muinastulede öö korraldamine küla keskmes.

Haridus

Kooli asutamisaeg külas ei ole täpselt teada, kuid on teada, et aastal 1836 õppis koolis 36 õpilast. Õpetajaks oli Samueli Mart-Harri. 1856 alustas õpetajatööd Mihkel Lipp ja 1871 Georg Kena, Kaarel Veltbach oli koolõpetajaks alates 1874. ja Aleksander Heinmann oli õpetaja 1883. aastast. 1887. aastast õpetas koolis Aleksander Steinmann. 1881 õppis koolis 25 õpilast, 1885 26 ja 1887 28 õpilast. 1889 ehitati Udriasse uus ruumikas koolimaja, kuna vana maja jäi väikseks. Uues majas asus õpetama Johanneas Thalberg. 1894-1907 õpetas koolis omakülamees August Veltbach. Vana koolihoonet kasutati valla vaestemajaks. Eesti Töörahva Kommuuni valitsemise ajal hõivasid kooli punasõdurid. Koolimajas hoiti palju küla ja kooli puudutavaid ajaloodokumente, kuid palju neist hävis sellel ajal, kuna punasõdurid kütsid nendega ahju. Kõige suurem oli Udria kool aastatel 1923/1924, kus koolis õppis 80 õpilast. 13. oktoobril 1943 võtis koolimaja oma kasutusse saksa sõjavägi. Õpetöö (17 õpilast) jätkus õpetaja Charlotte Johannese korteris, kes jäigi kooli viimaseks õpetajaks. Koolimaja hävis 1944. aasta kevadel.

Kultuurielu

Udrias tegutses Udria Näite, Muusika ja Kirjanduse selts "OLEW" , mille põhikiri registreeriti 30. detsembril 1922. 1924. aastal ehitati külla ühistöö korras rahvamaja, milles oli alaline lava, saalis oli 200 istekohta. Seltsimaja kuulus Udria NMKS "Olew". Ehituse üks eestvedaja oli Aleksander Rautso. Seltsimaja hävis 1944. aastal.

Külas oli puhkpilliorkester ja lavastati näidendeid. Eesti Haridusliit ja „OLEW“ viisid 1928. aasta talvel läbi nätemängukursused. Kursuseid juhatas Kristjan Hansen, Vanemuise ja Estonia endine näitleja, kes oma lavahariduse oli saanud Moskva Kunstiteatri juures.

1932 moodustati eraldi organisatsioonina Udria Muusikaühing, mis tegeles puhkpilliorkestri ja segakooriga. Udria muusikaseltsi segakooris oli 29 liiget ja koor oli Eesti Laulu Liidu liige. Segakoori juhatas J. Juuse. Pasunakoori 15-22 mängijat juhatas A. Veldi (Veltbach]. 1939 kinkis president Päts orkestrile komplekti uusi Pransusmaal valmistatud puhkpille. Udria küla koolimajas näidati ka filme.

Udria seltsimajas oli Peetri valla keskraamatukogu (moodustatud 1925) osakond. Oma raamatuid andis raamatukogule kasutada ka "Olew".

Ühistegevus

Udria Vabatahtlik tuletõrjeühing asutati 9.detsembril 1932. Pritsikuur oli olemas juba enne. Ühingusse kuulus 64 liiget. Pritsimajas hoiti mitut käsipumpa ja ühte vankrile paigaldatud suurt pumpa, voolikuid ja muid kustusvahendeid.

11. detsembril 1935 asutati Udria Veeühisus. Juhatusse valiti Ado Rautso, Nikolai Tuube ja Eduard Bergfelt. Veeühisuse ülesandeks oli Udria peakraavi ja harukraavide kaevamine ning korrashoid liigvee ärajuhtimiseks. Korraldati erinevaid kursusi rahva teadmiste ja oskuste parandamiseks.

Vaata ka

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.