Nõrk vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. aprill 2017, kell 09:01

Nõrk vastastikmõju (ka: nõrk vastasmõju) on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Nõrk vastasmõju toimib nii kvarkide kui ka leptonite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (d->u aatomituumade beetalagunemisel tuumareaktorites ja tähtedes termotuumareaktsioonides u->d). Kuna kvargid ei saa üksi eksisteerida, vaid moodustavad ainult liitosakesi, hadroneid, siis sellise ülalmainitud protsessi tagajärjel muundub prooton neutroniks. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede supernoovaplahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik rauast suurema järjekorranumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemi elemendid.

Standardmudeli kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed (>=80 GeV, umbes 100 prootoni massi) Z- ja W-bosonid. Z- ja W-bosoni suure massi tõttu on nende osakeste keskmine eluiga väga lühike, mistõttu on nõrgal vastasmõjul väga väike mõjuraadius (10^–18 meetrit) – umbes 1000 korda väiksem kui aatomituuma läbimõõt. Teiste vastasmõjude välja vahendavad kvandid on praegu teadaolevalt massita ja nende mõjuraadius seetõttu lõpmata suur. (Märkus: Tugeva vastasmõju reaalne mõjuraadius on siiski aatomituuma läbimõõduga samas suurusjärgus)

Nõrga vastasmõju kohta on teada vaid jõu suurus. Täpsemat matemaatilist valemit ei teata.

Nõrka vastasmõju tunnevad kõik vasakukäelised leptonid ja kvargid. See on ainus vastasmõju, mis rikub P-sümmeetriat ehk paarsussümmeetriat ning CP-sümmeetriat ehk laengu-paarsuse sümmeetriat.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Nõrk vastastikmõju''' (ka: ''nõrk vastasmõju'') on üks neljast [[fundamentaalne jõud|fundamentaalsest jõust]] looduses.
-Nõrk vastasmõju toimib nii [[kvargid|kvarkide]] kui ka [[lepton]]ite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (d->u [[aatomituum]]ade [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] [[tuumareaktor]]ites ja [[täht (astronoomia)|tähtedes]] [[termotuumareaktsioon]]ides u->d). Kuna kvargid ei saa üksi eksisteerida, vaid moodustavad ainult [[liitosake]]si, [[hadron]]eid, siis sellise protsessi tagajärjel muundub [[prooton]] [[neutron]]iks. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede [[supernoova]]plahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik [[raud|rauast]] suurema järjekorranumbriga [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i [[keemiline element|elemendid]].
+Nõrk vastasmõju toimib nii [[kvargid|kvarkide]] kui ka [[lepton]]ite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (d->u [[aatomituum]]ade [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] [[tuumareaktor]]ites ja [[täht (astronoomia)|tähtedes]] [[termotuumareaktsioon]]ides u->d). Kuna kvargid ei saa üksi eksisteerida, vaid moodustavad ainult [[liitosake]]si, [[hadron]]eid, siis sellise ülalmainitud protsessi tagajärjel muundub [[prooton]] [[neutron]]iks. Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede [[supernoova]]plahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik [[raud|rauast]] suurema järjekorranumbriga [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i [[keemiline element|elemendid]].
 [[Standardmudel]]i kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed (>=80 GeV, umbes 100 prootoni massi) [[Z-boson|Z]]- ja [[W-boson]]id. Z- ja W-bosoni suure massi tõttu on nende osakeste keskmine eluiga väga lühike, mistõttu on nõrgal vastasmõjul väga väike mõjuraadius (10<sup>–18</sup> meetrit) – umbes 1000 korda väiksem kui [[aatomituum]]a läbimõõt. Teiste vastasmõjude välja vahendavad kvandid on praegu teadaolevalt massita ja nende mõjuraadius seetõttu lõpmata suur. (Märkus: [[Tugev vastastikmõju|Tugeva vastasmõju]] reaalne mõjuraadius on siiski aatomituuma läbimõõduga samas suurusjärgus)