Tuutari: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
10. rida: 10. rida:
Rootsi võimu alguses (1617) nimetati piirkonda seal asunud mõisa järgi rootsipäraselt ''Duder Hoff'''ks (''Hoff'' - mõis, soome paralleel ''Tuutarhovi'').<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dudergoff.ru/advantage/2/14/|Pealkiri=История - Новый Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.03.2017}}</ref>
Rootsi võimu alguses (1617) nimetati piirkonda seal asunud mõisa järgi rootsipäraselt ''Duder Hoff'''ks (''Hoff'' - mõis, soome paralleel ''Tuutarhovi'').<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dudergoff.ru/advantage/2/14/|Pealkiri=История - Новый Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.03.2017}}</ref>


Tuutari mõis omakorda olevat nime saanud asukoha järgi [[Tuutari mäki|Tuutari mäel]]. Eesti etnograaf ja kohanimeuurija [[Jüri Truusmann]] on arvanud (1898), et nimi (Dudorovo) võiks pärit olla [[Soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''tunturi'' ehk mägi, mille algkujuks on [[Saami keeled|saamikeelne]] ''dudar'' või teise versioonina [[Vene keel|venekeelsest]] sõnast ''duren'' (дурень) ehk totter, rumal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Truusmann|pealkiri=Чудско-литовские элементы в Новгородских пятинах. Часть I. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская.|aasta=1898|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=77}}</ref> Saamikeelset päritolu on pakkunud ka Mikkola (1901)<ref>J. J. Mikkola. (1901) ''Muutamista paikannimistä''. Virritäjä, 5, lk 100-101.</ref> ja Popov (1981)<ref>{{Raamatuviide|autor=A. I. Popov|pealkiri=Sledy vremen minuvshikh: iz istorii geograficheskikh nazvaniĭ Leningradskoĭ, Pskovskoĭ i Novgorodskoĭ oblasteĭ|aasta=1981|koht=Leningrad|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.
Tuutari mõis omakorda olevat nime saanud asukoha järgi [[Tuutari mägi|Tuutari mäel]]. Eesti etnograaf ja kohanimeuurija [[Jüri Truusmann]] on arvanud (1898), et nimi (Dudorovo) võiks pärit olla [[Soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''tunturi'' ehk mägi, mille algkujuks on [[Saami keeled|saamikeelne]] ''dudar'' või teise versioonina [[Vene keel|venekeelsest]] sõnast ''duren'' (дурень) ehk totter, rumal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Truusmann|pealkiri=Чудско-литовские элементы в Новгородских пятинах. Часть I. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская.|aasta=1898|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=77}}</ref> Saamikeelset päritolu on pakkunud ka Mikkola (1901)<ref>J. J. Mikkola. (1901) ''Muutamista paikannimistä''. Virritäjä, 5, lk 100-101.</ref> ja Popov (1981)<ref>{{Raamatuviide|autor=A. I. Popov|pealkiri=Sledy vremen minuvshikh: iz istorii geograficheskikh nazvaniĭ Leningradskoĭ, Pskovskoĭ i Novgorodskoĭ oblasteĭ|aasta=1981|koht=Leningrad|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.


1624. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Ingerimaa kuberner|Ingerimaa kubernerile]], parun [[Johan Skytte|Johan Skyttele]]. Luteriusu kiriku rajamise ja [[Tuutari kihelkond|kihelkonna]] asutamise järel 17. sajandi esimesel poolel, kandus mõisa kui kihelkonna oluliseima keskuse nimi üle aga juba tervele kihelkonnale.
1624. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Ingerimaa kuberner|Ingerimaa kubernerile]], parun [[Johan Skytte|Johan Skyttele]]. Luteriusu kiriku rajamise ja [[Tuutari kihelkond|kihelkonna]] asutamise järel 17. sajandi esimesel poolel, kandus mõisa kui kihelkonna oluliseima keskuse nimi üle aga juba tervele kihelkonnale.


1826. aastal läks Tuutari mõis koos ümbrsukondsete küladega vene keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Aleksandra Fjodorovna]] valdustesse. Tsaari perekonnale kuulus mõis pea sada aastat kuni 1917. aastani.<ref name=":0" />
1826. aastal läks Tuutari mõis koos ümbrsukondsete küladega (Pikkola, Variksela, Kavelahti, Villasi ja Hovinmäki) vene keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Aleksandra Fjodorovna]] valdustesse, kes rajas mõisa asukohta Äijänmäki mäel puidust kahekorruselise Šveitsi stiilis rõduga suvemaja koos seda ümbritseva metsapargi ja puuvilja aiaga. Tsaari perekonnale kuulus mõis pea sada aastat kuni 1917. aastani.<ref name=":0" />


1950. aastal nimetati Tuutari linnaline asula vene sõjaväelase ja lennunduspioneeri [[Aleksandr Možaiski]] auks ümber Možaiskiks.
1950. aastal nimetati Tuutari linnaline asula vene sõjaväelase ja lennunduspioneeri [[Aleksandr Možaiski]] auks ümber Možaiskiks.


1973. aastal läks Možaiski Krasnoe Selo rajooni koosseisus Leningradi linna haldusalasse.
1973. aastal läks Možaiski [[Krasnoje Selo rajoon|Krasnoje Selo rajooni]] koosseisus [[Leningrad|Leningradi]] linna haldusalasse.


2016. aastal taastati ametliku nimetusena Možaiski ajalooline nimetus Dudergof.
2016. aastal taastati ametliku nimetusena Možaiski ajalooline nimetus Dudergof.

Redaktsioon: 2. aprill 2017, kell 15:12

Tuutari ehk Dudergof (vene Дудергоф, rootsi Duderhof, soome Tuutari) on ajalooline mõis ja sellest väljakasvanud küla ja linnaline asula (vene keeles посёлок) Ingerimaal, tänapäeval Venemaal Krasnoje Selo rajoonis Peterburis.

1950–2016 kandis piirkond nime Možaiski (vene Можа́йский).

Ajalugu

15. sajandil kuulus Tuutari Novgorodi vabariigi vadja viiendikku Orehhovo maakonda (vene Ореховский уезд)[1].

1477-1478 läks piirkond Moskva vürtsiriigi alluvusse. 1500. aastal koostatud vürstiriigi uute alade inventuri nimistus leidub muu seas nimi Vvedenskoi Dudorovskoi pogost (vene Введенской Дудоровской погост), mida peetakse Tuutari esmamainimiseks. Pogosti keskuses asus Vvedenie kirik, millel oli oma preester, diakon ning köster.[2]

Rootsi võimu alguses (1617) nimetati piirkonda seal asunud mõisa järgi rootsipäraselt Duder Hoff'ks (Hoff - mõis, soome paralleel Tuutarhovi).[1]

Tuutari mõis omakorda olevat nime saanud asukoha järgi Tuutari mäel. Eesti etnograaf ja kohanimeuurija Jüri Truusmann on arvanud (1898), et nimi (Dudorovo) võiks pärit olla soomekeelsest sõnast tunturi ehk mägi, mille algkujuks on saamikeelne dudar või teise versioonina venekeelsest sõnast duren (дурень) ehk totter, rumal.[3] Saamikeelset päritolu on pakkunud ka Mikkola (1901)[4] ja Popov (1981)[5].

1624. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Ingerimaa kubernerile, parun Johan Skyttele. Luteriusu kiriku rajamise ja kihelkonna asutamise järel 17. sajandi esimesel poolel, kandus mõisa kui kihelkonna oluliseima keskuse nimi üle aga juba tervele kihelkonnale.

1826. aastal läks Tuutari mõis koos ümbrsukondsete küladega (Pikkola, Variksela, Kavelahti, Villasi ja Hovinmäki) vene keisrinna Aleksandra Fjodorovna valdustesse, kes rajas mõisa asukohta Äijänmäki mäel puidust kahekorruselise Šveitsi stiilis rõduga suvemaja koos seda ümbritseva metsapargi ja puuvilja aiaga. Tsaari perekonnale kuulus mõis pea sada aastat kuni 1917. aastani.[1]

1950. aastal nimetati Tuutari linnaline asula vene sõjaväelase ja lennunduspioneeri Aleksandr Možaiski auks ümber Možaiskiks.

1973. aastal läks Možaiski Krasnoje Selo rajooni koosseisus Leningradi linna haldusalasse.

2016. aastal taastati ametliku nimetusena Možaiski ajalooline nimetus Dudergof.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "История - Новый Дудергоф". Vaadatud 31.03.2017.
  2. ↑ "Поселок Можайский / Дудергоф". Vaadatud 01.04.2017.
  3. ↑ Jüri Truusmann (1898). Чудско-литовские элементы в Новгородских пятинах. Часть I. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская. Tallinn. Lk 77.
  4. ↑ J. J. Mikkola. (1901) Muutamista paikannimistä. Virritäjä, 5, lk 100-101.
  5. ↑ A. I. Popov (1981). Sledy vremen minuvshikh: iz istorii geograficheskikh nazvaniĭ Leningradskoĭ, Pskovskoĭ i Novgorodskoĭ oblasteĭ. Leningrad.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tuutari&oldid=4615542"