Anna Sophia: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
8. rida: 8. rida:
[[1546]]. aastal hakkasid Preisimaa seisused Anna Sophia ülalpidamiseks maksma nn printsessimaksu, 30 000 kuldnat aastas, mida tasuti kuni tema abiellumiseni.
[[1546]]. aastal hakkasid Preisimaa seisused Anna Sophia ülalpidamiseks maksma nn printsessimaksu, 30 000 kuldnat aastas, mida tasuti kuni tema abiellumiseni.


[[24. veeburar]]il [[1555]] abiellus Anna Sophia [[Wismar]]is [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]]-ga. Anna Sophia isa Albrecht saavutas pulmade ajal ka lepituse oma väimehe ning tolle venna, hertsog [[Ulrich III (Mecklenburg)|Ulrichi]] vahel<ref>Karl Friedrich Pauli: ''Allgemeine preussische Staats-Geschichte'', C. P. Francken, 1762, lk 443.</ref>. Johann Albrecht lasi pulmadeks oma Wismari vürstikoja renessanssi stiilis ümber ehitada; hiljem elasid nad samas hoones.<ref>Christiane Petri: ''ADAC Reiseführer Plus Mecklenburg-Vorpommern'', ADAC Verlag DE, 2006, lk 19.</ref>
[[24. veebruar]]il [[1555]] abiellus Anna Sophia [[Wismar]]is [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]]-ga. Anna Sophia isa Albrecht saavutas pulmade ajal ka lepituse oma väimehe ning tolle venna, hertsog [[Ulrich III (Mecklenburg)|Ulrichi]] vahel<ref>Karl Friedrich Pauli: ''Allgemeine preussische Staats-Geschichte'', C. P. Francken, 1762, lk 443.</ref>. Johann Albrecht lasi pulmadeks oma Wismari vürstikoja renessanssi stiilis ümber ehitada; hiljem elasid nad samas hoones.<ref>Christiane Petri: ''ADAC Reiseführer Plus Mecklenburg-Vorpommern'', ADAC Verlag DE, 2006, lk 19.</ref>


Anna Sophia suri 15 aastat pärast oma meest Lübzis ning ta maeti [[Schwerin]]i toomkirikusse.
Anna Sophia suri 15 aastat pärast oma meest Lübzis ning ta maeti [[Schwerin]]i toomkirikusse.

Redaktsioon: 2. aprill 2017, kell 08:30

Anna Sophia Mecklenburgi hertsoginnana

Anna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.

Elukäik

Anna Sophia oli Preisimaa hertsogi Albrechti ja tema abikaasa Taani kuninga tütre Dorothea tütar. Ta oli nende esimene laps ning ainus hertsog Albrechti esimesest abielust sündinud lastest, kes elas täisealiseks. Oma emalt sai Anna Sophia rikkalikke teadmisi ravitsemisest.[1]

1546. aastal hakkasid Preisimaa seisused Anna Sophia ülalpidamiseks maksma nn printsessimaksu, 30 000 kuldnat aastas, mida tasuti kuni tema abiellumiseni.

24. veebruaril 1555 abiellus Anna Sophia Wismaris Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I-ga. Anna Sophia isa Albrecht saavutas pulmade ajal ka lepituse oma väimehe ning tolle venna, hertsog Ulrichi vahel[2]. Johann Albrecht lasi pulmadeks oma Wismari vürstikoja renessanssi stiilis ümber ehitada; hiljem elasid nad samas hoones.[3]

Anna Sophia suri 15 aastat pärast oma meest Lübzis ning ta maeti Schwerini toomkirikusse.

Järglased

Anna Sophia ja Johann Albrechti abielust sündis kolm poega:

  • Albrecht (1556–1561)
  • Johann VII (1558–1592), Mecklenburg-Schwerini hertsog, abiellus 1588 Schleswig-Holstein-Gottorfi printsessi Sophiaga (1569–1634)
  • Sigismund August (1560–1600), Mecklenburgi hertsog; abiellus 1593 Pommeri-Barthi printsessi Klara Mariaga (1574–1623)

Viited

  1. Martina Schattkowsky: Witwenschaft in der frühen Neuzeit: fürstliche und adlige Witwen zwischen Fremd- und Selbstbestimmung, Leipziger Universitätsverlag, 2003, lk 207.
  2. Karl Friedrich Pauli: Allgemeine preussische Staats-Geschichte, C. P. Francken, 1762, lk 443.
  3. Christiane Petri: ADAC Reiseführer Plus Mecklenburg-Vorpommern, ADAC Verlag DE, 2006, lk 19.